Mina kui õpetaja ja juhendaja (0)

Mina kui õpetaja ja juhendaja
Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste kaudu, just praktiline tegevus on koht kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus , valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on eeltingimused vahetuks suhtlemiseks. Juhendaja peaks olema erialaselt pädev ja suutma näha oma tegevuse pikemajalisi eesmärke. Hea juhendaja omaduseks on tasakaalukus, isiku ja rühmapsühholoogia alased oskused, eristamisvõime ja loogika , oma erialal nõutavad võimed ja oskused, julgus ning innustamis- ja toetamisoskus. Ta on usaldav ja kontrolliv, leebe ja toetav, samas nõudlik ja paindlik ning põhimõtekindel. Õppepraktika alguses tuleb aidata praktikandil sisse elada õpikeskkonda, tutvustada osakonda , personali ja töökorraldust. Esimesel praktikapäeval ei orienteeru praktikant võõras keskkonnas, lisaks võivad ebakindlust tekitada kogenematus, hirm tundmatu ees ja vähesed oskused. Juhendaja peaks saama luua soodsa õpikeskonna, mis on aluseks praktikandi enesekindlusele ja heade suhete kujunemisele. Esmamulje on väga oluline, kuna mõjutab kogu õppimisprotsessi. Praktikandi õppimise eesmärkides on teadmiste omandamine, rakendamine, oskuste arendamine, jäljendamine, loomine, mõistmine ja mõtlemine, otsustamine, probleemide või ülesannete lahendamine. Eesmärkidest tuleneb praktikandi roll ja tema aktiivsus ning osalemine iseenda õppimise suunamises. Õppepraktika ajal on praktikandil vaja teha koostööd nii juhendaja kui ka kaasõppijatega. Koostöö võimalikkuse märab ära mõlemapoolne suhtlemisvalmidus: informatsiooni vastuvõtmine, vahendamine ja omandamine. Koostöös rõhutakse dialoogi tähtsust, mõjutamist ja mõistmist. Juhendaja peab oskama praktikanti küsimuste kaudu mõtlema panna. Oluline lisaks heale aine ja probleemi hindamisele tunda ka suhtluspartnerit. Koostegutsemine, üksteise mõistmise ja toetusega kaasneb vastutus, mis võib tähendada nii väljaspoolt antud kohustust toimida mingil viisil, kus inimene kardab saada karistatud, kui ka sisemist veendumis ja usku, et nii tuleb toimida. Oluline anda praktikandile võimalus iseseisvalt tegutseda, suhelda ja mõelda. Juhendaja ülesanne on tunnetuslikus õppeprotsessis valida eesmärke toetavad tegevusi, meetodeid , protseduure. Vajalik rakendada otstarbekaid ressursse ja stiimuleid, õigeajal märgata raskusi ja need lahendada, tunnustada praktikanti, anda tagasisidet, soodustada eneseanalüüsi, toetada enesejuhtimist ning tekitada olukordi praktikandi kogemuse aktiveerimiseks. Hindamine on väga oluline, kuna see annab tagasisidet õppeprotsessist ja iseloomustab praktikandi kui inimest, toob tema tugevamaid ja nõrgemaid külgi, näitab praktilisi oskusi.
Õendusjuhtimine ja arendamine
X haigla kiirabi
Osakonnas töötab kakskümmend õde. Arenguvajaduste hindamine on vajalik, et tagada võimalikult ühtlasel tasemel kvaliteetne õdede poolt osutatud kiirabiteenus. Hindamine toimub jooksavalt, tehtud tööd analüüsides. Töö analüüsiks, on välja töötatud indikaatorid. Kirjeldatud osakonna õed on kogemustega, pidevalt ennast täiendanud ja aastaid seda tööd teinud. Osakonna paremaks toimimiseks on iga õde vaheldumisi nii brigaadi I kui II liige. Otse kooli lõpetanud kiirabiõeks saada sooviv õde peab kõigepealt mõnda aega töötama erakorralise meditsiini osakonnas. See on hea ettevalmistus kiiret reageerimist vajavate olukordade ja intensiivse tööprotsessiga kohanemiseks. Samuti on kohustus läbida enne kiirabiõena tööle asumist nädalane elustamiskoolitus. Edaspidi brigaadi esimeseks liikmeks saada sooviv õde peab olema töötanud teatud aja ja läbima eksami, mis annab võimalise saada erialalt erakorralise meditsiini õeks ja olla kiirabibrigaadi I liige. Aastas on igal õel ette nähtud läbida kuuekümne tunni ulatuses koolitusi, millest vähemalt viiskümmend protsenti iga õe koolitusest peab olema erakorralise meditsiini eriala või kiirabi koolitust. Koolitusplaan koostatakse aasta alguses lähtuvalt individuaalsest koolitusvajadusest. Igal aastal tuleb lisaks läbida Terviseameti poolt kohustuslikud koolitused . Koolitusvajaduse selgitab välja, plaani koostab ja koolitused korraldab osakonna juhataja. Koolitusplaani kinnitab Haigla õendusjuht. Koolitusplaan esitatakse 31. märtsiks ka Terviseametile. Asutuse seisukohast on oluline tagada õdedele riiklikult etteantud tundide arv koolitusi. Personali motiveerides ja koolitades on võimalik tagada kvaliteetne õendusabi.