fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast. Selle põdeja on enamasti veendunud, et ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda, kui arst ta terveks on tunnistanud. Hüsteeria- liialdatud emotsioon Idealiseerimine- asjade liiga ideaalseks mõtlemine
Riders, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on ka oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub inimestevahelises suhtlemises, reguleerides seda oma väärtuste ja normidega. Osa kultuuris esindatud väärtustest on lihtsalt üldtunnustatud põhimõtted, teised on kirja pandud seadustes. Esimest liiki väärtused moodustavad ühiskonna moraali, teised aga õiguse. Lisaks eelpoolkirjeldatud avalikule ehk ühiskondlikule elule on igal inimesel ka eraelu. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Eraelu on kaitstud riigi ja teiste kodanike seadusevastase sekkumise eest.
kolmas kohus, lõpp, aegumine, võrdsed tingimused). Õiguse tunnused: 1)normatiivsus-õigusega määratakse kindlaks, mida selles ühiskonnas peetakse konkreetsel ajahetkel heaks ja mida halvaks. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. 2)regulatiivsus-õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma. 3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik). 4)ajaloolisus-õiguse vajadus kujunes välja pika aja jooksul. Õiguse arengus eristatakse kolme ajajärku-Tavaõigus-kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. Kohtutavaõigus-õiguseks oli see osa
Mina kui õpetaja ja juhendaja Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste kaudu, just praktiline tegevus on koht kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on
kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest tal on tähendus vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. On olemas ka saavutatud ehk omandatud staatus, mis on teatavate valikute, teenete või pingituste tulemus. On alamklass, keskklass ja kõrgklass.
karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima. Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. õppimisprotsessi esimesel astmel tuleb tagada informatsioon. See on seda lihtsam mida
Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused.
Juhi huvide ja vajaduste mõistmine aitab rolliootusi täpsustada. Selleks tuleks mõelda, millised on juhi huvid ja eesmärgid. Kindlasti sõltub juht oma tegevuses paljudest teistest, seetõttu on oluline mõista, millised asjaolud tema käitumist ja otsuseid mõjutavad. Juhti võivad mõjutada piiratud vahendid, tema juhid või mõned väliskeskkonna probleemid. Ka juhil on oma tugevad ja nõrgad küljed ning eelistatav toostiil. Nendega tuleb samuti arvestada. Nagu inimestevahelises suhtlemises üldse, pole ka allumisolukorras eriti tark tegu rõhutada teise inimese nõrkusi. 3. Arenda ja sailita suhteid! Koostöö on alati viljakam siis, kui püütakse leida partneri tugevaid külgi, teineteist täiendada. Alluvana tuleks arendada suhteid, mis on seotud mõlema poole ootustega. Suhted peaksid olema kasulikud mõlemale poolele. Juhti tuleks hoida oma tegevusest informeerituna. Siis mõistab ta sageli paremini alluva taotlusi ja võib rasketes situatsioonides abiks olla
Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub inimestevahelises suhtlemises, reguleerides seda oma väärtuste ja normidega. Osa kultuuris esindatud väärtustest on lihtsalt aga õiguse üldtunnustatud põhimõtted, teised on kirja pandud seadustes. Esimest liiki väärtused moodustavad ühiskonna moraali, teised aga õiguse. Lisaks eelpool kirjeldatud avalikule ehk ühiskondlikule elule on igal inimesel eraelu. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Eraelu on kaitstud riigi ja teiste kodanike seadusevastase sekkumise eest. (vana
negatiivstele erinevustele piirkondade vahel kuna nendega kaasnevad probleemid kogu ühiskonnas. Piirkondliku arengut mõjutavat paljud erinevad politiikad sh keskvalitsuse regionaal-, majandus- ning finantspoliitika kuid suurel määral ka kohaliku piirkonna tööhõive- ja sotsiaalpoliitika. Ameerika Ühendriigid on valitud antud essee näiteriigiks, sest angloameerika postkolonialistlikule riigile kohaselt erinevad kultuurilised ja ühiskondlikud standardid inimestevahelises suhtluses niivõrd suure riigi kohta väga vähe. USA puhul saab eristada nii osariike kogu ühendriikidest, piirkondi osariikide sees, kui ka sarnaste sotsiaal-majanduslike ülesehitustega metropolipiirkondi erinevates osariikides. Kultuurilised, majanduslikud ning poliitilised erinevused piirkondade vahel seavad piiranguid ning tekitavad seaduspärasusi inimeste paiknemises kogu riigis. Kõik kolm on omavahel ka tihedas korrelatsioonis.
