Ühiskonna kontrolltööks kordamine (0)

1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt)
Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia ( referendum , klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e-demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit)
2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur)
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Jaguneb kolmeks:
-Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)- riigiasutused , riigiametid, ringhäälingud
-Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine )-OÜ, AS, FIE
-Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud
3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus .
Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused:
-Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
-Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
-Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi.
4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism , presidentalism
Parlametarism-parlamendi valib rahvas ja parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama , vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. Nt: Suurbritannia .
Presidentalism- president täidab riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid, aga võim on piiratud. Ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja tagandada. President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Presidendil ei ole ainuvõim, ta kõrval on ka seadusandlik võim. Nt: USA
5. Peamised ideoloogiad
Liberalism -inimesed sünnivad võrdsete ja vabadena, ühiskond areneb reformide teel, riigivalitsemissüsteemiks parlamentalism, majanduslikud taotlused: riik peab olema minimaalne, sotsiaalsed taotlused: võrdsed võimalused, suhtumine kirikusse neutraalne , tänapäeval mõjukas.
Konservatism -traditsioonid ja sotsiaalne stabiilsus, ühiskond areneb loomulikul teel, eelistatav riigivalitsemissüsteemiks parlamenraarne monarhia , majanduslikud taoltused: eraomandi kaitse, sotsiaalsed taotlused: ebavõrdsus on paratamatu, tähtis roll moraali hoidmisel, tänapäeval veidi oma positsiooni kaotanud.
Sotsiaaldemokraaia-võrdsus ja solidaarsus , ühiskond areneb parlamentaarse demokraatia poole liikumisega, eelistav riigivalitsemisesüsteem on parlamentarism, majanduslikud taotlused: ebavõrdsuse vahendamine, astmeline tulundus, sotsiaalne taotlus : riigi suur osa sots. Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad
6. Peamised valimissüsteemid
Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja
Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest
Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel.
7. Eesti erakondlik skaala ( erakonnad , nende juhid)
Eesti Reformierakond -Andrus Antsip
Isamaa ja Res publica Liit – Urmas Reinsalu
Eesti Keskerakond - Edgar Savisaar
Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser
8. Mõisted:
tööstusühiskond- tööstspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives.
postindustriaalne ühiskond-kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paidlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine.
Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majandus kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge.
Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek dikdatuurilt demokraatial
heaoluriik -riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud , erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid.
ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest tal on tähendus vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. On olemas ka saavutatud ehk omandatud staatus, mis on teatavate valikute, teenete või pingituste tulemus.
On alamklass, keskklass ja kõrgklass.