Eraelu puutumatus Eraelu Eraelu on iga inimese isiklik elukorraldus Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Eraelu komponendid Informatsiooni kogumine, selle kasutamine ja väljastamine - annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
kindlaks ning tegema kõik selle nimel, et eesmärk saavutada. Siinkohal pean muidugi arvestama kaaskodanike huvide ja tervisega ning mitte mingil juhul ei tohi minna vastuollu kohaliku seadusandlusega. Ka ühiskonnas hinnatud normide vastu eksimine võib vahel lõppeda üpris rängalt. Kõige lihtsam on enda eesmärki saavutada kaasmõtlejatega koos, see tähendab seda, et peaksin leidma enda kõrvale sama ideoloogiat pooldavaid inimesi, sest rühmana olen ma tugevam kui indiviidina. Sama kehtib ka Toompeal, erakond on seda tugevam, mida rohkem pooldajaid ja liikmeid tal on, tingimusel, et kõigil on üks ja sama ideoloogia ja arusaamine maailma asjadest.
Kui Andrese kombel päevad läbi teha tööd ainult ühe eesmärgiga, võib saavutada seda, mida hing ihaldab, aga ikkagi ei saa sundida teisi elama oma eesmärkide nimel. Teistel inimestel on oma isiklikud eesmärgid ja soovid. Andres eksis selle lihtsa asja vastu, sest talle ei tulnud mõttesegi, et äkki soovivad tema lapsed hoopis teistsugust elu. Oma vajaduste kõrval tuleks jälgida ka pereliikmete omi. Pere on ikkagi ülimalt oluline. Kui elada peres indiviidina, käies teistest üle ja nõudes vaid enda meelest parimat, siis sageli hävib inimestevaheline austus ja usaldus. Tekivad arusaamatused ja tunded, et teised pole mitte keegi, see võib jubedalt haiget teha. Tuleks anda pereliikmetele võimalus, tegeleda neile meeldivate asjadega ja siis tulevad nad ka parema meelega appi teiste soove täitma. Väga oluline on ka mõista ning mõelda sellele, kuidas teised inimesed sinu jutust ja tegudest aru saavad
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Suur
Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk.
seega endas ohtu demokraatiale ja ajakirjandusvabadusele. Pealegi on see oht peaaegu märkamatu ning seega ohtlikum kui mistahes riiklik tsensuur. Hea ja halva vahelise piiri tunnetamine jääb siiski iga ajakirjaniku enda kohustuseks. Sageli aetakse segamini mõisteid "ajakirjandusvabadus" ja "sõnavabadus". Sõnavabadus, mis on suunatud üksikisiku võimalusele olla kuuldud ja saada vajalikku informatsiooni, kuulub inimese põhiõiguste hulka. Ajakirjanik indiviidina ei pruugi sugugi olla sama vaba nagu ajakirjandus institutsioonina. Tõeline vabadus on seotud vastutusega ja lõpeb seal, kus see hakkab kahjustama teise inimese väärikust, head nime ja teisi õigusi.
Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud? Paljud kaaluvad otsuse langetamisel erinevaid aspekte ning otsustavad selle põhjal, mis tundub just neile, indiviidina kasulikum. Tegelikult tuleks mõelda ka ühiskonnale tervikuna, milline oleks mõju, kui kõik kodanikud jätaksid maksud tasumata. Maksevalmidus sõltub paljudest teguritest ning kujuneb välja pika aja jooksul. Arvan, et kõige suurem põhjus, miks püütakse maksude tasumisest kõrvale hoiduda on teadmatus. Inimesed ei ole informeeritud sellest, et maksutulu kasutatakse rahava heaolu saavutamiseks. Leian, et maksumoraali kujundamist võiks alustada juba noorte seas. Näiteks
....................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Koolieelne aeg on lapse arengus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes väga tähtis. Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu
Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad
kuivõrd see peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel. Seevastu muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ning kajastab konkreetsel hetkel valdavaid tundeid. c)Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang- Isikliku ja sotsiaalse enesehinnangu eristamine osutub eriti oluliseks sotsiaalseid suhteid, grupikuuluvust ja rahvuslikku identiteeti analüüsivate uurimuste puhul. Personaalne identiteet kajastab enesekohaseid tundeid indiviidina ning sotsiaalne identiteet tuleneb sellest, kuidas inimene näeb end grupi liikmena, millesse ta kuulub. Rosenbergi enesehinnanguskaala Rosenbergi enesehinnaguskaala (1965) mõõdab inimese üldist enesehinnangut ehk "positiivset või negatiivset hoiakut enda suhtes", kusjuures ei mõõdeta üleolekutunnet, vaid eneseaustuse ja -aktsepteerimisega seotud tundeid, see on siiani kõige sagedamini rakendatav enesehinnangu mõõtevahend. Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib
· 18. saj Mandeville, Montesquieu antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga · 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal · Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid
liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove,
Vene mõju Eesti kultuurile suunav, ta suunas Eesti rohkem läände. Meil on igast küljest venelastega rohkem ühist kui Ameeriklaste või Prantslastega. Meil on ühised geenid ja ühine ajalugu aga miks siis ikkagi me üritame niiväga sarnaneda Ameeriklastega. Lootes kaitsele mida nad meile pakkuda võivad, või olles tüdinud oma praegusest tantsupartnerist ja lootes on uus kopsakam daam, on parem kui naabri neidis. Nõokogude liit kasvatas meist egoistid nii indiviidina kui ka rahvan Baltisaksa- Baltisaksalste mõjutused Pärisorjuse kaotamine 1861 ja talude päriseks ostmine võimaldas eestlastel lõpuks ometi võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edendamiseks. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusluse ideede levimisega sai alguse rahvuslik ärkamine ja eesti haritlaskonna sünd. Algust tehti vanavara ja luule kogumisega, hakati väärtustama taas seda mida oldi sajandeid maha salatud ja põlatud. Pandi algus teatrile ja loomeseltsidele. Alustati
Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi inimesed ei loe üksteise mõtteid, kui neile oma soovidest ja vajadustest ei kõnelda, siis sellest ei teata midagi; kellegi harjumus ei ole põhjuseks oma huvide ohverdamisele;
variant, kus terapeut ise tegeleb kunstiga ja klient jälgib). Terapeutilised eesmärgid Liebmann (1981) on jaganud üldised terapeutilised eesmärgid personaalseteks ja sotsiaalseteks. Personaalsed eesmärgid Liebmanni järgi on: loovus ja spontaansus, usalduse loomine, enesekehtestamine, oma potentsiaali realiseerimine, suurenenud personaalne autonoomia ja motivatsioon, areng indiviidina, vabadus teha otsuseid, ideedega eksperimenteerimine, tunnete, emotsioonide, konfliktide väljendamine, töö fantaasiate ja teadvustamatuga, mõistmise, eneseteadlikkuse, reflektsiooni arendamine, kogemuste korrastamise soodustamine ja lõõgastumine. Sotsiaalsed eesmärgid on: teadlikkus, märkamine ja lugupidamine teiste suhtes, koostöö, grupi tegevustes osalemine, kommunikatsioon, probleemide, kogemuste ja arusaamade jagamine, kogemuste
vii abistaja emotsionaalsus aidatava elu õigetesse rööbastesse. Kuid just selline oma tunnete ja elamuste allasurumine ning ka eitamine on soodustavaks momendiks abistaja muutumisel abivajajaks. Positiivseid tulemusi annaks oma mõtete ja tegemiste rääkimine edumeelses ja progressiivses töömeeskonnas, ent paraku on elu näidanud, et sageli on meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada. Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom. 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS Definitsioon: Läbipõlemissündroom (The burn out syndrom) on füüsilise, ja emotsionaalse kurnatuse sündroom, mis toob endaga kaasa negatiivse enesehinnangu kujunemise, samasuguse suhtumise oma töösse, kaastunde ja hoolivuse kaotamise inimeste suhtes, kelle heaks töötatakse.
Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove,
liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele inimes(t)ele. Maarja Vadi (1995) ütleb tsiteerides Barry Reece'i ja Rhonda Brandti, et
seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kokkuvõte Arvan, et murdeiga on inimese arengu juures ülimalt tähtis, selles eas kujuneb välja inimese maailmavaade ja väärtushinnangud. See on ka periood, mil inimene on ilmselt kõige vastuvõtlikum välismaailmast tulnud infole ja ka ohtudele, seda perioodi iseloomustavad vabameelsus, katsetamisind jms. Enamus inimesi väljub sellest perioodist ikkagi juba väljakujunenud indiviidina. Murdeea saab kokku võtta ühe sõnaga- selleks on ENESEOTSING.