Aluseks nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igaleühele omast arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, õigus individuaalsusele. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, suhtlemise kaudu arenev. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. H lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast. - Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine,
omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Samas ei anna staatus hinnangut ainult inimgrupile, vaid ka üksikisikule. Mõni staatus rajaneb tunnustel, mis on päritud või mille üle inimesel puudub kontroll. Näiteks ei saa muuta oma vanust, ka soo ja rassi muutmine on võimalik vaid keeruka arstliku sekkumise abil. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud sõltumata tema enese soovist või pingutusest
võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. *Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused ning
(heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting.
d) Maskuliinsus-feminiinsus näitab kuivõrd on ühiskonnas juurdunud maskuliinsed väärtused (edukus, ambitsioonikus, materiaalsed väärtused) või siis feminiinsed väärtused (elukvaliteet, head suhted, hoolivus, sõltuvus). e) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. 2.3 Suhtumine aega ja ruumi Igapäevaelus võib inimestevahelises suhtlemises tekitada segadust suhe aega ja ruumi. Suhtumist võib lihtsustatult jagada kaheks. Monokroonse ajakäsitluse puhul olulised ajagraafikud ja lahterdamine. Fookuses on üks asi korraga ja ajakava niisama lihtsalt ei muudeta. Kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt ning inimeste privaatsust ei häirita. Aega kasutatakse elu korrastamiseks. Polükroonset ajakäsitlust iseloomustab see, et üheaegselt toimub palju asju ja aega ei seata kunagi esiplaanile
etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale (valetamine) iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 tunnetuslik kategooria. Inimestevahelises suhtlemises on valel teatud eelistused tõe ja eksimusega võrreldes. Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega. Seega, loogika definitsioonist lähtudes saab väita, et õige mõte on loogiline ja vastupidi, s.t. loogiline on ühtlasi õige mõte. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit
inimestevahelised suhted, mis inimlikku läbikäimist struktureerivad. Nendeks on allumis- ja valitsemissuhted. Perekonnas teostuvad need mehe võimus naise üle, vanemate, aga eelkõige isa, võimus laste üle ja peremehe võimus orjade üle. Neid vahekordi käsitleb Aristoteles loomulike, justkui asjade endi loomusega antud vahekordadena. Kui võrrelda tema vaateid Platoni omadega, siis torkab muidugi silma väga erinev suhtumine naise rolli inimestevahelises läbikäimises. Kui naist käsitletakse perekonnaski "loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust
Mistahes lähedus vallandabhirmu.seetõttu püüabta seda enam eemale tõmbuda,mida lähedasemaks ta kellegagi saab. Ta kujutab seda enese reetmisena ja oma sõltumatuse kaotusena. Kuna armastus lähendab inimesi maksimaalselt nii kehaliselt kui ka hingeliselt, siis skisoidsed isikud tunnevad, et nende nende ,,ise-olemist" ja sõltumatust ohustatakse. Oht on seda suurem, mida rohkem end teine teisele avab ja samas enda ,,mina" säilitada tahab. Kontaktilünkade tõttu inimestevahelises läbikäimises on skisoidsel isikul eriti raske suguelu integreerida. Konflikti tugeva iha ja läheduse ees tuntava hirmu vahel üritatakse lahendada mitmel moel. Sageli laskutakse mittemillekski kohustavaiise suhetesse. Suguelu otsekui eraldatakse seinaga tundeelust. See soodustab ka partnerite kergekäelist vahetust. Nii kaitstakse end selle est, et suhete süvenemisel võiks kogu tundeeluline abitus ja kogenematus päevavalgele tulla.
