Ameerika Ühendriikide piirkondlike erinevuste põhjused ja nendest tulenevad probleemid (0)

Ameerika Ühendriikide piirkondlike erinevuste põhjused ja nendest tulenevad probleemid
Essee
Viljandi 2018
Piirkondlikud erinevused eksisteerivad peaaegu, et igas riigis. Piirkondlikud erinevused võivad olla riiki rikastavad kultuurilised erinevused, kuid enamasti pööratakse tähelepanu just negatiivstele erinevustele piirkondade vahel kuna nendega kaasnevad probleemid kogu ühiskonnas. Piirkondliku arengut mõjutavat paljud erinevad politiikad sh keskvalitsuse regionaal-, majandus- ning finantspoliitika kuid suurel määral ka kohaliku piirkonna tööhõive- ja sotsiaalpoliitika . Ameerika Ühendriigid on valitud antud essee näiteriigiks, sest angloameerika postkolonialistlikule riigile kohaselt erinevad kultuurilised ja ühiskondlikud standardid inimestevahelises suhtluses niivõrd suure riigi kohta väga vähe. USA puhul saab eristada nii osariike kogu ühendriikidest, piirkondi osariikide sees, kui ka sarnaste sotsiaal-majanduslike ülesehitustega metropolipiirkondi erinevates osariikides. Kultuurilised, majanduslikud ning poliitilised erinevused piirkondade vahel seavad piiranguid ning tekitavad seaduspärasusi inimeste paiknemises kogu riigis. Kõik kolm on omavahel ka tihedas korrelatsioonis. Kultuurilised mõjutused piirkonnas kujundavad poliitikat ning poliitika mõjutab suurel määral majandusliku olukorda.
Ameerika Ühendriikide majandus on majandusliku toodangu koondmõõtmiste näitajatelt maailma tipus. Nominaalset sisemajanduse koguprodukti arvestades on USA majandus maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt 41 kohal 156-st riigist ehk 74% riikidel USA-st võrdsem sissetulekute jaotus. Samal ajal kui tihedalt linnastunud piirkonnad ning metropolid näevad jälle õitsengut, mida nähti viimati enne 2008 aastal alanud majanduskriisi, kannatavad mitmed piirkonnad ning sajad tuhanded inimesed oma elupiirkonnast tuleneva vausesus all. Apalatši mäestiku piirkond on aastakümmneid olnud keskmise ameeriklase mõttemaailmas justkui vaesuse sümbol. Termini mainimisega tuleb mõttesse orgudes paiknevad majalobudikud ning aias roostetavad autoromud. Kuigi kogu piirkond hõlmab enda alla rohkem kui 25 miljonit inimest on vaesuse lõksus pigem Kentucky osariigi idaosas ning Lääne Virgina osariigi lõunaosas elavad inimesed. Apalatšide südames ehk ida Kentuckys paiknevad 12 maakonda on USA 100 vaeseima maakonna hulgas. Kõik 12 maakonnas jääb keskmine sissetulek alla palgale, mida teeniks täiskohaga töötava miinumupalgaga tööline. Piirkonna majandus on viimased 50 aastat suresti tuginenud kivisöe kaevandamisele. Ameerika liikumine järjest suurema taastuvenergia kasutamise poole on kivisöe tööstusele mõjunud rängalt ning kannatanud on kogu piirkond. Piirkonna elanikud on väga häiritud liberaalsete maailmavaadetega inimeste loodussõbralikkusest kuna see on olnud hävitav nende eludele. Seetõttu on kohalikud ka väga konservatiivsete vaadetega, mis kajastub ka kohalikus poliitikas. Selline kibestumuse ja konservatiivsuse kombinatsioon teeb aga keeruliseks piirkonna majandusele uue tõuke andmiseks , kuna niivõrd konservatiivsesse piirkonda on järjest liberaalsemate vaadetega Ameerikas raske meelitada uusi inimesi ja tööstusharusid.
Demokraatlikes valitsemisüsteemides on üldine arusaam, et valitsuses olevate inimeste poliitika peegeldab rahva arvamust ning veendumusi. Inimesed on oma arvamustes ja eelarvamustes paljuski mõjutatud oma piirkondlike probleemide poolt. Erinevused inimeste kodukohtade ning nendest tulenevate probleemide toob kaasa esktreemsusi poliitikas, kuna poliitikutel on kerge appelleerida rahulolematuse tunnetele. Liigselt konservatiivsed poliitikad kohalikul tasandil põhjustavad ühiskondliku mahajäämust. Mississippi , mis on üks USA konservatiivsemaid osariike on ühtlasi üks vaesemaid, arvestades SKP-d inimese kohta. Osariigi SKP inimese kohta on pea poole võrra väiksema USA keskmisest. Samal ajal on Mississippi oma konservatiivsuses üks vähesest USA osariikidest, kus puuduvad seadused LGBT + inimeste kaitsmiseks diskriminatsiooni eest avalikus sektoris, töökeskkonnas või elukoha leidmisel. Mississippi seadused ei kajasta orientatsiooni põhiseid vihakuritegusid. Selline sotsiaalne keskkond ei vasta paljude ameeriklaste ootustele kõiki hõlmavast ühiskonnast ning see ebakõla Mississippi ja ülejäänud riigi vahel on näha ka osariigi rahavstiku- ja majandusprobleemidest.
Mõlemad eelmainitud piirkondlike probleemide tekitajad tulenevalt mingil määral piirkondade inimestest enesest. Inimesed ise ongi oma keskkonna kõige suuremad kujundajad, kuid tihti määrab üles kasvamise keskkond milliseks kujunevad inimese hoiakud. Nagu nii poliitiliste kui majanduslike piirkondlike erinevuste puhul on ka kultuuriliste erinevuste problemaatilisteks tagajärgedeks just sotsiaalsed probleemid. Utah Ülikooli geograafide tehtud uurigu kohaselt, kus võrreldi vihkagruppide esinemist kõikides USA maakondades. Uuringu tulemusena leiti, et kõike rohkem vihagruppe on konsetreeritud piirkondadesse, kus on kõige kriitilisemad sotsiaalsed probleemid ning muutused. Olulisteks aspektideks on vihagruppide esinemisel on hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, muutused rahavstikus ning etniline mitmekesisus . Tugevaim korrelatsioon tekkis mõne eelnevalt nimetatud aspekti ning vaesuse ja konservatiivse poliitilise kuuluvusega piirkondades. Erinevate piirkondade vihagrupid on ka erineva eskaleerituse astmega ulatuses poliitilisest lobitööst kuni vägivallatsemiseni.
Piirkondlike erinevused, nende põhjused ning probleemsed tagajärjed on jusktui surnud ring, kust välja pääased on raske. Üks probleem süvendab teist ning lahendused tunduvad olevat mägede taga. On ilmselge, et inimesed soovivad elada majanduslikult stabiilses keskkonanas, kuid tänapäeval on sellelel lisandunud veel palju muud. Soovitakse end ümbritseda ka säästliku, heatahtliku ning progresiivse kogukonnaga. Eeldused selleks on linnadel ning sinna ka inimesed ning nendega kaasas käivad ressursid koonduvad. Vähem atraktiivsemates piirkondades tekib aga lumepalliefektina arenguprobleeme, mis takistavad piirkonna arengut ning suurendab mahajäämust, mis omakorda teeb veelgi raskemks olukorra lahenduse.