Inimese meeleelundid (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Inimese meeleelundid
Referaat
Koostaja : Jennifer Scholz
Klass: 10B
Juhendaja : Eliis Rikko
Tallinn, 2010
Sisukord
Sissejuhatus .. 1
Nägemismeel .. 2
Kuulmismeel .. 3
Maitsmismeel .. 4
Haistmismeel .. 5
Kompsimismeel .. 6
Kokkuvõte .. 7
Kasutatud kirjandus .. 8
Sissejuhatus
Meeleelund – anatoomia- alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks.
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise , haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele.
1
Nägemine
Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha – läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest
Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest – eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava , mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli .
Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud – nende jätked moodustavad nägemisnärvi.
Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus.
Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud , ripsmed ja pisaraaparaat
Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas spektrialas ebaühtlaselt, siis näeme nähtavate esemete pindasid kirjuna. N aaberstrukutuuridelt peegeldunud valguse keskmiste intensiivsuste erinevus määrab nende kontrastsuse
Nägemine põhineb eelkõige heleda-tumeda kontrastide tajumisel, pindade ebavõrdse spektraalse peegeldusvõime korral aga värvuskontrastide tajumisel.
Selleks silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja muuta läätse optilist tugevust ja pupilli suurust. See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil.
Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju.
2
Kuulmismeel
Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel.
Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole , kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting.
Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300- 3500 Hz.
Kuulmisteravus sültub inimese vanusest . Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus.
Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni.
3
Maitsmine
Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset : magus, hapu, soolane , mõru.
Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on on suurem keele otsas ning servades.
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset.
Maitsmismeel on väga oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Enamgi veel, maitse võib hoiatada ka ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu mrkab ta neid juba väikese koguse korral.
Vanaduse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa ka suitetamine, mõningad haigused ja ravimid .
4
Haistmine
Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine .
Inimese haistmiselundiks on nina.
Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.
Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting . Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna.
Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem.
Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete puhul, eri autorid on neid rühmitanud erinevalt. Nõnda ei olegi lõhnadel spetsiaalseid nimetusi, vaid neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu.
Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet.
5
Kompimine
Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile üldse nahka vaja on ? Nahk kaitseb meid igasuguste vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, külma eest. Samuti eritab nahk jääkaineid ning toodab melaniini kui ka vitamiine.
Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet , külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk.
Kompimisega võime kindlaks teha eseme kuju, suuruse, nende materjali jne. Puuteisiting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes.
Puuteaistingud on väga olulised mitme elukutse puhul – kirurgidele, viiuldajatele jne. Pimedatl on aga peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise.
Puuteisitingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu ja temperatuuriaistingud.
6
Kokkuvõte
Inimesel on viis põhilist meelt . Nendeks on nägemismeel, kuulmismeel, kompimismeel , haistmismeel ja maitsmismeel.
Silmadega me näeme ümbritsevat maailma. Kõrvadega me kuuleme üksteist ning kuulmine on üks põhilistest suhtlemisvahendeid, kuna me kuuleme kõrvadega, mida teine ütleb. Kompimismeel on eriti tähtis just pimedatel. Kompimisega me tajume eseme suurust ja kuju. Samuti saame aru kompimisega, kas ese on kuum või külm. Ninaga me haistame, tunneme end ümbritsevaid lõhnu. Ka igal inimesel on erinev lõhn. Me maitseme keelega. Keelega tunneme me erinevaid maitseid.
Kõik inimese meeleelundid on inimesele tähtsad. Kui üks meel neist ei tööta, siis selle asemel töötab mingi teine meel hoopis tugevamini. Näiteks pime ei näe, aga haistab hoopis paremini, kui nägijad.
7
Kasutatud kirjandus:
http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=maitsmine&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=maitsmine&fp=c1a9b02161494367
http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.ht m
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg
http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg
http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg
http://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg
http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg
http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.ht m
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG
Psühholoogia õpik gümnaasiumile, Jüri Uljas ja Thea Rumberg
8