a. 70,1 % kõigist Euroopa Liidus tööga hõivatud inimestest teenindussektoris. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2013 aastal tertsiaarsektoris 65,5% elanikkonnast. Teenindustegevusteta ei saa läbi ka teised majandussektorid nt kaupu on vaja transportida, ladustada, müüa, paigaldada, parandada jne – need kõik on aga teenindustegevused (H.Tooman). Hage ja Powers (1992) näitavad, et postindustriaalsel tööl on sügavmõtteline tähendus inimestevahelises suhtlemises, samuti suur mõju töö- ja perekonnasuhete iseloomule. Töö muutused on limiteeritud mitte ainult tööga, vaid need on muutnud kõiki eluvaldkondi, eriti aga perekonnaelu ja haridust. Inimesed on alati omavahel väärtusi vahetanud, andes mingeid väärtusi teistele ja saades midagi vastu. Kui nad vahetavad raha toote või teenuse vastu, siis on nad kliendid. Kui nad vahetavad oma tööd palga vastu, siis on ettevõtte ja
Näiteks enne organisatsiooni külastust on klient kuulnud või lugenud tagasisidet ettevõtte kohta. Seejärel sisenedes asutusse tekib 3 kliendil antud kohast esmamulje. Organisatsioonis olles märkab klient järgmiseid asju, näiteks kuidas näeb välja kaup lettidel. Viimaseks nähtavaks ilminguks peetakse seda, kuidas teeninduskäik lõppeb. Nähtavad asjad aitavad edasi anda teenindustehingute nähtamatuid aspekte. (Anderson & Zemke, 2003, lk 35-37) Inimestevahelises suhtlemises on oluline empaatiavõime. Hea klienditeenindus eeldab selle igapäevast ja sagedast kasutamist. (Tooman & Mae, 1999, lk 160) Empaatia klientide suhtes võimaldab olla nii professionaalne kui ka osavõtlik. Seetõttu tunnevad kliendid end tähtsatena. (Anderson & Zemke, 2003, lk 34) Agarus tähendab seda, et vajalik teenus osutatakse kiirelt ja täpselt lubatud ajal. (Anderson & Zemke, 2003, lk 24) Kui klient peab kaua ootama tekib tal tüdimus ning suure tõenäosusega
Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena.
Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; b) kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; c) kuidas planeerida linnu ning nendevahelisi maa-alasid. Inimestevahelises suhtluses on E.T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde.
ka spetsiaalsetes asutustes bordellides. Amsterdammis on need lubatud ja on ka eriline tänav, mille ääres on palju bordelle, kus naised vaateaknatel oma ,,kaupa" näitavad. Kuigi on ernadeid on seks enamasti nauditav ja hea, mis toimub mõlema partneri soovil. On palju erinevaid positsioone ja trikke ja kõigil neil on ka oma psühholoogia, mõned toon ma siinkohal välja: ,,Näod vastamisi" asendeid Peab mainima, et kõik taolised poosid rahuldavad inimestevahelises seksis eelkõige kommunikatiivset funktsiooni -- so suhtlemisvajadust. Teatavasti puuduvad loomadel taolised asendid. Inimestele on aga intiimelus sageli vaja mitte niivõrd füsioloogilist rahuldust saada, kuivõrd ühtsuse ja ühinemise tunnetamist... Mees peal Ning just ,,mees peal" poos rahuldab seda vajadust kõige paremini. Paljudele naistele on see asend omamoodi kaitstuse sümboliks -- kui mehe keha katab ta praktiliselt üleni... Seda poosi nimetatakse tavaliselt misjonäripoosiks
kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates. Zillman (1979) arvas, et kõigi keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveeritusse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui asjakohane stiimul on olemas. 1 MIS ON AGRESSIIVSUS Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelises suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguga. Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. See on motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades rünnatavaid( elus ja elutuid) objekte (Kõrgvee, 2011).