Ei saabunud ei vabandust ega headaega soovi. Olin maruvihane, kaua võib olla selline suhtumine!? · Negatiivne- Kuna eelmine kord teenindas ning aitas suurest hädast välja just seesama teenindaja (lapse jõulupeo aeg) olin täitsa rahul, et just selle teenindaja juurde sattusin. Kuid kui ta laisalt ning kindlalt mulle teatas, et mulle pole sealt enam miskit saada pettusin ma inimeses. Tundsin taaskord end indiviidina ning tuli tõdeda, et sellele ettevõttele on inimesed süsteemi jaoks mitte vastupidi, nagu peaks asi toimima. Tehniline- ja funktsionaalne kvaliteet on null. · Ettepanek- Kui soovisin välja lugeda teenindaja nime nimesildi pealt, olin tõsiselt häälestatud kirjutama kaebust, ilutses rinnasildil mitte nimi vaid sõna ,,õpilane". Nime-/ rinnasildile võiks kirjutada vähemalt teenindaja nimi.
sõnadeta kokkuleppe tööandjaga ootused töö sisu ja stabiilsus, pakutavad hüvitised, kohtlemine versus pühendumine/usaldusväärsus, maine hoidmine nn. psühholoogilise leppe. Ümberkorraldused tähendavad sageli seda, et need kokkulepped muutuvad, mõjutavad töötajaid erineval moel, sageli toovad nad endaga kaasa ebakindluse, rollide muutuse jms. Ühistunnet on järjest vähem, seepärast ootavad paljud, et töökoht annaks neile tähenduse ja kuuluvusetunde. Nad tahavad indiviidina tunnustust leida, võimalust end väljendada ja selle eest tunnustatud saada. Seepärast on motivatsiooni seisukohalt on ülioluline ka kommunikatsioon info toimuvast, kaasamine, tunnustus, konstruktiivne tagasiside mõjuvad töötajatele motiveerivalt. Pealegi on suhtlust vaja selleks, et mõista, mis inimest liikuma paneb/motiveerib. MOTIVATSIOON JA TÖÖKORRALDUS Hackmani ja Oldmani töötunnustuse mudel. Hästi kavandatud tööprotsess võib samuti mõjuda motiveerivalt
Internetilehtedelt leiab üksnes pinnapealset ning pisut vastuolulist informatsiooni. Kuna käesoleva töö maht on piiratud, siis pole uurimistulemused lõplikud ega täielikud, kuid annavad hea ülevaate Eesti välismajandussuhete olukorrast ja on aluseks edasistele ning põhjalikemale uuringutele. Et suurendada ühiskonna teadlikkust käesoleval teemal tulekski seda edasi põhjalikumalt uurida ja tulemused inimeste teadvusesse viia. Kuigi ükskiku indiviidina on pealtnäha võimatu mõjutada erinevate riikide omavahelisi majandussuhteid globaalsel tasandil, omab iga indiviidi käitumine siiski väga suurt tähtsust. Vaevalt on sellel tööl ulatuslik mõju välismajandussidemete tugevdamisel laiemal tasandil, loodab autor, et see tõstab igaühe huvi, kes seda loeb. 11 Välisministeerium, Eesti ja Venemaa, URL http://www.vm.ee/?q=node/173#majandus KASUTATUD KIRJANDUS [1] Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport
Iga inimene vajab tunnet iseendast, identiteeditunnet. Me muutuksime hullumeelseks, kui meil poleks "enese- tunnet". Kuid see identiteeditunne on vastavalt kultuurile, milles me elame, erinev. Primitiivses ühiskonnas, kus üksik ei ole indiviid, võib "mina"-tunnet kirjeldada sõnadega: "Mina olen meie." Minu identiteeditunne seisneb selles, et ma samastan ennast grupiga. Mida enam ta muutub iseseisvaks ja endast kui indiviidist teadlikuks, eraldub tema identiteeditunne grupist. Iseseisva indiviidina peab ta ennast nüüd "minana" tundma. On palju väärarusaami sellest "enese" tundest. Mõned psühholoogid on arvamusel, see tunne olevat vaid peegelpilt ühiskondlikust rollist, mida antud inimesele on antud, need olevat vaid reaktsioonid ootustele, mida teised temalt ootavad. Kui see kogemuslikult meie ühiskonnas ka paika peab, on tegemist sügava patoloogilise fenomeniga, mille tulemuseks on sügav ebakindlus ja hirm ja sundiv vajadus käituda konformselt.
· Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist · Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi. Riigi filosoofilised eeldused: · Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle eeldusi (mis ei ole universaalsed, vaid konkreetse ajaloolise taustaga) · Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm- > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina. · Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes- kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse.
Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste. Meriokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9. Romantilise au paradoksid. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine - duellid. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne Voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas ta on aga selle piisav tingimus? 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Aristoteles : Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud
funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõtlemise sisu (kaldutakse mõtlema ainult toidu hankimisele) jne. Seda saab laiendada nii füsioloogilistele kui ka psüühilistele võimetele, oskustele või funktsioonidele. Ehk siis kui inimene on näljane siis ollakse seda läbi ja lõhki ning seeläbi erinevad ka indiviidina sellest, kes nad on tavaliselt. Motivatsiooniliste seisundite paradigma. Nälg on pigem eriline kui üldine motivatsiooni näide. See on ebatavalisem kui teised ajendid ning erineb neist teadaoleva kehalise aluse osas, mis on motivatsiooniliste seisundite puhul harvaesinev. Aga millised siis on kõige tavalisemad otsesed motivatsioonid? Neid saab leida enesejälgimise abil ühe tavalise päeva jooksul. Teadvuses vilksatavad ihad kõige sagedamini
Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9.Romantilise au paradoksid Au otsitakse kas uhiskonnale vastandumises (enesevaljendamine kordumatu indiviidina) voi riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid. Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Platon- Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik,
11aastased 2) 12-14aastased (tähtis on huvi äratamine; ei vaimustu enam luulest) ja 3) 15- 17aastased (tähtis näidata ideede arendust; erinevad väljendusviisid) Mis on lapsepõlv? - ajavahemik, mil ollakse laps - inimese seisund enne täiskasvanuks saamist - materiaalsetest tegevustest lähtuv sotsiaalne konstruktsioon, laste eluruum (talulapsepõlv, sõjaaegne lapsepõlv jne) - lapsepõlvekultus Erilist huvi laste vastu on tundnud pedagoogika. 20. saj on last tunnetatud indiviidina, kes suudab ise asju teha. Suhtumine lastesse muutuski suuresti lastekirjanduse kujunemisega. Fantaasia on lastekirjanduses nüüd väga-väga tähtis. Samuti on nüüd näha palju rohkem generatsioonide eraldumist. Tänapäeval on lapsed oma vanematest märksa sotsiaalsemad – käsitlevad digitaalseid asju palju paremini jne. Lastekultuur Lastekirjandust võib käsitleda lastekultuuri osana. Vaimulooming: lastekirjandus, lastefolkloor, lasteteater, lastekino, lasteorganisatsioonid ja
arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse; ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. 2) Sotsiaalse identiteedi teooria teooria, mis rõhutab, et kuulumine sotsiaalsesse gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste ja sündmuste suhtes nii, et inimene reageerib eelkõige grupi liikmena, aga mitte indiviidina. 3) Omistuste teooria uurib, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad. 20) Uskumuste ja hoiakute mõju enese ja maailma tajumisele. Mõju enesele näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel otsustame teiste ja oma käitumise üle. Enamikul juhtudel võib hoiakuid pidada otseseks tuletuseks inimesele omaste väärtuste kogumist. Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et
Uued majandusvormid tekkisid ja arenesid linnades ning nende kandjateks olid linlased. 1.6. Renessanslik moraal 4 Renessansiajastu inimest iseloomustab kirglik teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastamisele. Kiriku õpetus taevase elu õndsusest kaotas aktuaalsuse. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Tekis usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Esikohale tõusis inimene indiviidina, tugeva isiksusena, kes suhtub ellu mõistuspäraselt. Renessanslik moraal erineb selgelt rüütlimoraalist. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile on vahendid väga olulised (neil on tihti sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda
Küsimuse unustamine - vähesed küsimused on nii kriitilised, et neid saab küsida ainult ühel ajamomendil. Negatiivne hinnang - inimesed, kellel on emotsionaalsed probleemid, on sageli nii hõivatud oma probleemist, et ei raiska aega Sinu tegevuse hindamisele. Ebaõnnestumiste ülehindamine. Kõik on parandatav, kui sa teadlikult üritad klienti mõista. 35. Vead nõustamisel. Liiga kiire probleemi defineerimine inimese käsitlemine pigem probleemina kui indiviidina kliendi väärtussüsteemi mitte-aktsepteerimine vale probleemiga tegelemine rääkimine kliendist mööda ja üle, mitte kliendiga kliendiga liigne samastumine kliendi süüdistamine eksperdi mängimine 36. Nõustaja stressi põhjused ja tunnused. keskkondlikud tegurid : Majanduslik ja/või poliitiline ebakindlus organisatsioonilised tegurid Kohustustest, rollidest tulenevad nõuded suhete kvaliteet kolleegidega organisatsiooni struktuur ja juhtkond
Brehmi psühholoogilise vastulöögi teooria- keskne on soov säilitada meile kuuluvaid õigusi. Vajadus on vabadusi säilitada, kui meie valikuvabadusi piiratakse või ähvardatakse, paneb meid neid valikuid (ja nendega seotud tooteid ja teenuseid) tahtma oluliselt rohkem kui enne. Miks on just 2 eluaastal ja teisemeas eriti suur kalduvus reageerida psühholoogilise vastulöögiga? Kaheaastased hakkavad ennast selles eas esimest korda indiviidina tundma ja arusaam autonoomsusest toob endaga kaasa arusaama vabadusest ja valikuvõimalustest. Nad tahavad teha kindlaks oma valikute ulatuse ja piirid, mida nad saavad ise kontrollida ja mida kontrollivad teised. Teismelisega iseloomustab samuti individuaalsustunde kasv-nad keskenduvad rohkem õigustele, mida nad tunnevad endale kui noortele täiskasvanutele olevat, ja vähem kohustustele. Individuaalsustunde kasvuga on seotud sellised teemad
- Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on otseselt seotud faktiga, et enamuse poolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel. - Ümberpööramine - vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks. 7 - Autonoomne seisund - teadvuse seisund, mis Milgrami ettepanekul kurjeldab olukorda, kus inimene toimib ja mõtleb autonoomse, sõltumatu indiviidina ning kus individuaalne süüme on täielikult aktiivne. Selles seisundis ei tee inimene midagi oma südametunnistuse vastu, erinevalt agendiseisundist. Grupi omadused: - Inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult väheste minutite joosul. - Asjaosalised tajuvad gruppi grupine ja iseennast selle liikmetena. - Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu.
3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani;
Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria
järjest enam anda kiitust ja kriitikat. · Nad hakkavad mõistma üksteise seisukohti ja maailmanägemist. · Nende eesmärgid ja käitumine formeeruvad suurema sünkroonsuse suunas ja nad hakkavad jagama suuremat sarnasust hoiakutes ja väärtustes. · Nende panus ( aja, energia ja kohustuste terminites ) suureneb. · Nad hakkavad tundma, et nende psühholoogiline heaolu on seotud suhte heaoluga. · Nad hakkavad käituma paarina, mitte kahe eraldi indiviidina. Sternbergi armastuse kolmnurk 1986 · Kolm armastuse individuaalset komponenti intiimsus, kirglikkus ja kohustus varieeruvad oma mõjus aja jooksul. · Tugevate suhete korral: · Kohustuste tase tõuseb ja jääb seejärel püsima, · intiimsus jätkab kasvu suhte kulgedes, · kirglikkus aja jooksul märgatavat väheneb, jõudes platoole küllaltki kiiresti. Sotsiaalse vahetuse teooria (Homans, 1958) Partnerid püüavad suhtes suurendada oma
Ikka lähtutakse arusaamast, et iga inimene püüdleb loomupäraselt eudaimonia`t. Kuid kui klassikalisel perioodil mõisteti seda hästi-toimetulemist selliselt, et see on saavutatav hästitoimiva ühiskonna ja riigi kaudu, siis nüüd langeb ära eetika paratamatu seos poliitikaga. Hellenismi perioodi eetikaõpetustes ei tule enam ühiskond õnnelikkuse tingimusena arvesse. Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus, mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada. Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil kaotasid traditsioonilised kreeka ühiskonnad oma poliitilise iseseisvuse ja muutusid suure maailmaimpeeriumi osadeks. Veel Aristoteles, kes oli Aleksander Suure vallutuste kaasaegne, pidas kreeka traditsioonilisi polis`eid, väikesi linnriike, loomupärasteks ja kõige täiuslikumateks inimliku ühtekuulumise vormideks
x Isikuga sobiva reklaamiapelleeringu kasutamine x Isikule meeldivate persoonide või keskkonna kasutamine Hea reklaam loob ja säilitab enda suhtes positiivseid hoiakuid 23 6. SUHTLUSTURUNDUS 6.1. Suhtlusturunduse olemus L. Berry: ,,Suhtlusturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid." R. Blomqvist, J. Dahl, T. Haeger: ,,Suhtlusturunduses võetakse klienti indiviidina, ettevõtte tegevus suunatakse vastastikuse dialoogiga olemasolevatele klientidele ning kasum suureneb kliendisuhete tugevdamise kaudu." C. Grönroos: ,,Suhtlusturundus on klientide ja teiste osalistega suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine kasu saamise ja osaliste eesmärkide täitmise huvides. Aluseks on vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine. Ressursse kasutatakse ja müüakse nii, et säiliks ja tugevneks kliendi usaldus ressurssidesse ja firmasse tervikuna."
