Õppimine lühikokkuvõte (1)

Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine.
Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust.
Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õppimine on üks kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja tasakaalustada oma suhted ümbruskonnaga nii, et elu oleks võimalikult mugavam. Isiksusele: Üldiselt valitseb tõekspidamine, et õppimismuutused on organismile kasulikud, muudavad käitumise paremaks. Kuid on teada, et inimesed omandavad ka halbu kombeid, negatiivseid harjumusi, isegi psüühilisi haigusi, näiteks kogelemine.
Õppimise keerukus: Teadlik õppimine on aga üks pingelisemaid vaimse tegevuse liike, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. See sunnib teritama tähelepanu, tegema kuuldust või loetust arusaamiseks jõupingutusi, nuputama antud ülesannete kallal ja meenutama vajalikke varem omandatud teadmisi. õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt
mälu igasuguse intellektuaalse tegevuse alus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuse ja info omandamise ja säilitamisega. Järelikult selleks, et tõhusamalt õppida, peame ka parandama oma mälu
kaasasündinud ehk tingimatud refleksid kulgevad automaatselt, ilma tahte ja teadvuseta ning neid on raske tagasi hoida, näiteks köha tagasi hoidmine ja neelamine. Tähtsamad õppimise juures on aga tingitud refleksid. Inimesel hakkavad juba esimesest elunädalast, või juba enne sündi, kujunema tingitud refleksid, mis võimaldavad parema kohanemise .
Klassikaline tingrefleks: Uurijad leidsid , et samaaegselt mingi stiimuli või ärritajaga, mille puhul ilmneb kindel reaktsioon, võib samaaegselt või enne rakendada veel teisi ärritajat. Lõpuks saab sama kindla reageeringu ka ainuüksi teise stiimuli kasutamisel . Nt. kui ere valgus paistab teile silma, aheneb teie silma pupill. Kui iga kord, mil teie silma pimestab valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise.
on operante tingitus õppimise meetod, mille korral õpime käituma läbi premeerimise ja karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata , kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud
klassikaline vs operantne : Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima . Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida
Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid .
õppimisprotsessi esimesel astmel tuleb tagada informatsioon. See on seda lihtsam mida effektiivsemalt loetakse, tähtis on tekstist arusaamine ja selle läbi teema paremini meelde jätta. Teisel astmel töödeldakse õpitav ajule sobivalt, sest aju vajab salvestamiseks struktuuri. Mida rohkem informatisooni töödeldud, seda paremini on see õpitud. Kolmandal astmel informatsioon salvestatakse
Õppimise teevad tunduvamalt lihtsamaks kordamine, toetumine varem teadaolevale, mõttega konspekteerimine (tähtis on vajaliku väljatoomine), keskendumine ning kindlasti pauside tegemine
Uus sajand on endaga kaasa toonud vajaduse õppida, mis seab eelisseisu need, kes näevad enda arendamises edu ja võimaluste võtit. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasnema arusaamine, et see aitab meid lähemale tegevustele, mida soovime teha, aga ka edendada karjääri