Ühiskonna sotsiaalne kihistumine (2)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa

Ühiskond

3

docx

Ühiskonna kontrolltöö

Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise, mis võib olla: * Horisontaalne (ühest linnast teise) * Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi)

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur.

Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass  - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Ühiskonnaõpetus

1

doc

12.kl Sp

Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v ­sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Ühiskonna kihistus

Milline oleks sobilik käitumine firmajuhile, õpetajale, politseinikule jne? Rollikonflikt on olukord, kus inimesel on mitu staatust, mis ei sobi omavahel kokku nt õpetaja- ema,politseinik-kambajõmm. Tooge mõni konkreetne näide, kus poliitik või mõni muu avalik elu tegelane pole käitunud vastavalt oma rollile. Viljandis volikogus ronisid poliitikud juuatäispeaga lavale. Linnapea ei käi vastavalt riides-nabapluusiga. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Sotsiaalsed erisused võivad olla: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised,usulised Ühiskonna stabiilsuse huvides on, et ükski sotsiaalne lõhe ei paisuks liiga suureks. Samas ei ole ka hea, kui erinevad lõhed kattuvad ja üksteist võimendavad. Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis seab ohtu ühiskonna stabiilsuse.

Ühiskond

4

odt

Ühiskonnaõpetus I - Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse

Inimesi saab laias laastus jagada kahel alusel. Bioloogilised ehk kaasa sündinud omadused, mis on sünni hetkel juba olemas. Need on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rass, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas ­ kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel ­ kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (2)