Taju ei eksi – nii nagu taju asju tabab, nii nad ka on. Kui erinevatele inimestele paistab seesama asi tajus üksteist välistavatel viisidel, siis ei tähenda see, et ühel neist on õigus ja teised eksivad, vaid et kõigil neil on õigus. Järelikult on põhimõtteliselt igaühe jaoks justkui oma tõde, kõigi jaoks üldiselt kehtivat tõest teadmist ei pruugi leiduda. Nii ongi kõigi teadmiste, mis meil asjade kohta on, mõõt inimene ja nimelt iga üksiku indiviidina. Protagorase epistemoloogiline positsioon kätkeb endas aspekte, mida on kirjeldatud selliste terminitega nagu (1) perspektivism – teadmine millestki on alati kujundatud kindlast perspektiivist lähtudes, mille konkreetne indiviid endaga kaasa toob, ja asi, mida ta sellest perspektiivist käsitleb, avaneb ka nende omadustega, mis just nimelt sellest perspektiivist esile kerkivad. Seetõttu pole alust kõnelda asjast nagu ta iseenesest on, st
Need, kes panevad toime süüteod, hoiduvad raskemate süütegude toimepanemisest, et vältida rangemaid karistusi. 4. Karistamise praktika mängib olulist rolli luues, edasi andes ja tugevdades inimeste negatiivseid hoiakuid õiguserikkumiste suhtes (Honderich 1989: 52). Karistus kui resotsialiseerimine } Karistust resotsialiseerimisena rakendatakse eesmärgiga inimest parandada (resotsialiseerida) ehk tahetakse, et inimene tuleks tagasi ühiskonda võrdväärse õiguskuuleka indiviidina. } Karistus on õigustatud, kuna sel moel õnnestub vähendada potentsiaalsete õigusrikkujate hulka, ja sel moel vähendada ka kuritegevust. Honderich kirjeldab resotsialiseerimise doktriini kolme eeldust: } Kõikidele õiguserikkujatele, välja arvatud vaimuhaiged, on iseloomulik isiksuse või iseloomu häired, mis on tingitud ebanormaalsest emotsionaalsest arengust, ning need häired põhjustavad õigusvastast käitumist (freudistide vaade); }
seega inimindiviididele. Väljend “õnnelik ühiskond” peaks nendest eeldustest lähtudes tähendama seda, et niisuguse ühiskonna liikmed – kas kõik või enamus – tunnevad end õnnelikena. Platoni käsitlus paistab aga mitte välistavat olukorda, kus ühiskonna kõik liikmed on õnnetud, ühiskond tervikuna aga võib ometi olla õnnelik. See jätab mulje, et ühiskonda/riiki käsitletakse mingi – nagu ütleb K. R. Popper – üli- indiviidina, mille suhtes üksikud ühiskonna liikmed on sotsiaalsesse tervikusse integreeritud selle mitteiseseisvad osad. Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest
o Ebaõnnestumiste ülehindamine. Kõik on parandatav, kui sa teadlikult üritad klienti mõista. Märkmete tegemine. Teevad nii nõustaja kui klient. Info jäädvustamine "Sild" erinevate seansside vahel Klient kasutab märkmeid kodutööna Nn töölehe juurutamine korrastatus Juhtumite kontseptualiseerimine Sagedasemad vead nõustamisel. Liiga kiire probleemi defineerimine inimese käsitlemine pigem probleemina kui indiviidina kliendi väärtussüsteemi mitte-aktsepteerimine vale probleemiga tegelemine 8 rääkimine kliendist mööda ja üle, mitte kliendiga = fookus ei ole kliendil kliendiga liigne samastumine kliendi süüdistamine eksperdi mängimine IV loeng 29.09.14 Nõustamissuhe ja koostöö alustamine Nõustamissuhe on tugevalt mõjutatud psühhoanalüütilisest lähenemisest
kirjanikke. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab
• eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator)