tehnikat, mis peaksid tegema inimese immuunseks inimelu ebameeldivate külgede suhtes. Epikuurlaste vaated ühiskonnale ja riigile . Epikuros käsitles õigust inimestevahelise kokkuleppena. Vastupidiselt Platonile ja stoikutele eitab Epikuros inimesest sõltumatute väärtuste ja normide olemasolu, millega inimestevahelised lepingud peaksid olema õigustatud. “Ei ole olemas õiglust iseendast; õiglus on leping selle kohta, et mitte tekitada ega kannatada kahju, leping, mis sõlmitakse inimestevahelises läbikäimises ja alati nende kohtade jaoks, kus need lepingud on sõlmitud” (DL, 150). Seega paistab Epikuros justkui esindavat õiguspositivistlikku lähenemist inimeste kooselu õiguslikule korraldamisele ning näib lükkavat tagasi universaalsete normide eelduse, mille stoikud tuletasid oma logos`e-õpetusest. Teiselt poolt tuletab Epikuros aga inimloomusest üldise baasnormi, mille kohaselt riik ja õigussüsteem on õigustatud üksnes siis, kui nad toovad inimestele kasu
Oma arvamuste kaitsmisel käituvad inimesed erinevalt: üks teeb seda ägedalt ja teravas toonis, teine tasakaalukalt ja argumenteeritult. Ideaalsel juhul on inimeste vahelistes suhetes kooskõla, tegelikkuses aga kogetakse midagi muud. Iga töösuhe võib olla mingil määral konflikti allikaks. See, kas konflikt muutub vastastikuseks hävitamiseks, teise poole allasurumiseks või on hoopis edasiviiv, oleneb suurel määral vastastikusest suhtumisest. Konflikti olemus Konflikt on inimestevahelises suhetes ja tööalases tegevuses loomulik nähtus. Konflikti puhul on kaks või enam osapoolt üksteise suhtes vastastikustel seisukohtadel. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Kui üks töötajatest arvab, et firma suudab turul püsida ainult tänu oma konkurentide "allaneelamisele" ja tegevuse laiendamisele, kuid teise arvates on see kindel tee pankrotile, on töötajatel erinev
kahjus, leping, mis sõlmitakse omavahelises läbikäimises ja alati nende kohtade jaoks, kus leping on sõlmitud. Seega lükkab Epikuros tagasi universaalsete normide eelduse, kuid tuletab inimloomusest baasnormi, mille kohaselt riik ja õigussüsteem on õigustatud üksnes siis, kui nad toovad inimestele kasu, võimaluse olla õnnelik ning rahul. "Kõigist tegudest, mida seadus tunnistab õiglasteks, on tõeliselt õiglased üksnes need, mille kasulikkus leiab kinnitust inimestevahelises läbikäimises, olgu ta siis kõigi jaoks ühesugune või mitte. Kui aga keegi annab välja seaduse, millest ei ole kasu inimestevahelisele läbikäimisele, siis on selline seadus oma loomuselt ebaõiglane." Epikuros arvas, et õiglus saab võimalik olla vaid sootsiumis, mille liikmed on kokku leppinud, et nad üksteisele liiga ei tee. Ühiskonda kontrollivad jõud peaksid eksisteerima vaid seetõttu, et igaüks taipaks, milline on parim võimalik viis elamaks õnnelikult
vaid kui rutiinset tehnoloogiat, mis on osa miljonite inimeste igapäevasest elust. Internet ei funktsiooneeri isekeskselt vaid on ühildunud reaalse elu tegemistega. Võib väita, et uue meedia tehnoloogiad on võtnud uue tärkava rolli sotsiaalsel läbikäimisel. Ühest küljest on mitmed veebipõhised kommuunid, sotsiaalsete võrgustike saidid ning teised platvormid arvutipõhiseks kommunikatsiooniks ammu kaotanud oma "mõistatusliku aura" ning neid nähakse nüüd lihtsalt kui uue valikuna inimestevahelises suhtlemises. Teisest küljest aga pakuvad viimased siiani uusi originaalseid vorme oma idenditeedi väljendamiseks. [9] Eesti oma toode Rate.ee on omaette fenomen, mis tõestab väga selgelt kui tähtis on teismelisele ja noortele oma ,,kujundatava mina" eskponeerimine. Arvatakse, et sellise saidi populaarsus peitubki võlus oma identiteediga väga lihtsatel viisidel eksperimenteerime. Uue pildi lisamine - uue soengu demonstreerimine sadadele eakaaslastele, seda mõne hiire
