Koolikiusamine (1)

Tapa Gümnaasium
Andreas Reinula
Koolivägivald
Referaat
Juhendaja :Eve Kasekamp
9.a
2012
Sisukord
1.Miks hakatakse kiusama ?..................................................................................................lk3
2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4
3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5
4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6
5.Diskrimineerimie ja rassism ...............................................................................................lk7
6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7
7.Seksuaalne kiusamine ........................................................................................................lk8
8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9
Miks hakatakse kiusama?
Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms.
Kiusatakse neid, kes...

• ei löö vastu;
  
• õpivad paremini/halvemini kui teised;
  
• on väikest kasvu;
  
• on paksemad kui teised;
  
• on pikemad kui teised;
  
• on aeglasemad kui teised;
  
• on vaesemad kui teised;
  
• on lihtsalt teistest erinevad.
  

Mida mõeldakse koolikiusamise all?
Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku , negatiivse tegevuse objektiks . Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus.
Kiusamine võib olla:

• Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine , takistamine, asjade peitmine)
  
• Verbaalne (sõimamine, narrimine , ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine)
  
• Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
  

Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased.
Miks kiusatakse?
Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse . Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt.
Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks . Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa.
Kuidas kiusamist ära hoida?
*Töötamine koolikollektiivis - kõigi seostamine ärahoidva tegevusega
Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele. Koolides, kus on tugev seostatus kiusamise ärahoidmise ja kiusamisolukordadesse sekkumisega, esineb kiusamist vähem.
*Sotsiaalseid vastastikku mõjutavaid oskusi tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis , kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda . Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed . Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet.
*Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust. Täiskasvanud teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut.
Diskrimineerimine
Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne.
Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena. Vahetu diskrimineerimine avaldub aktiivse tegevusena - sõimamise, kiusamise ja ähvardamisena või füüsilise agressioonina - löömise, peksmise ja nügimisena.
Rassism
Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast, kultuurist ja muudest teguritest.
Kuidas diskrimineerimist ära hoida?
Koolid peavad aktiivselt otsima tegevusviise etnilise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks ja viima need õppekavasse. Sel kombel edendatakse etnilist võrdõiguslikkust, häid kultuuridevahelisi suhteid ja elimineeritakse etnilist diskrimineerimist. Kooli ja õpikeskkonna üldisel atmosfääril on oluline mõju õpilaste suhtumisele erinevustesse. Seetõttu on tähtis, et ka kooli täiskasvanud hoolitsevad etnilise võrdõiguslikkuse põhimõtete teostumise eest. Linn hakkab töötajatele korraldama koolitusi diskrimineerimise äratundmise ja takistamise tõhustamiseks. Diskrimineerimise selgitamises ja järelvalves toimivad samad meetodid ja põhimõtted, mis kiusamisolukordade puhul. Kooli personal peab diskrimineerimisse ja rassismi sekkuma alati, kui seda märgatakse või sellekohast infot saadakse. Etnilise võrdõiguslikkuse tagamiseks diskrimineerimisolukorda selgitades oleks otstarbekohane kasutada tõlki.
Seksuaalne kiusamine
Seksuaalne tülitamine ja ahistamine haavavad indiviidi õigust isiklikule vabadusele ja enesemääramisele. Seksuaalne tähelepanu muutub tülitamiseks, kui seda jätkatakse, kuigi selle objektiks olev isik annab mõista, et peab seda solvavaks, vastumeelseks ja häirivaks. Seksuaalne tülitamine on näiteks:

• Teotamine (homoks, hooraks nimetamine)
  
• Vihjavad ilmed ja žestid, vilistamine
  
• Ropud jutud, kahemõttelised naljad
  
• Keha, rõivastumist ja isiklikku elu puudutavad märkused või küsimused
  
• Seksuaalseid vihjeid sisaldavad kirjad, teksti- ja elektronpostisõnumid, telefonikõned või pornograafilise materjali näitamine
  
• Ligitikkuv puudutamine ja lähenemine
  
• Seksuaalset kontakti puudutavad ettepanekud või nõudmised
  

Koolis esineb seksuaalset tülitamist eeskätt vanemates klassides. See on suunatud seksuaalsetele omadustele ja nende hindamisele etapis, mil noor on eriti tundlik ja haavatav. Laps või noor ei tea tingimata, kust lubatu ja lubamatu piirid lähevad.
Õpilaste viis üksteise suhtumisel on seotud sellega, millisena nad kogevad kooli kui töökeskkonda, milline on kooli emotsionaalne atmosfäär ja kuidas õpetajad suhtuvad õpilastesse. Seksuaalse tülitamise ja ahistamise ärahoidmisel on võtmepositsioonil teise austamine ja mittesolvamine ning võrdõiguslikkuse põhimõtete edendamine koolis.
Kasutatud kirjandus
http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolikiusamine
http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/
http://et.wikipedia.org/wiki/Kooliv%C3%A4givald