öelda "ei" saada selgitusi ja vabandusi mitte vastata enda maitse ja intellekti kohta käivatele küsimustele mitte lasta oma aega raisata olla ärakuulatud saada lahendusi, alternatiive, valikut mitte lasta ennast ohtlikku olukorda seada saada seda, mida lubati mitte lasta ennast sõimata ja alandada Klienditeenindajal on õigus kliendipoolsele teenindaja inimväärsele ja ametit austavale käitumisele mitte lasta ennast kohelda tarbeeseme või orjana (=indiviidina) mitte vastata tema intellekti ja maitset puudutavatele küsimustele saada võimalus vabandada ja selgitada saada võimalus asju või olukorda parandada olla ärakuulatud mitte lasta ennast sõimata ja alandada öelda "ei" enda isikut puudutavate ettepanekute suhtes järgida seadust Teenindaja teenindusoskused Teenindaja isiklik teenindusoskus koosneb iga konkreetse ameti või töö jaoks olulistest teadmistest, oskustest, hoiakutest ja maailmavaatest.
Aga sisaldab ka selliseid oskuseid nagu enesepaljastus, enese avamine, juhiste esitamine, interpretatsioonid Galdstein(1983): empaatia on mitmetasandiline. Esimene: nõustaja tunneb emotsionaalset seotust kliendi olukorraga. Teine: püüab mõista klienti tema vaatenurgast. Kolmas: nõustaja osutab empaatiat, ehk klient tunnetab austust, hoolimist ja mõistmist. · Tingimusteta positiivne tagasiside Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso- Freis(1989) see on pigem soovitav, mitte tuumtingimus. · Kongruentsus eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus, ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel. · Austus keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes
eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt. Antropoloogi tegevused välitööl Küsib küsimusi – küsimine on pidev. Küsimustikke antropoloogid ei kasuta. Küsimustike kasutamine on taustaandmete kogumiseks. Küsimustikud pole piisavalt paindlikud, seetõttu ei saa olulisi teemasid sisse tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste. Küsimisviisid antropoloogias - Paindlikud - Vastajat koheldakse ühena antud grupi esindajaist, seotuna teistega - Kontekstuaalsed, vastavalt kohalikele huvidele antud
üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime: „Postimees on seisukohal, et …“ Juhtkirjades esitatakse tegevust minevikust olevikku ja olevikust tulevikku. Ajastruktuuri põimub kirjeldamine, kommenteerimine ja tulevikuga seoses õpetatakse, õhutatakse ja kästakse. Eesti ajalehtede juhtkirjad jagatakse eesmärgi järgi 2 rühma: 1) Selgitavad ja tõlgendavad – ajaleht seletab sündmuse või otsuse tausta: miks juhtus ja mida tähendab
Tegemist on järjepideva ringlusega, kontrolli lõpedes alustatakse taas analüüsiga jne. 2. SUHTETURUNDUS Põhimõisted: 1) Suhteturundus, suhtekonseptsioon Suhteturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. (L.Berry) Suhteturunduse eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid. (S.Rapp ja T.L.Collins) Suhteturunduses võetakse igat klienti indiviidina, ettevõtte tegevus sunatakse vastastikuse dialoogiga olemasolevatele klientidele ning kasum suureneb kliendisuhete tugevdamise kaudu. (BLomqvist, Dahl, Haeger) Suhteturundus on müüja ja ostja pikaajalise, professionaalse ja isikliku ning mõlemale kasu pakkuva suhte kujundamise protsess. (Pathmarjan) Suhteturundus on klientide ja teiste osalistega suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine kasu saamise ja osaliste eesmärkide täitmise huvides
annaabi.ee 