Kuigi jaapanlased võivad tunduda paindumatud, külmad või suutmatud tööpäeva jooksul otsust vastu võtta, muutuvad nad saket juues ootamatult sõbralikuks, südamlikuks ja jutukaks ning vahetavag hulgaliselt informatsiooni. Kõrge kontekstuaalsusega käitumine seostub Jaapanis rühmasuundumusega ja vajadusega hoolitseda enne iseenda eest hoolitsemist teiste eest; seda peegeldab jaapanlaste mure välise mulje pärast, vajadus olla korrektne, aus ja sünnis. Inimestevahelises suhtlemises tähendab vajadus aidata teist häbist päästa (ja seda tehes päästa ka end) seda, et inimene ei ütle alati otse välja, mida ta mõtleb. Väline mulje (tatemae) avaldatakse, kui sisemisi tundeid (honne) mitte. Kuid kaudne suhtlemine, kas silmside või muu mitteverbaalse käitumise abil, aitab honne edasi anda. Lääne inimeste jaoks märgib see sageli kahekeelsust: aga see ei ole nii. Jaapanis on inimest esmatähtsaks eesmärgiks säilitada harmoonia ja väärikus (mis sageli
jagame. Abikaasad võtavad aastatepikkuse kooselu järel omaks partneri harjumused, keelekasutuse, koguni miimika. Tõeliselt ebaselgeks muutub algete ja ümbritseva keskkonna koosmõju veel seeläbi, et vanemate ja laste vahekord ei ole ühesuunaline tänav. Selles peitub kolmas põhjus, miks igasuguse kasvatuse tulemus on küsitav: mitte ainult vanemad ei püüa oma tütreid ja poegi kujundada, vaid ka lapsed vallandavad oma vanemates reaktsioone. Nagu ka igas inimestevahelises suhtes, ilmnevad ka kasvatuses tagasiside efektid. Meie isiksust ei vormi üksnes lapsepõlve kogemused. Kui lahkume vanematekodust, siis meie elutee õieti algab. Inimesed, kes seisavad meiel nüüd kõige lähemal ja kellel on suurim mõju sellele, kuidas me elame, on mehed või naised, kellesse me armume ning kellega me oma tuleviku koos veedame. Kannatlik, toetav armsam võib ebakindlal naisel aidata saavutada suuremat
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2
Kompimine ehk Nahk, lihased, Otsmiku- ja Puudutused puudutus liigesed kiirusagar Silma võrkkestas on kepikesed selleks, et näha hämaras ja kolvikesed selleks, et näha värvusi. Daltonism on puna-rohelise värvipimedus. Kuulmine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises. Inimene kuuleb helisid sagedusel 16-20000 Hz Aistingute dimensioonid Intensiivsus et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. · tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks · tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab · eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub.
/teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja allaheitlikeks. Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks.
Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta Mikro- ja makrotasandi sotsioloogia erinevus. mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse 2) Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad · Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi.
teistest keskkondadest ei kohta. Kognitiivne sotsialiseerumine on põhjapanev edu saavutamiseks enamikus teistes tegevussüsteemides, mis teebki koolist niivõrd olulise õpikeskkonna. Meie teadmiste traditsioon on muutunud abstraktseks ning on raske omandada kogemusi, kui institutsionaalse konteksti mõistete maailm ei leia eriti argipäeva kinnitust. Vestlus kompetentsema inimese ja algaja vahel peab jätkuma. Ning teadmised ja oskused sünnivas just inimestevahelises interaktsioonis. Võimalik, et see on ainus tees, mis jääb püsima, sõltumata sellest, milliseid tööriistu inimesed välja mõtlevad.
erinevalt: üks teeb seda ägedalt ja teravas toonis, teine tasakaalukalt ja argumenteeritult. Ideaalsel juhul on inimeste vahelistes suhetes kooskõla, tegelikkuses aga kogetakse midagi muud. Iga töösuhe võib olla mingil määral konflikti allikaks. See, kas konflikt muutub vastastikuseks hävitamiseks, teise poole allasurumiseks või on hoopis edasiviiv, oleneb suurel määral vastastikusest suhtumisest. Konflikti olemus Konflikt on inimestevahelises suhetes ja tööalases tegevuses loomulik nähtus. Konflikti puhul on kaks või enam osapoolt üksteise suhtes vastastikustel seisukohtadel. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Kui üks töötajatest arvab, et firma suudab turul püsida ainult tänu oma konkurentide "allaneelamisele" ja tegevuse laiendamisele, kuid teise arvates on see kindel tee pankrotile, on töötajatel erinev
siis ei ole ilma meeleelundite ja -rakkude talitluseta närvisüsteemi talitlused mõeldavad. Meeleelunditest tulev ärritus levib närvide kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse ja sealt suuraju koorde. Saadud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust
Loogiline argumenteerimine 12. Rahustamine Vaadakem nüüd neid riskantsete reageeringute kategooriaid lähemalt. I Kohtumõistmine- kõige suurem teesulg 15 Sellesse kategooriasse mahub neli teesulgu- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine. Need kõik on erinevad võimalused teise inimese üle kohut mõista. Psühholoog Carl Rogers pidas loengu suhtlemisest, kui ta ütles, et tema arvates on suurim tõke inimestevahelises suhtlemises meie loomupärane kalduvus kohut mõista teise inimese väiteid kas heaks kiita või hukka mõista.Vähesed inimesed peavad end ise hinnangulisteks. Oma loengus veenis Rogers paljusid oma kuulajaid selles, et kalduvus kohut mõista on levinum kui me arvame (Bolton 2007: 36). Kritiseerimine- Üks hinnangulistest teesulgudest on kritiseerimine. Paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski.
Romantiline suhtumine religiooni: kaasaegne religioon pole võimeline täitma inimeste vaimseid vajadusi, vorm domineerib sisu üle ja on muutunud bürokraatlikuks, masinlikuks. Institutsionaalse religiooni vähenemise tulemusel tekkis vajadus hakata tegema vahet religiooni ja religioossuse vahel (individuaalne religioossus). Religioossus võib areneda nii kaugele, et loob enda vormid tekib religioon kui sotsiaalsuse nähtav vorm. Objektiivne vs subjektiivne maailm, mille vahele luuakse sild inimestevahelises suhtluses. Religioon suhtetasandi ,,asi", vahendaja. Religioon pakub leevendust, vähendab pinget subjektiivse ja objektiivse maailma vahel. Sigmund Freud (1856-1939) psühhoanalüüsi rajaja, aga tema ideede mõju religiooni- sotsioloogiale (ja kogu Lääne kaasaegsele kultuurile) on olnud tohutu. [Usk teadusse ja progressi oli kaasaegsete hulgas väga tugev.] Inimene on seksuaalne olend (vs eelnev ,,seksuaalsus-on-patt"-maailm). Religioon ihade projektsioon
2) Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel; 3) Empaatia- mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu; 4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 28 · Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. · Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust
2) Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel; 3) Empaatia- mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu; 4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 24 Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust
Niisuguses kollektiivis realiseeruvad 11 õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. (Tallinn, Koolikiusamine) Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. (Tallinn, Koolikiusamine) Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete
Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. Humanistlik lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist ja õpetaja humanistliku õppimiskäsituse omaksvõttu.
tajutakse seda, mida ollakse valmis tajuma. Seepärast on taju seotud tähenduse ja otstarbe mõistmisega. Konstantsus on taju kolmas omadus ja see tingib, et tajutavad esemed säilitavad suhtelise püsivuse vaatamata tajumistingimuste muutustele. Taju konstantsuse tõttu tuntakse objekte ja nähtusi ära vaatenurga, kauguse, valgustuse jpt. tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks. Inimestevahelises suhtlemises kalduvad suhtlemispartnerid tõlgen- dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda nimetatakse atributsiooniks ehk teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamiseks ja põhjuste selgitamiseks. See on osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet
põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast. Hüpohondria all kannatav inimene ehk hüpohondrik on enamasti veendunud, et ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda kui arst on ta terveks tunnistanud Afektogeenne situatsioon - isiksus, kes on afektiseisundis Kõrgemad tundmused - ainuomased inimestele. Võimaldavad teha otsusi isiksuse arengutaseme üle. Jaotuvad : kõlbelised (tekivad inimestevahelises suhtlemises), itellektuaalsed (seonduvad inimese vaimse tegevusega), esteetilised (ilu ja harmoonia tunnetamisega). TEEMA 14 TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu kui protsess - kui juttu on selektsioonist infotöötluses (valikuga) Tähelepanu kui seisund - kui aga tähelepanu korral on subjekt ärkvel, virge ning tema psüühika on aktiveeritud, löögivalmis.
