Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Didaktika 2. töö õppeviisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kui palju ja kui hästi?
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov , Thorndike, Tolman, Watson)
Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv , lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina.
Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi?
Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner , Gagne, Kohlberg , Lewin, Piaget)
Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist . Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus.
Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.
Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess).
Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu.
Õppija aktiivne, oma tegevus juhtiv, teadmiste konstrueerija ja nende kasutaja. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Oluline oma õppeeesmärkide seadmine õppeprotsessis ja tegevust pidevalt anaüüsida ning juhtiva mõtlemisviisi arenemine. Õppimine tunnetuslik protsess, HInnangu andmine kvalitatiivne, põhineb enesehindamisel.
Humanistlik õppimiskäsitlus ( Maslow , Rogers , Knowles , Mezirov, Freire)
Aluseks nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igaleühele omast arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, õigus individuaalsusele. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, suhtlemise kaudu arenev. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. H lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast.
Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine, igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule.
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus ( Candy , Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski)
Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Õppija on k õppimiskäsitluses ise aktiivne & valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi.
Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv , motiveeriv ning individuaalne.
Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.
Õpitakse mõtlemise, kogemuste koosmõjul ja järgneb kognitiivsete struktuuride arendamine. Õppimine õppija tegevuse tulemus. Õpetaja toetaja, kelle roll suunata.
Lapsekeskne õpikäsitus
Mängimsie käigus õpib laps iseenda ja ümbritseva kohta uut. Aktiivne õpieprotsess, mis toimub suhtlemises keskkonnag. Lapse jaoks tähtsad eelkõige õppimiskogemused, mitte sisulised teadmised. Õppimine igapäeva olukorras.
Kontektstuaalne õpikäsitlus
Keskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi.
Sisurõhutav õppimiskäsitlus
Rutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine , püsivus, istumine jms).
Lapsest lähtuv õppimiskäsitlus
Õpetuse lähtekohaks vaba tegevus. Õppimisele ei seata selgepiirilisi eesmärke. Õpetaja hoidub õpetamisest, jälgib lapsi. Esikohal laps ja tema individuaalsus . Märkamatu õppimine. Dokumenteerimine pole vajalik.
Biheivioristlik õppimiskäsitlus
Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi?
Kognitiivne õppimiskäsitlus
Õppija aktiivne, oma tegevus juhtiv, teadmiste konstrueerija ja nende kasutaja. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Oluline oma õppeeesmärkide seadmine õppeprotsessis ja tegevust pidevalt anaüüsida ning juhtiva mõtlemisviisi arenemine. Õppimine tunnetuslik protsess, HInnangu andmine kvalitatiivne, põhineb enesehindamisel.
Humanistlik õppimiskäsitlus
Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine, igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule.
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus
Õpitakse mõtlemise, kogemuste koosmõjul ja järgneb kognitiivsete struktuuride arendamine. Õppimine õppija tegevuse tulemus. Õpetaja toetaja, kelle roll suunata.
Lapsekeskne õpikäsitus
Mängimsie käigus õpib laps iseenda ja ümbritseva kohta uut. Aktiivne õpieprotsess, mis toimub suhtlemises keskkonnag. Lapse jaoks tähtsad eelkõige õppimiskogemused, mitte sisulised teadmised. Õppimine igapäeva olukorras.
Kontektstuaalne õpikäsitlus
Keskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi.
Sisurõhutav õppimiskäsitlus
Rutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine, püsivus, istumine jms).
Lapsest lähtuv õppimiskäsitlus
Õpetuse lähtekohaks vaba tegevus. Õppimisele ei seata selgepiirilisi eesmärke. Õpetaja hoidub õpetamisest, jälgib lapsi. Esikohal laps ja tema individuaalsus. Märkamatu õppimine. Dokumenteerimine pole vajalik.
Didaktika 2-töö õppeviisid #1 Didaktika 2-töö õppeviisid #2 Didaktika 2-töö õppeviisid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Kontektstuaalne õpikäsitlusKeskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi.Sisurõhutav õppimiskäsitlusRutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine, püsivus, istumine jms).

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pi

Psühholoogia
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE
4
docx

ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE

teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused.Konstruktivistliku teooria

Eetika
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED
22
doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja ­ stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3

Sotsioloogia
Pedagoogiline psühholoogia
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

Psühholoogia
Pedagoogiline psühholoogia eksam
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

*õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod ­ selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte ­ selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku Metoodiline süsteem ­ õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendavad õppetöö korraldamise viisid, mille tundmine tuleb kasuks. Õppetöö organisatsiooniline vorm ­ õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna. See on õppimisega tegelemisega eraldatud ajavahemik. 2

Pedagoogika
Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II
24
docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

klassides. Esitatav materjal seostatakse õpilasele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Seletusi – kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. 2) Õpilastele saab iseseisva tööna anda ülesandeid diferentseerimaks või isegi individualiseerimaks õppetööd. Iseseisev töö on kasutatav nii uue materjali õppimiseks kui ka kinnistamiseks. Kodutöö all mõeldakse tavaliselt õpilastele õpetajate poolt antud kohustusi, mis tuleb täita väljaspool kooli ja mis on ettevalmistuseks ainetunniks. Pikemaajalised õppeülesanded ja -projektide täitmised nõuavad võrreldes tavaliste kodutöödega suuremat järjekindlust, leidlikkust ja oskust oma tööd planeerida

Kategoriseerimata
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

kooperatiivselt. Terve klassi kooperatiivset tööd kasutatakse valdavalt kasvatuslikel eesmärkidel. Õpetaja seisukohast on õpetamine sel viisil tunduvalt töömahukam. Aine õpetamise seisukohalt on rühmatööna otstarbekas õpetada materjali, mis on hõlpsasti jaotatav alaülesanneteks. Üheks suuremaks probl. rühmameetodite rakendamisel on kõigi õpilaste tööle pühendumine. Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad

Pedagoogiline psuhholoogia
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel.

Alternatiivpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun