TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale
.............................................................................................18 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................20 SISSEJUHATUS Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigidkui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega, näiteks psühhoteraapia, käitumisteraapia, muusikateraapia, kunstiteraapia jne. Teraapiaid on palju ja nendega tegelevad erialased spetsialistid, nagu psühholoogid, terapeudid, loovterapeudid, massöörid. Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust
(7) Süütunne ja ängistus ei ole enese superego eitamise ainukesed tagajärjed, vaid tulenevad sageli võrdselt nii ebaõnnestunud katsetest ära kasutada oma kaasasündinud loomingulist potentsiaali kui ka läbikukkunud püüetest luua mõtestatud elustiili. (8) Idenditeet on muutlik ja samas ka stabiilne läbi inimese elu, vaatamata nõudmistele ja pidevatele üritustel taasühendada ja lepitada enese vastandlikud kalduvused ja erinevad vajadused. Enda töös olen ma välja arendanud kunstiteraapia humanistliku käsitluse kui üldise raamistiku, mis võimaldab ühildada uusi teoreetilisi mudeleid, eesmärgiga avardada ja süvendada sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega
Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusele, toetab loovate lahenduste leidmist, alternatiivide leidmist probleemide lahendamisel. Kunstiteraapia abil saab suurendada kliendi kaasatust muutuste protsessi. Kunstipõhiste meetodite kasutamine diagnostikas annab hea võimaluse kliendi arengu ning erinevatel
teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni
lõpetada. Pole igavene *põhineb kindlal nõustamisteoorial ning rakendub läbi kindlate meetodite kasutamise pead suutma kirjeldada mis teooriat/metoodikat kasutad. Ei saa olla midagi väljamõeldut. Nõustamine on postmodernistlik filosoofia keegi pole ebanormaalne, normi piir hägune, kui üldse olemas, inimene ise ekspert oma probleemide lahendamisel ning selle tee loomisel. Nõustamine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Kunsti-teaduse mõõde peegeldab nõustamisprotsessil ilmnevat püüdlust tasakaalustada ilmnevat subjektiivsuse ja objektiivsuse mõõdet (Nystul, 2006). Sellest lähtudes võib nõustaja tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades seejuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Nõustamine kui kunst subjektiivne mõõde, teadmiste baasil ja seeläbi arendatakse oskusi, mis sobitatuvat kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurilise ühiskonna
KOOL- TEOORIA NÕUSTAMIS- NÕUSTAMISVÕTT TUGEVUSED NÕRKUSED KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sümptomite ja inimes
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.
Kõik kommentaarid