sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõttu võime ka öelda, et ühiskond on üksteisega läbipõimunud sotsiaalsete gruppide kooslus. Esmased ja teisesed grupid. Referentgrupid. Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad. Hoopis teistsugused olid sotsiaalsed suhted suurlinnades Kielis, Berliinis ja
Koostöömeetod - lõpliku lahenduse leidmine "võitja - võitja" Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. Informaalsed rühmad moodustuvad tavaliselt ka suuremate formaalsete rühmade sees. Meeskondi saab eristada nelja karakteristiku alusel: eesmärk, kestvus, liikmelisus ja struktuur. Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades
Miks? Sellepärast, et rühmas käituvad inimesed erinevalt sellest, kuidas nad käituvad üksi olles. Rühmadel on omadusi, mis erinevad nende inimeste, kes rühma kuuluvad, omadustest. Rühma puhul öeldakse ka, et „üks pluss üks võrdub kolm“, mis väljendab inimeste koostööst tekkivat lisaväärtust. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega.
muutmine. 23.Rühmade liigitus. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. RÜHMA TUNNUSED: rollid, normid ja kooskõla, staatuse sümbolid, rühma suurus, rühmaliikmete hoolimine üksteisest. Enamik rühmi on pidevas muutuste staadiumis. Rühmad läbivad oma arengus viis etappi: moodustumine, rühmasisene võimuvõitlus, rühmanormide kujunemine, täisjõul tegutsemine ja tegevuse katkestamine. 24.Rühmatöö eelised ja puudused. +Otsuste aktsepteerimine. Inimesed, kes
kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; -reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; -informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); -sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess. -Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) -Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis
käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud normid ja informaalsed ehk mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni
· Seatud eesmärgid, millest tuleneb organisatsiooni struktuur. Näide: arendusosakond, innolabor · Ettenähtud ülesanded ja kohustused, mis jaotatakse ametipositsioonide ning rollide, positsiooni ja kohustuste. Näide: arendustööga seotud ametite väärtus, arendaja positsioon organisatsioonis · Õiguste struktuur: hierarhia ja võim · Reeglid ja regulatsioonid, otsustamise protseduurid. Näiteks talentide töölevõtmine, edutamine, ergutamine ja vallandamine · Informaalsed tegutsemisviisid: bürokraatia maht 7. Juhtimise probleemide lahendamise teooriad loovate võtete abil (Vaike Teadmiste teooria, tervikust lähtudes teooria, ratsionaalne) Vaiketeadmiste sõnastamine koostöörühmade toel 1. Kirjelda olukorda, juhtumit, sündmust faktide keeles 2. Esita küsimusi: sokraatilised küsimused, laiendavad või süvendavad teemat, loovad uusi seoseid, lähenemisviise ja tervikut 3. Kuula teiste lugusid sama teema kohta
astmel olevatel töötajatel. Nt. töövahendid jne. Staatuse allikad on väga erinevad. Tööalase staatuse allikad on: a) haridus, b) ametiaste, c) inimese võimed, d) ametioskus e) töötasu, f) vanus, staaz Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, vastavusest rühmanormidele ja tema rollidele. Rühmades kehtivad formaalsed (ametlikud) - ja informaalsed (mitteametlikud) käitumisnormid, mille põhjal kujunevad välja prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus, mille aluseks on tema formaalne positsioon rühma hierarhias. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud.
süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järeltulevatele põlvkondadele; muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad või kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sanktsioonid (sotsiaalse kontrolli mehhanism) Sotsiaalsed rollid - käitumisnormide ja -praktikate kogum ning sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool)
instrumentaarium, mis sisaldab nii tavalisi sunni- ja välismaisest energiast. stimuleerimismehhanisme kui ka pehmemaid, sh informaalseid mõjutusvahendeid. Viimaste näiteks on IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid. Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised. tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused, mis tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt. USA tööstuspoliitika
o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt – millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb sellehind/majanduslik vahetusväärtus Ajaloolis-kultuuriline kujunemine Alati kontekstispetsiifiline:ühiskond, tööstusharu,turg Sõltub turu tüübist. Spetsiifiline struktuur
kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikti puhul on inimese üks roll vastuolus teistega, nii rollidevahelised kui sisesed, nt vanemad ootavad sinult seda, mida sa tegid ka siis kui elasid nendega koos. Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad/kehastavad väärtusi Reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt (nt. ei tervita sõpra, otsitakse põhjendusi, miks normi rikuti ja tekitab lõpuks konflikti) Informaalsed ja formaliseeritud Identiteet/Identiteedid isiksuse unikaalsus, võimaldab meil erineda teistest. Näitab kuuluvust, kellegi juurde (rahvus, sugu, mingi grupp jne). Kellega tahan samastuda ja kellest eristuda. Individuaalsed ja kollektiivsed (kuskile kuulumine) on alati omavahel seotud. Identiteedi eri vormid Primaarsed/esmased identiteedivormid omandatakse varases eas (nt. sooline, rahvuslik) (Sooline identiteet ühiskonnas nähakse mis on
· otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust. Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele. Põhiliseks eesmärgiks on omavaheline suhtlemine. Informaalsed rühmad võivad kujuneda mingi suurema töögrupi (osakonna, brigaadi) sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. See rühm võib toetada ametliku rühma eesmärki või tegutseda selle vastu. Organisatsioonis esineb peamiselt kahte tüüpi mitteametlikke gruppe (Vadi, 149):
komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne, otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust. Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele. Põhiliseks eesmärgiks on omavaheline suhtlemine. Informaalsed rühmad võivad kujuneda mingi suurema töögrupi (osakonna, brigaadi) sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. See rühm võib toetada ametliku rühma eesmärki või tegutseda selle vastu. Organisatsioonis esineb peamiselt kahte tüüpi mitteametlikke gruppe (Vadi, 149): huvigrupid - ühendajaks on tööalased või isiklikud huvid,
mõjutamise ja sõltuvuse mehhanisme. Analüüs tähendab üksikute osade uurimist, süntees tähendab terviku vaatlemist. Arusaamine erinevustest süsteemi ja teiste asjade vahel nagu struktuur ja poliitika. Oskus näha kontekste ja üleminekuid. Instinkt otsida süsteemseid lahendusi, mitte süüdlasi. (Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat) 5. Nimeta poliitilise tsükli etapid. 6. Mis on elukestev õpe? kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud finantseerimisallikast ning õppevormist; keskmes on õppija ja temapoolne õppimine (mitte õpetamine) ning elu jooksul toimuvate õppeprotsesside (ajaline) järjestus. 7
• spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontsetuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused,tegutesmis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja,maakler, kaupleja
• spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontseptuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsed ja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel
Mitteprogrameeritud otsused: on sellised,kus olukorra uudsuse või ebaselguse tõttu ette ära määratud reeglite kasutamine on ebapraktiline.Enamik olulisemaid otsuseid kuulub sellese kategooriasse.Aga sellise otsusega kaasneb alti ebakindlusja risk et valitud tegevus võib pigem anda kahju kui kasu. 41. Grupid organisatsioonis. Kujunevad formaalsel ja informaalsel alusel. Formaalsed grupid võivad olla alluvuse ja ülesande täitmiseks juhtkonna poolt moodustatud grupid. Informaalsed grupid moodustuvad huvide ja sõpruse alusel.Ei formeeru plaani alusel vaid loomulikul teel. 42. Motiveerimise definitsioon Motiveerimine on motiveeringu kui tedvustatud motiivi,tegevuse isikliku põhjenduse väljatöötamise ja läbielamise protsess.Olenevalt teadvustatuse astmest võib kattuda motivatsiooniga.Motivatsioon on kogum toimivaid motiive,mis ajendab inimest tegutsema või teatud viisil käituma,annab käitumisele suuna ja püsivuse. 43
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele; suhteliselt kestvad; tugevalt seotud kindla kultuuriga; Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; • reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; • informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); • sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus (sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2. Sotsialiseerumine – primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine – sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt”
oskused/mänguoskused Kõne ja keele arengunäitajad 1) Tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega 2) Käände ja pöördevormid 3) Korrektne hääldus 4) Piisav sõnavara 5) Oskab kirjutada sõnu Hindamismeetodid - Vaatlus - Intervjuu - Küsimustik - Eksperiment - Testid - Füsioloogilised + varasem arengulugu - Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad - Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest RELIAABLUS ja valiidsus - Usaldusväärsus/korratavus/täpsus o Sisemine koskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla - Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud - Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral erinevad valiidsuse näitajad Vaatlus - Kõige käepärasem meetod - Info erinevatest valdkondadest - Loomulik üldistatavus
Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind) Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama
· otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust. Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele. Põhiliseks eesmärgiks on omavaheline suhtlemine. Informaalsed rühmad võivad kujuneda mingi suurema töögrupi (osakonna, brigaadi) sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. See rühm võib toetada ametliku rühma eesmärki või tegutseda selle vastu. Organisatsioonis esineb peamiselt kahte tüüpi mitteametlikke gruppe (Vadi, 149):
hindamine jne, otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust. Mitteametlikudehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele. Põhiliseks eesmärgiks on omavaheline suhtlemine. Informaalsed rühmad võivad kujuneda mingi suurema töögrupi (osakonna, brigaadi) sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. See rühm võib toetada ametliku rühma eesmärki või tegutseda selle vastu. Organisatsioonis esineb peamiselt kahte tüüpi mitteametlikke gruppe (Vadi, 149): huvigrupid - ühendajaks on tööalased või isiklikud huvid,
eesmärgile suunamine Organisatsiooni tunnusjooned: · Eesmärgi olemasolu · Ressursside olemasolu · Funktsioonide jaotamine selle liikmete vahel (tööjaotus) · Võimu jaotamine (juhtimine) · Reeglite olemasolu, mis reguleerivad inimeste vahelisi suhteid · Oma väärtussüsteemi kujundamine Formaalsed org-nid ametlikult vormistatud inimkooslused mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel ( riik; kooliklass) Informaalsed org-d ilma mingi ettekirjutusega loodud mitteametlikud inimkooslused (klassis viibivad õpilased) Organisatsiooni tähtsamad sisemõjurid: 1. Eesmärgid 2. Struktuur 3. Ülesanded 4. Tehnoloogiad 5. Inimesed Org-ni väliskeskkond: · Tooraine, seadmed ja personal, ning tarbijad. Väliskeskkonna mõjurid: · Majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised Organiseerimine Organiseerimise kui juhtimisfunktsiooni mõiste:
vaimuhaigeks mängivad tema karjäärijuhused. Karjäärijuhusteks nim sotsiaalseid faktoreid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad või sulgevad tema ees teatud võimalusi ühiskonnas (normi rikkuja töökoht ja sissetulek, eksimuse iseloom ja selle nähtavus, psühholoogilise või psühhiaatrilise ravi võimalikkus on headeks näideteks). Lisaks on vajalik kindel agentide rind, et määratleda kedagi vaimuhaigena. Sellesse agentide ringi kuuluvad nii informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid (sõbrad, perekond ja naabrid) kui ka formaalsed sotsiaalse kontrolli agendid (politsei, arstid). Hospidaliseerides hakatakse vaikselt ja süstemaatiliselt kontsrueerima patsiendile uut mina ning erinevalt vanast minast ei ole see enam ,,linnus" vaid ,,väike avatud linnake". Vaimuhaige sildi maha raputamine ei ole kerge. Ükskõik millega negatiivselt silma paista, siis seostatakse see automaatselt vaimuhaigusega. Vaimuhaigest saab selle inimese
grupile ja grupi mõju inimesele uurib sotsiaalpsüholoogia. Grupp on inimeste ühendus, mis koosneb inimestest, keson regulaarses koostegevuses ja otses sõltuvuses ühise eesmärgi saavutamise nimel. Moodustamise viisi järgi jaotatakse grupid: 1) ametlikud (formaalsed). Moodustab ametlik võim mingi eesmärgi saavutamiseks. Realiseerib ametlikke eesmärke, isiklikud jäävad tahaplaanile. Eesmärkidesks tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid. 2) mitteametlikud (informaalsed). Mitteametlikud tekkivad inimeste ühiste huvide ja omavaheliste suhete alusel. Võivad tekkida ametlike gruppide sees või väljas. Kui sees siis võivad mõjutada ametliku grupi tööd positiivselt või negatiivselt. Võivad kujuneda survegrupid. Eesmärkides peamine inimloomuse avaldus ja rakendusvorm. Grupi liikmete koostegevuses võib tekkida sünenergia koostegevuse tulemus on parem kui liikmete eraldi summeeritava tegevuse tulemus
Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7 NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi psühhomeetrilistest omadustest, testi normidest ja kultuurikontekstist! Meetodite efektiivsus: Informaalsed meetodid = suured erinevused ·läbiviija roll ·arvesta arengu erinevusi ·vead suuremad, vähem objektiivsed Testid ja skaalad = väiksemad erinevused ·standardiseeritud normid, protseduur ·objektiivsemad ·psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) ·mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ..
Thomase teoreem,: kui in´imesed tajuvad midagi reaalsena, muutub see reaalseks oma tagajärgedes Konformsus: Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone Loeng 14. Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital- seotud ja usaldus Kahnemann (psühholoog) 2002 Nobeli preemia psühholoogia viimise eest majandusse Bentler 2007,APA auhind Infoühiskonda üleminek tõi suure "vapustuse" inimkooslouste taasavastamise Moreno 1941 thenoloogia arenguga on olulisemad informaalsed sotsiaalsed võrgustikud Sots. Kapitali mõiste 80-90ndatel. Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele. Putnam inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult. Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule
Ametlikud rühmad võivad olla ka alalised või ajutised. Alalised rühmad on organisatsiooni allüksused, alalised komisjonid, nõukogud – neil on kindlaksmääratud koosseisuline juht, kes vastutab rühma tegevuse tulemuste eest. Ajutised rühmad on organisatsioonis ühekordse ülesande täitmiseks, nt mingi probleemi lahendamiseks, uue toote/teenuse väljatöötamine, juurutamine. Ettenähtud aja möödumisel lõpetab selline rühm tegevuse. Mitteametlikud (informaalsed) – siia kuuluvad huvigrupid ja sõprusgrupid. Need grupid moodustuvad inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele. Eesmärk on omavaheline suhtlemine. Rühma tunnused: Eesmärkide ühtsus – üksikliimete eesmärgid ühtivad rühma omadega, mis omakorda ühtivad organisatsiooni eesmärkidega. Ühtsustunne „meie“ – hakatakse rühmaga samastuma. Kes rühma ei kuulu, on „nemad“. Rühmanormid – rühmaliikmete poolt heaks kiidetud käitumisnormid.
Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne ehk jääkhälve. Otsustavat rolli inimese jäämisel vaimuhaigeks mängivad tema karjäärijuhused Karjäärijuhusteks nimet. Sotsiaalseid faktoreid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad või sulevad tema ees teatud võimalusi ühiskonnas (normi rikkuja töökoht ja sissetulek, eksimuse iseloom ja selle nähtavus jne). Lisaks on vajalik kindel agentide ring , et määratleda kedagi vaimuhaigena Sellesse agentide ringi kuuluvad informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid ( sõbrad, perekond, naabrid) kui ka formaalsed agendid (politsei, arstid) . Formaalseid sotsiaalse kontrolli agente nimet. Ka väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees-staatuseks. II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181182). Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills, raamat Võimu eliit) Väitmaks ,et ühes sektoris
· Töötajad Töötajate vahetamine, koolitused, tööohutus. Praktika Praktilist uurimist kasutatakse,et: · Leida sisemise kommunikatsiooni eesmärke, mis toetavad organisatsiooni üldeesmärke. · Teada saada ettevõtte eri gruppide infovajadust · Õpetada töötajaid väljendama oma vaateid ja soove · Korraldada töötajatele suhtlemistreeninguid · Selgitada välja informaalsed kommunikatsioonikanalid, mida juhtkond ehk ei teagi · Uurida välja, millised ettevõttes eksisteerivad grupid on kindlakäelist juhtimist vajavad ja millised suudavad iseseisvalt töötada PSÜHHOLOOGILISED ASPEKTID Organisatsioonid püüavad teadvustada sihtgruppidele oma eesmärke ja ideid ning soovivad,et need omaks võetaks. Suhtumise muutus ei pruugi alati viia käitumise muutumisele.
protsess. Tippjuhtkonna eesmärgid peavad olema vastavuses alluvate vajadustega (sotsiaalsed, majanduslikud jne). Eesmärgid on määratletud sihid, nende elluviimine loob aluse visiooni täitumisele. Võetud eesmärgid peavad saama täidetud, et visioon saaks teostuda. Eesmärgid on organisatsioonil, rühmadel kui ka üksikisikutel. Filosoofia, väärtushinnangud, visioon ja eesmärgid aitavad välja arendada organisatsioonikultuuri ning millega on seotud nii formaalsed kui informaalsed organisatsioonid, mis omakorda peavad moodustama hästi toimiva töömeeskonna. Organisatsioonilise käitumise efektiivse süsteemi tulemuseks on motiveeritud liikmed, kes kasutavad oma võimeid kõrgema tootluse saavutamiseks. Nad on oma tööga rahul. Sellisele organisatsioonile on omane pigem ühine võim kui nende üle valitsemine. ORGANISATSIOONILISE KÄITUMISE MUDELID Igas ettevõttes on olemas oma organisatsiooni käitumise mudelid, mis
suuruse alusel: suured (rahvus, haridustase, sugu, rühmad populatsioonid), lokaalsed (asutuse kollektiiv, korteriühistu) ja väiksed grupid reaalse suhtlemise määra alusel: tinglikkud ehk statistilised, abstraheeritud grupid, reaalsed ehk loomulikud grupid staatus – määratleb indiviidi positsiooni grupis teiste isikute suhtes formaalsed grupid – grupi struktuur ja rollid määratakse väljastpoolt, tegemist on ametliku suhtega mitteformaalsed ehk informaalsed grupid – kujunevad spontaanselt ning nende struktuur ja rollijaotus sõltuvad rohkem isiklikest omadustest ja suhetest esmane grupp – tugev suhtlus; teisene grupp – lõtv suhtlus liider – esikohal olev roll grupid; ametlikud liidrid ehk formaalsed liidrid liidrirolli nõuetele vastab isik, kellel on head personaalsed suhted alluvatega, kelle positiivne mõju suureneb ülesande keerukuse kasvades, kelle käsutuses on piisavalt sobivaid võimumehhanism ning
saavutamiseks. 1. Töörühmad – tööülesande täitmine, tulemuseks valmistatud toodang või osutatud teenus 2. Komiteed&komisjonid – eesmärk tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine 3. Otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad/nõukogud – eesmärk organisatsiooni kitsaskohti puudutava info kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine 2) Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad – vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele, põhiliseks eesmärgiks omavaheline suhtlemine. Võivad kujuneda suurema töögrupi sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. 1. Huvigrupid – ühendajaks tööalased või isiklikud huvid 2. Sõprusgrupid – ühendajaks vastastikune meeldivus 3) Alalised rühmad – allüksused, komiteed, komisjonid, nõukogud, kindlaksmääratud
Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt. Kvalitatiivses analüüsis ei kasutata arvulist argumenteerimist (enamik..., vaid üks..., pooled...). Kuna kvalitatiivse uurimuse puhul on tegemist mitte-tõenäosusliku valimiga, siis arvuline argumentatsioon ei lisa valiidsust. DOKUMENDID JA TEKSTIANALÜÜSI MEETODID Dokumentide tüübid: · Tekstilised, visuaalsed, kombineeritud · Loodud avalikuks või privaatsena · Formaalsed ("ametlikud") ja informaalsed (nt igapäevased sisematerjalid) · Avaliku või piiratud ligipääsuga · Primaarsed ("pealtnägija" positsioonilt), sekundaarsed (vahendatud), tertsiaarsed (bibliograafiad, indeksid jms) Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms
o Eeltingimused: tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest. 11 o Turukultuur: osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused ning tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad; erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav; vajalik sotsialiseerumine; nii formaliseeritud kui ka informaalsed reeglid. o Turuobjekt: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind/majanduslik vahetusväärtus. o Väärtuse kujunemine: ajaloolis-kultuuriline kujunemine; alati kontekstispetsiifiline (ühiskond, tööstusharu, turg); sõltub turu tüübist). o Struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: 1) ostja/tarbija; 2) müüja/tootja; vaja 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents. 3) Vahetus- ja rolliturg
Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne, otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele: huvigrupid - ühendajaks on tööalased või isiklikud huvid, sõprusgrupid - ühendajaks on vastastikune meeldivus. Rühma tunnused Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad"
iseloomustav: iseloomustav: o Vajalik sotsialiseerumine; o Vajalik sotsialiseerumine; o Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid. o Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid. 2) Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / 5) Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind /
54. Suurkollektiivide tekkimine (Olsoni teooria) Indiviidid ei tee oma otsuseid kollektiivis osalemiseks ratsionaalsetel kaalutlustel, pigem on tegemist kingitusliku pühendumisega kollektiivselt teostatava eesmärgi saavutamisele; Liikmelisus kollektiivis ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud; Liikmelisus annab eelised, mis alluvad välistusprintsiibile: selektiivsed eelised. 55. Sund kollektiivis (Hirschmanni mõõdikud). Sunni parameetrid: Sunni instrumendid:Sotsiaalne kontroll (informaalsed suhted, paindlik ja dünaamiline, muutused sujuvad, teostavad kaaskodanikud); Riigivõim (formaalsed suhted, jäik, muutused äkilised, teostavad professionaalid). 56. Võimalused sunni vähendamiseks.Tasanditeooria. Vähendamiseks: Minimeerida (optimeerida) seadustega reguleeritavat ühiskonnaelu valdkonda (seaduste vajalikkust tuleb alati tostada ja mitte vastupidi); vähendada jääksundi, alandades: kollektiivist väljumise
VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; väärtushierarhiad suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; NORMID käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sotsiaalse kontrolli mehhanism – sanktsioonid (nii positiivsed kui negatiivsed) MITTEMATERIAALNE KULTUUR – uskumused, väärtused, normid, keel, organisatsioonid, institutsioonid MATERIAALNE KULTUUR – tähendusrikkad füüsilised objektid: Sotsiaalsete funktsioonide kandmine (nt kingid) Sotsiaalsete tegevuste ja suhete reguleerimine Inimtegevusele sümbolilise tähenduse omistamine (Woodward, 2007) NB
liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid samas juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluliseks on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljastpoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi ning mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel.
poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 47. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism (metateooria, ontoloogiline positsioon): kriitika ratsionalistliku lähenemise vastu, individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne => otsuste tegemine identiteetide sobivusel VIII LÕIMUMISE EELDUSED 48. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine & EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1
õpivõime...abstraktse mõtlemise võime (Freeman, 1955) ...võime planeerida ja oma käitumist struktureerida (Das, 1973) jne. Intelligentsuse mõõtmisest · Raske kui mitmeti mõistetav · Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente · IQ arvulisel kujul (100±15), hälbimus normist IQ = (vaime/kronoloogiline) x 100 (Stern, 1914) · Hindamise eesmärk teaduslik huvi (teooria) praktiline vajadus, ennustamine (praktika) 1905 Binet' testid Meetodite efektiivsus Informaalsed meetodid suured erinevused · läbiviija roll · arvestada arengu erinevusi · vead suuremad, vähem objektiivsed Testid ja skaalad väiksemad erinevused · standardiseeritud normid, protseduur · objektiivsemad · psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) · mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Soovitav kasutada integreeritud informatsiooni Hindamisest ja tulemuste interpreteerimisest · Oluline lisainfo
tehniliste ja majanduslike teadmiste tase, tehniliste edusammude reaalsus jne); finantsvõimalused; hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad, investeerijad, mitme-sugused ühendused ja liidud, ametiühingud jne); majanduspoliitiliste institutsioonide endi valmidus. Institutsioonid reguleerivad majandusagentide vastastikuseid suhteid. Siia kuuluvad formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti-tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab
inimsuhete (human relationship) koolkond juhtimises, kes uskus, et alluvate parem kohtlemine muudab alluvad produktiivsemaks. 2. Teises eksperimendis uuriti töölisi, kelle tööd tasustati vastavalt töötulemustele. Eeldati, et tööliste tulemused paranevad mitmekordselt. Tegelikult seda ei juhtunud, tootlikkus jäi suhteliselt püsivale tasemele. Selle põhjuseid uurides avastati töögrupis suhteliselt keerulised ,,informaalsed" sotsiaalsed suhted. Selgus, et töölistel on oma arusaam ,,õiglasest päevatööst" (a fair day's work) ja nad kehtestasid ise päeva normi. Enamus grupi liikmetest (,,regulars") ignoreerisid tulemusest sõltuvat tasustamist ning olid nõus grupi poolt kehtestatud tootlikkusega, mida nimetati grupi normiks. Neid, kes ei kohanenud grupi normiga, distsiplineeris grupp ise. Töölisi, kes töötasid kiiremini kui
- tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi. Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus. Infoallikad ja kanalid: trükimeedia, televisioon, informaalsed kanalid, raadio, organisatsioonid. Infovajaduse uurimismeetoditena kasutatakse: anketeerimist, intervjueerimist, päevikut, vaatlust, dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul
juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi nind mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel. Gruppidel võivad olla formaalsed liidrid või mitteformaalsed liidrid. Liidri juhtimisstiilid: · Demokraatlik liider
juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi nind 44 mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel. Gruppidel võivad olla formaalsed liidrid või mitteformaalsed liidrid
2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1
korrumpeerunud ja kasutavad avalikke ressursse põhiliselt erahuvides, kui nad käituvad meelevaldselt, siis löövad nad jalad alt säästmisel ja investeerimisel, mida on vaja pikaajaliseks kasvuks. Riigi poolt hüljatud paigakestes tekivad paratamatult omad seadused, kohtunikud ja korravalvurid. Kuna loodus tühja kohta ei salli, kehtestavad riigi nõrkuse või tegevusetuse korral mängureeglid riigi asemel hoopis nn “informaalsed struktuurid”, mida enamasti kutsutakse maffiaks. See “informaalne struktuur” ei pruugi, vähemasti alguses, olla mingi hirmuäratav röövlibande. Maas vedeleva võimu võivad üles korjata mingid algselt igati legaalsed ja seaduskuulekad ühendused-liidud või ka prominentsed (lugupeetud, mõjukad) üksikisikud. Nad lihtsalt ei saa valitseva korralagedusega (riigi nõrkuse või tegevusetusega) kauem leppida
annaabi.ee 
