Mida õppisin vargamäelaste elust? (4)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Mida andis mulle A.H.Tammsaare teos "Tõde ja õigus" ?

Mida andis mulle A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? 1. Teos pani mind mõtlema, et äärmiselt oluline on mõelda sellele, kuidas teised inimesed minu jutust ja tegudest aru saavad. Ma võin ju mõnikord nalja visata kellegi kulul, kuid see, kelle kulul ma nalja tegin, võib aru saada sellest kui solvangust või isegi kui tõsiasjast. See võib endaga kaasa tuua selle, et väikesest asjast võib tekkida väga palju ebavajalikke sekeldusi ning arusaamatusi. 2. Teost lugedes sain ma aru sellest, et kui paljud noored lahkuvad kodust tegelikult uut elu otsima minnes, sest arvatakse, et Eesti on väike ja jääb neile piiratuks. Kindlasti pani see ka mind mõtlema, kas lahkuda kodust või jääda siia ja üritada hakkama saada siinsete oludega. 3. Mõistsin, kui suurt rolli mängib inimeste vahel ka kadedus, sest kes meist ei piiluks üle naabri aia, et näha, mis marki auto teise õuel seisab jne. Määravaks on ka raha ja võim ning tahaplaanile j�

Kirjandus

4

docx

„Tõde ja õigus“ Lugemiskontroll

,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse

Kirjandus

2

doc

Tõde ja õigus I

TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed,

Kirjandus

4

docx

Tõde ja õigus

õnnelikud. Mari tundis pidevalt mineviku pärast süümepiinu ning Andres ei võinud seda kannatada. Nii elasidki nad koos justkui võõrad. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Andres suhtub oma lastesse suhteliselt ükskõikselt, erilist armastust ta nende vastu ei tunne. Ainukeseks erandiks on vaid tema esimene poeg, noorem Andres, kuid ka seal on tegu rohkem uhkustundega kui reaalse isaarmastusega. Mida suuremaks lapsed sirguvad, seda kehvemaks lähevad nende suhted isaga. Eriti hapuks kisub läbisaamine vanima lapse Liisiga, kes tahab minna mehele naabertalu Joosepile. Kui noored Andreselt õnnistust ei saa, otsustavad nad koos lapse saada, et isal muud üle ei jääks, kui lasta neil abielluda. Andres aga vihastab selle peale veel hullemini ja viskab tüdruku kodust hoopis välja. See  vahejuhtum teeb mehe aga teiste laste suhtes natuke pehmemaks ja rohkem nii

10. - 12. klassi kirjandus

3

odt

"Tõde ja õigus I" hindeline töö.

Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Alguses lastel vahet ei tehtud, aga hiljem kui väike- Andres, kes oli Andrese

Kirjandus

2

docx

Suvitajad, Siin me oleme

Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine abielu Mariga oli päris keeruline

10. - 12. klassi kirjandus

2

doc

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus"

Mõtte algataja Andrese meelest on kraavi sedaviisi kaevamine hea plaan. Kuna nii on odavam ja mõlemad osapooled saavad kasu. Kuid kas see siiski oli hea mõte? Esimene kes nägi, et sellest üritusest midagi head tulla ei saa oli Sauna Madis, kes soovitas kohe Andresel see plaan katki jätta ja kinnitas, et see kraav läheb kallimaks maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga rõõmus ­ see oli talle ju hea võimalus naabrile näidata, mida suudab ja oskab Pearu. Esimene tüli kraaviga tekkis, siis kui oli aeg pidulikult vastvalminud kraavil tamm eest ära lüüa ja imetleda kuidas sealt kraavi mööda vesi jõkke jookseb. Nii Andres kui Pearu jäid sellest ilma, kuna tamm oli enne neid ära lõhutud. Madis süüdistas selles kohe algul Pearut, kuid Andres ei suutnud sedasi üleaedsest mõelda. Siis veel ei suutnud Andres sedasi mõelda, sest ta oli Vargamäel vähe aega elanud, kuid kui see

Eesti keel

7

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest ­ omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim ­ Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus

Eesti keel

Kommentaarid (4)