Ühiskonna sektorid ja valdkonnad (0)

Ühiskonna sektorid ja valdkonnad 
 
    Ühiskond  on  inimeste  kooselu  vorm,  see  on  süsteemne    tervik,  mil e  valdkonnad  on  omavahel 
seotud  ja  mõjutavad  üksteist.  Tavaliselt  jagatakse  ühiskond  mitmesugusteks  sektoriteks,  mis 
omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. 
Demokraatlikus ri gis ei sekku ri k inimese erael u, ka majanduses peaks ri gile  jääma  eeskätt üldine 
reguleerimine. Samas ajab  nüüdisaegne  ri k ka  haridus -,  eluaseme -, sotsiaal- ja keskkonnapoli tikat, 
mis mõjutavad iga inimest. 
Tootmine ning  kauplemine  moodustavad valdkonna, mida nimetatakse  majanduseks .  
Ühiskonna  arengu  koordineerimise  ja  juhtimisega  tegelevat  valdkonda  nimetatakse  poliitikaks. 
Poliitika  hõlmab  ri gi  toimimist  korraldavat  tegevust,  mis  on  seotud  võimu-  ja  õigussuhetega. 
Poli tikat teevad ri givõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi 
ja  varalisi  ressursse  ning  tasakaalustavad  huvisid.  Inimese  igapäevast  elu  ja  toimetulekut 
puudutavaid  poli tikaid  ( haridus -,  eluaseme-,  sotsiaal-  ja  keskkonnapoli tika)  nimetatakse  avalikeks. 
Si t  tuleb  ka  termin  poli tikavaldkonna  tähistamiseks  –  avalik  sektor.  Avaliku  sektori  al a  mahuvad 
ri gi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti ri gi  käsutuses  olev raha ja vara.  Avaliku 
sektori  e.  I  sektori  hulka  kuuluvad  näiteks:   Värska   Val avalitsus,  Põlva  maavalitsus,  Eesti  Pank, 
Politsei-  ja  Pi rivalveamet,  Haridus-  ja  teadusministeerium;   ülikoolid   Tartu,    Tal inna  Ülikool,  ri gi-  ja 
munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poli tikas on suhete aluseks 
võim, majanduses kasu (tulu). 
Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, 
mil e  moodustavad  kõik  eraomanduses  olevad  ettevõtted.  Kuna  majanduse  eesmärgiks  on  saada 
tulu,  si s  kasutatakse  ka  mõistet   tulundussektor .  Erasektori  e.  II  sektori    hulka  kuuluvad  näiteks 
pangad :  Swedbank ,  Ühispank , AS-d, OÜ-d,  EMOR , Saar Pol  (küsitlusfirmad). 
Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu 
teostamisele,  kuulub  mittetulundussektorisse.  Sageli  kasutatakse  ni sugusel  puhul  ka   terminit  
kodanikuühiskond .  Kodanikuühiskonnaks  nimetatakse  avaliku  elu 
sektorit ,  mis  hõlmab 
mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku 
elu  ja  tugevdada  inimeste  ühtekuuluvustunnet.  Kodanikuühiskonna  al a  kuuluvad  korteri-  ja 
suvilaühistud,  spordiseltsid  ja  –klubid,  usuühingud  ja  kirikukogudused,  taidlus-  ja  kultuuriseltsid, 
ametiühingud ,  kutseli dud,   õpilas -  ja  noorteorganisatsioonid,  üürnike/omanike   ühendused , 
looduskaitseühingud, 
nais - 
ja 
meesseltsid, 
perede 
ja 
pensionäride 
ühendused, 
muinsuskaitseühendused.  
IIIsektori  hulka  kuuluvad:  SA-d,  MTÜ-d,  klubid,  seltsingud  näiteks  SA  Pärnu   haigla ,  MTÜ   Setu  
Riders, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on ka oluliseks demokraatia tagatiseks, sest 
kontrol ib,  pi rab  ja  tasakaalustab  ri givõimu.  Kodanikuühiskond  täidab  ka  kultuurikandja  rol i. 
Kultuuriks   nimetatakse  mitme  inimpõlve  poolt  loodud  materiaalseid  ja  vaimseid  väärtusi.  Kultuuri 
moodustavad  rahvakunst  ja  kirjandus,  arhitektuur  ja  kujutav   kunst ,  tähtpäevad  ja  pidustused, 
vi sakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub inimestevahelises suhtlemises, reguleerides seda oma 
väärtuste  ja  normidega.  Osa  kultuuris  esindatud  väärtustest  on  lihtsalt  üldtunnustatud  põhimõtted, 
teised  on  kirja  pandud  seadustes.  Esimest  li ki  väärtused  moodustavad  ühiskonna  moraali,  teised 
aga õiguse. 
Lisaks  eelpoolkirjeldatud  avalikule  ehk  ühiskondlikule  elule  on  igal  inimesel  ka  eraelu.  Eraelu 
tähendab  indivi di   isiklikku   elukorraldust.  Eraelu  on  kaitstud  ri gi  ja  teiste  kodanike  seadusevastase 
sekkumise  eest.