EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT (0)

Tallinna Inglise Kolledž
Geograafia
Robert Paal
9a klass
EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT
Referaat
Juhendaja :
Kersti Lepasaar
Tallinn 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.TEEMA TUTVUSTUS 3
1.1Eksport 4
1.2Import 5
2.EESTI VÄLISMAJANDUSSIDEMED 6
2.1Üldiselt Eesti välismajandussidemetest 6
2.2Eesti kaubavahetus Soomega 10
2.3Eesti kaubavahetus Rootsiga 10
2.4Eesti kaubavahetus Lätiga 11
2.5Eesti kaubavahetus Venemaa Föderatsiooniga 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides.
Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Välismajandussidemetest on vaatluse all üksnes eksporti puudutavad koostööriigid ning artiklid. Käesolev töö on mõtteliselt ja sisuliselt jagatud kaheks osaks. Esimene osa hõlmab töös käsitletavate mõistete seletusi ning antud teema tutvustust lugeja parema arusaamise nimel. Teine osa analüüsib täpsemalt Eesti välismajandussidemeid erinevate Euroopa Liidu riikidega. Antud referaadi eesmärgiks on iseenda ja lugejate teadlikkuse tõstmine.
Eelnevast sõltumata esitab autor töös pinnapealse ning üldistava ülevaate ka impordist ning kõrvutab Eesti ekspordi suhet Euroopa liidu riikidega ka impordiga parema ülevaate saamiseks.
Käesoleva töö koostamisel on kasutatud üksnes internetipõhiseid materjale, mis on tingitud piiratud töö ajalimiidist ning mahust.

TEEMA TUTVUSTUS

Eksport

Ekspordi üldine definitsioon ning peamine eesmärk on mingi kindla toote või teenuse pakkumine välismaal. Enamasti hakatakse tooteid ja teenuseid pakkuma kodumaalt väljaspool just sellepärast, et koduturg on kitsaks jäänud. Edu korral on võimalik omandada rahvusvaheline kuulsus ning suurendada ettevõtte puhast kasumit. Välisturule on mõttekas minna juhul, kui toode või teenus on unikaalne ja olnud koduturul edukas. Peale selle on kindlasti vajalik ka ettevõtja ambitsioonikus ning kindel eesmärk, mida tahetakse saavutada. Väga tähtis on oma toote või teenuse ekspordi eesmärgid ja strateegiad eelnevalt läbi mõelda ning koostada ekspordiplaan .1
Ekspordil on mitmeid eesmärke. Nimelt rakendatakse eksporti:

• ühenduse kauba lõplikuks väljaviimiseks ühenduse tolliterritooriumilt,
  
• ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida,
  
• kauba lähetamiseks EU tolliterritooriumi eripiirkondadesse ( Ahvenamaa , Kanaari saared, Kanalisaared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe, Guiana, Martinique, Reunion) Kreeka Athose Mägi).2
  

Ekspordiplaani koostamist saab tinglikult jagada seitsmesse etappi . Plaani koostamine algab üldjuhul ettevõtte tutvustamisega. Järgmisena valitakse sihtturud, mille käigus töötatakse välja metoodika ekspordiriikide valikuks . Seejärel analüüsitakse ettevõtte hetkeolukorda. Analüüsitakse ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi. Hiljem viiakse läbi tegevusharu analüüs ning koostatakse SWOT analüüs ning turundusstrateegia. Koostatakse kindel tegevuskava ning pannakse paika ekspordiplaani detailne eelarve. Nimetatakse ka projekti elluviiv meeskond ning projekti juht.3
Eksportimisele on kehtestatud ranged eeskirjad, mida on hädavajalik jälgida. Igaüks ei saa olla eksportija . Eksportija saab olla üksnes EL isik, kes on kauba omanik või kellel on kauba omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. Eesti eksportija peab olema Eestis registreeritud isik, juriidilised isikud peavad olema registreeritud EORI andmebaasis .4
Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed , mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad ), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad.

Import

Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki.
Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpriski palju konkurentsist ning majanduse arengust — nt Eesti lennukompanii edukas areng vähendab teiste lennufirmade teenuste ostmist —, siis elanike jõukuse kasv on toonud kaasa suurema reisimise mööda maailma ja inimeste kulutused on välismaal suurenenud. Äriteenuste import on suurenenud ettevõtluse mitmekesistumise ja tihenevate välissidemete tõttu.
Eestisse sissetoodavate kaupade seas on üpriski kõrge osakaal erinevatel investeerimiskaupadel — masinatel ja seadmetel aga ka mitmesugustel transpordivahenditel. Lisaks tuleb importida ka tooret (kütust, metalle, puitu jne). Loomulikult imporditakse ka erinevaid tarbekaupu: kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupa: eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks.5

EESTI VÄLISMAJANDUSSIDEMED

Üldiselt Eesti välismajandussidemetest

Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid (üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki . Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu . Raudtee - ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu . Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused.
Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%, kuid nende roll on 2008. alanud kriisi ajal märgatavalt vähenenud. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%).
Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, Rootsi eksporditavast on nende osakaal peaaegu pool. Teised tähtsamad kaubad on metallitooted, puidu- ja paberitööstuse tooted ning mööbel. Kasvanud on toidukaupade osakaal.
Uutesse ELi liikmesmaadesse läheb peaaegu viiendik Eesti ekspordist, kuid suurem osa kaupadest müüakse siiski lähinaabrite – Läti ja Leedu – turule. Eesti ekspordist läheb Lätti umbes 8,5% ja Leetu ligi 5%. Läti ja Leedu saavad Eestist toidukaupu (valmistoidukaubad, joogid), erinevaid keemiatööstustooteid (sj ravimeid, värve, plastitooteid), metalle ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning elektrit.  Oluliseks ekspordiartikliks oli ja on ka imporditud autode eksport, mis moodustas isegi kriisi kõrgpunktis 2009. aastal üle 10% Eesti ekspordist neisse riikidesse. Euroopa Liitu astumine põhjustas kolme Balti riigi omavahelise kaubavahetuse väga kiire kasvu. Üheks põhjuseks on üle-baltikumiliste logistika - ja kaubakeskuste kiire kasv, mis varustavad kõiki kolme riiki (vahel ka Soomet ja Venemaa lähialasid). Olenevalt firmadest paiknevad sellised keskused kas Eestis, Lätis või Leedus. Üldiselt võib öelda, et kaubad, mis viiakse ELi riikidesse on samavõrd mitmekesised , kui kogu Eesti eksport.
​Venemaa osakaal Eesti ekspordis kasvas 4%-lt ligi 9%-ni Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi struktuuris, kuna nüüd muutus Eesti mitmete kaupade vahendajaks Venemaale. Üle viiendiku ekspordist moodustavad erinevad masinad ja seadmed ning ligi viiendikuni ulatub ka toidukaupade osakaal. Lisaks viiakse Venemaale märkimisväärses koguses sõiduautosid ja keemiatööstustooteid. Teised SRÜ riigid on Eesti jaoks suhteliselt vähetähtsad, vaid Ukraina ja Valgevene puhul ulatub ekspordimaht üle poole protsendi koguekspordist.6
Graafik 1 Eesti välismajandussuhted erinevate riikidega
Graafik 2 Eesti kaubavahetus, jaanuar 2009 - november 20107
Eesti kaubavahetus, 2010–2011 (miljonit eurot)
Aasta
Kuu
Eksport
Import
Bilanss
2011
Jaanuar
816
901
-85
2010
Jaanuar
520
543
-23
Veebruar
629
608
21
Märts
629
802
-173
Aprill
681
698
-17
Mai
730
792
-62
Juuni
663
757
-94
Juuli
698
733
-35
August
713
767
-54
September
846
849
-3
Oktoober
847
854
-7
November
868
906
-38
Detsember
930
932
-2
Sihtriik ,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus,
Muutus eelmise aasta
sama kuuga , %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus,
Muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
Kokku
816
100
57
Kokku
901
100
66
EL 27
578
71
59
EL 27
633
70
50
EA 17
264
32
38
EA 17
268
30
38
SRÜ
82
10
91
SRÜ
116
13
55
1. Rootsi
162
20
128
1. Rootsi
98
11
109
2. Soome
120
15
33
2. Soome
95
11
14
3. Venemaa
63
8
80
3. Läti
88
10
42
4. Läti
54
7
23
4. Saksamaa
83
9
54
5. Prants.
49
6
48
5. Venemaa
81
9
23
6. Saksamaa
39
5
22
6. Leedu
75
8
27
7. Nigeeria
38
5
52
7. Poola
58
6
87
8. USA
37
5
517
8. Kanada
42
5
9. Leedu
34
4
42
9. Hiina
41
5
193
10. Norra
27
3
50
10. Holland
30
3
114
 
Eksport ja import kaubajaotiste järgi, jaanuar 2011
Kaubajaotis kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport
Import
Bilanss,
mln eurot
mln
eurot
osatähtsus,
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
mln
eurot
osatähtsus,
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
KOKKU
816
100
57
901
100
66
-85
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)
71
9
65
80
9
36
-9
Mineraalsed tooted (V)
142
17
12
190
21
33
-49
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)
30
4
43
56
6
12
-26
Kummi- ja plasttooted (VII)
22
3
29
42
5
56
-20
Puit ja puittooted (IX)
69
9
30
21
2
62
48
Paber ja pabertooted (X)
26
3
53
18
2
20
8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)
28
3
47
42
5
45
-14
Metall ja metalltooted (XV)
61
7
53
78
9
95
-17
Masinad ja seadmed (XVI)
227
28
152
218
24
110
9
Transpordivahendid ( XVII )
39
5
56
100
11
317
-61
Mitmesugused tööstustooted (XX)
56
7
33
15
2
25
41
Muu
45
5
80
41
4
52
4

Eesti kaubavahetus Soomega

Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu.
Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner . Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks.
2010.a. esimese 9 kuu jooksul oli kaubavahetuse käive Soomega 32,4 miljardit krooni, millest eksport moodustas 16,7 miljardit (17,4% Eesti ekspordist) ja import 15,7 miljardit krooni (15,2% Eesti impordist).
Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist.
Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on: elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted , metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted.
Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on: elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted8

Eesti kaubavahetus Rootsiga

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka – 2010. aasta I poolaastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pikka aega kestnud kasvamise järel jäänud stabiilseks.
Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2010 I pa ( eurodes)
Aasta
Eksport
Import
2005
810,9 mln
723,5 mln
2006
946,1 mln
969,4 mln
2007
1,1 mld
1,2 mld
2008
1,2 mld
1,1 mld
2009
815,4 mln
611,1 mln
2010 I pa
521,5 mln
410,9 mln
Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena.
Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2010. I poolaastal (% koguekspordist):

• masinad ja seadmed - 39,0%
  
• puit ja puidutooted - 13,7% 
  
• transpordivahendid - 8,4%
  
• metallid ja metallitooted - 7,6%
  
• muud tööstuskaubad - 6,3%
  
• tekstiil ja tekstiilitooted - 5,6% 
  

Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2010. I poolaastal (% koguimpordist):

• masinad ja seadmed - 41,4%
  
• metallid ja metallitooted - 11,9%
  
• transpordivahendid - 11,0%9
  

Eesti kaubavahetus Lätiga

Eesti ja Läti vahel on traditsiooniliselt olnud tihe kaubavahetus. Viimastel aastatel on Läti stabiilselt olnud meie ekspordi- ja impordipartner nr. 3 või 4. Ka kaubavahetuse maht on püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt.
2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%.
Eesti olulisemad ekspordiartiklid Lätti olid 2010. aastal mineraalsed tooted ehk peamiselt elekter (20,7% koguekspordist Lätti), masinad ja seadmed (13,1%) ning metallid ja metallitooted (9,5%).
Olulisemad impordiartiklid Lätist Eestisse olid 2010. aastal samuti mineraalsed tooted (22,8%), masinad ja seadmed (15,4%) ning keemiatooted (9,1%).
Paljude kaupade osas on Eesti ja Läti teineteist täiendamas selliselt, et sama kaubagrupi kaupadest toodetakse teatud nomenklatuur ühes ja teine osa teises riigis. Nii korvatakse vastastikuse kaubavahetuse kaudu teatud määral ka kummagi turu vähest mahtu.
Lisaks otsesele kaubavahetusele on kiiresti hoogustunud teenuste vastastikune eksport. Kiiresti arenevad turismisuhted. Läti turistide arv Eestisse kasvab kiires tempos. Mitmed Eesti ettevõtted on pidanud vajalikuks välja anda tutvustusi ka läti keeles.10

Eesti kaubavahetus Venemaa Föderatsiooniga

Venemaa kuulub kaubavahetuse kogukäibelt jätkuvalt Eesti kaubanduspartnerite esiviisikusse. Kui 2008. aasta kokkuvõttes langes Venemaa riikide arvestuses kaubavahetuse kogukäibelt Eesti suuruselt 5. kaubanduspartneriks (osatähtsusega 8,9% kogukäibest, 2007. aastal oli tegemist 4. kaubanduspartneriga) Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti järel, siis 2009. aastal tõusis Venemaa Soome, Rootsi ja Läti järel meie 4. kaubanduspartneriks (osatähtsusega 9%). Ekspordi osas oli Venemaa suuruselt 4. ekspordipartner (9,3% koguekspordist) ning impordi osas suuruselt 5. impordipartner (8,8% koguimpordist).
Kaubavahetuse käive on majanduskriisi tingimustes vähenenud, nagu paljude teiste riikidegagi – kui 2008. aastal oli käive 1 712,82 mln eurot, siis 2009. aastal 1 198,56 mln eurot. Kaubavahetus kasvas 2010. aastal pisut enam kui veerandi võrra (25,5%) - kui 2009. a. moodustas kahepoolse kaubavahetuse kogukäive 1 198,56 mln eurot, siis 2010 oli see näitaja 1 609,62 mln eurot, mis moodustas 8,9% kaubavahetuse kogukäibest. Nende näitajatega oli Venemaa suuruselt 4. kaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel. 2010. aastal oli Venemaa suuruselt 3. ekspordipartner (846,79 mln eurot) ja 5. impordipartner (762,84 mln eurot).
Eesti-Venemaa kaubavahetus 2000-2010 (miljonit eurot)
Aasta
Eksport
Import
2000
80,00
390,00
2001
100,00
390,00
2002
120,00
380,00
2003
150,00
490,00
2004
267,05
617,31
2005
401,62
754,79
2006
605,27
1 389,43
2007
709,63
1 157,34
2008
880,39
832,43
2009
601,13
597,43
2010 
846,79
762,84
Suurimad ekspordiartiklid on: 

• masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist);
  
• keemiatooted (14%);
  
• valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%);
  
• elusloomad, loomsed tooted (11%)
  
• transpordivahendid (8%).
  

Suurimad impordiartiklid on:

• mineraalsed tooted (67% koguimpordist);
  
• puit ja puittooted (11%);
  
• metallid ja metalltooted (7%);
  
• keemiatooted (6%);
  
• masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%).11
  

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö peaeesmärgiks oli uurida Eesti välismajandussuhteid ning kaubavahetust erinevate riikidega ning tõsta nendel teemadel lugejate teadlikkust ja rõhutada selle tähtsust. Eelnevaga käsikäes on autor uurinud Eesti eksportsuhteid erinevate riikidega ning parema mõistmise eesmärgil kõrvutanud ka üldisemal tasemel importiga.
Referaadi põhiosa moodustas Eesti välismajandussuhete analüüsimine. Nagu eelnevalt mainitud , piiratud mahust ning ajast tingitult, pööras autor tähelepanu üksnes viiele peamisele koostööpartnerile.
Kuigi Eesti lõimumine erinevate maailmariikidega on hetkel väga aktuaalne ning kajastatud teema, pole siiski antud teema kohta piisavalt informatsiooni. Internetilehtedelt leiab üksnes pinnapealset ning pisut vastuolulist informatsiooni.
Kuna käesoleva töö maht on piiratud, siis pole uurimistulemused lõplikud ega täielikud, kuid annavad hea ülevaate Eesti välismajandussuhete olukorrast ja on aluseks edasistele ning põhjalikemale uuringutele. Et suurendada ühiskonna teadlikkust käesoleval teemal tulekski seda edasi põhjalikumalt uurida ja tulemused inimeste teadvusesse viia.
Kuigi ükskiku indiviidina on pealtnäha võimatu mõjutada erinevate riikide omavahelisi majandussuhteid globaalsel tasandil, omab iga indiviidi käitumine siiski väga suurt tähtsust. Vaevalt on sellel tööl ulatuslik mõju välismajandussidemete tugevdamisel laiemal tasandil, loodab autor, et see tõstab igaühe huvi, kes seda loeb.

KASUTATUD KIRJANDUS

[1] Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html
[2] Maksu- ja Tolliamet , Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287
[3] Aktiva , Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html?Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2
[4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, Import, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V%C3%A4lismajandussuhted/Import/
[5] Välisministeerium, Välismajandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47
[6] EAS, Enterprise Estonia, Eesti ekspordi statistika graafikud, URL http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika
[7] Välisministeerium, Eesti-Soome majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4640#2
[8] Välisministeerium, Eesti ja Rootsi majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4632
[9] Välisministeerium, Eesti ja Läti vahelised majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4620
[10] Välisministeerium, Eesti ja Venemaa, URL http://www.vm.ee/?q=node/173#majandus
1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html
2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287
3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html?Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2
4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287
5 ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, Import, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V%C3%A4lismajandussuhted/Import/
6 Välisministeerium, Välismajandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47
7 EAS, Enterprise Estonia, Eesti ekspordi statistika graafikud, URL http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika
8 Välisministeerium, Eesti-Soome majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4640#2
9 Välisministeerium, Eesti ja Rootsi majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4632
10 Välisministeerium, Eesti ja Läti vahelised majandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=node/4620
11 Välisministeerium, Eesti ja Venemaa, URL http://www.vm.ee/?q=node/173#majandus