tsüklilisust. Nagu sai öeldud, et emotsioon on vajaduspõhine nähtus, siis ka vajadus oli tsükliline nähtus. - emotsioone saab iseloomustada ka nii, kas nad on ühe suunitlusega või nad on ambivalentsed. Kas emotsioonid on ebamäärased või konkreetsed. - Kui inimene on tunnete kütkes, siis tema mõistus väga teravalt ei tööta. - Emotsioonidel on oma sotsiaalne mõõde. Emotsioonid on olulised inimestevahelises kommunikatsioonis ning inimeste mõjutamises. Samuti on tegemist kultuuripõhilise ja ökoloogilise nähtusega. See võimaldab keskkonna sobivust-ebasobivust hinnata jne. Emotsioonid reguleerivad lisaks kõigele ka inimestevahelisi suhteid. Tuleb meeles pidada, et eri laadi objektidel ja mõjuritel on erinev võime esile kutsude erineva kvaliteediga emotsioone. Lähtuvalt sellest, milline on objekti tekstuur, värvus, kuju jne, kutsub objekt
Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; kuidas planeerida linnu ning nendevahelisi maa-alasid. Inimestevahelises suhtluses on E.T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde.
Kollektivistlikus kultuuris peab rühm end vastutavaks iga rühmaliikme eest, seega inimene, kes on rikkunud reegleid, toob häbi kogu perekonnale. Individualistlikus kultuuris kannab iga inimene ise vastutust oma tegude eest, mistõttu inimene, kes on teinud midagi häbiväärset, tunneb end isiklikult süüdi, kusjuures süü suurus ei sõltu sellest, kas teised seda teavad või mitte. Eneseväärikus on inimese väline mina, millisena ta end teistele näitab. Eneseväärikus tuleb esile inimestevahelises sotsiaalses suhtluses, seda võib säilitada, haavata või kaotada, nt võib inimese väärikust haavata teda avalikult kritiseerides (vt lähemalt Hofstede 1990; Pajupuu 2000; Triandis 1988; Trompenaars & Hampden-Turner 1997). Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele. Kollektivistlikes kultuurides võetakse sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel olulisel määral arvesse oma grupiliikmete vajadusi ja nõudeid
vahel. Samuti abstraktne ja makrosotsiolooga nagu strukturaal-funtsionaalsed mudelid. 1.17. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua sümboolse interaktsionismi paradigma kohta? Peamised küsimused on: kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. Kaks olulist joont: inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid.
Privaatsus – vaimusündmused on isikule endale privaatsed. Teadmised teiste vaimust on järelduslikud – teadmised enda vaimuseisunditest on vahetud ning teiste inimeste vaimuseisundid on järelduslikud. Teiste vaimuseisundeid pole võimalik kontrollida ega vaadelda. Mentaalsed mõisted saavad oma tähenduse privaatselt vaimusündmustelt. Wittgensteini näide. Põrnikas karbis. Wittgensteini sõnul taandub karbis olev asi välja ja sel pole mingit rolli inimestevahelises suhtluses. Mentaalse sõnavara tähenduseks on teatud avalikult ligipääsetavad ning intersubjektiivsed verifitseeritavad asjaolud. Sõnade tähendus seisneb faktides vaadeldava käitumie kohta. Kategooriaviga. Ryle – kartesiaanlik doktriin ehk „dogma kummitusest masinas“ põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse. Kategoorivea allikas
annaabi.ee 
