Vana-Rooma, Õhtumaa(Euroopa)- kultuur: keskaeg, tsivilisatsioon:uusaeg Diffosionims Diffusioon- asjade ja ideede levik ühest piirkonnast teise Ühiskonna ajalugu koosneb Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi Imiteerimine e jäljendamine Gabriel Tarde Imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus Imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Kaoseteooria Kaos-süsteemi ettearvamatu käitumine Tasakaal- mingi aja jooksul püsiv olukord Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa
Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e. reprodutseerimine · Motivatsioon mudelit jäljendatakse tavaliselt siis kui
Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Kognitiivsete õppimismudelite hulka kuulub Mudelõppimine (Albert Bandura, teadmiste omandamine eeskujude imiteerimise kaudu). Kokkuvõteks: Õpetaja peab: tundma õppimise seaduspärasusi ning selleks tutvuma erinevate õppimisteooriate põhiseisukohtade ning rakendustega. Tänan tähelepanu eest!
Tütarlaps mandoliiniga Mees klarnetiga Kunsti(stiilide) perioodid Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (1912-1919) Sellele perioodile on iseloomulikud kolaaz ja paberi lõikus. Perioodi tippteosed ,,Kitarr ja viiul", ,,Muusikariistad", ,,Itaalia tüdruk", ,,Naine tugitoolis" ja ,,Arlekiin viiuliga" Kitarr ja viiul Itaalia tüdruk Viimased elukümnendid kunstikarjääris 1950ndatel pühendus teiste suurkunstnike tööde imiteerimise, lõi nende põhjal uusi maale Pani rõhku skulpuuride loomisele. Eriti silmapaistvamaks said tema tööd Chicagos Kaks viimast aastakümment olid kõige viljakamad tema karjääri jooksul Tegeles palju vasegravüüriga, tööd üsna erootilised Suri 8.aprill 1973 ning maeti Vauvenarguesi pargi surnuaeda Matuste juures oli kummaline, et tema lapsi ei lastud osalema neil peiedel On teada, et Picasso viimased sõnad on drink to me ehk jooge minu heaks
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT:
Asjatundjad seda ei soovita. Vasakukäelisusel on geneetilised põhjused ning see toob ajus kaasa muid lülitusprobleeme. Ümberõpetamine võib tekitada neurootilisi häireid, aga ka alaväärsustunnet, tagasitõmbumist või tunnet, et ollakse "teistsugune", mitte normaalne. Järjepideva ümberõpetamise tagajärjeks võivad olla ka kroonilised peavalud, keskendumis- ja kõnehäired ning lugemis- või kirjutamisraskused. Nõuanded vanematele Et lapsed õpivad igapäevategevusi imiteerimise teel, püüavad nad liigutusi teha nii nagu paremakäelised eeskujud. Vasakukäelistel ei tule see tihtipeale välja. Seetõttu peaksid paremakäelised vanemad püüdma teha asju, näiteks kingapaela sidumist nii, et vasakukäeline laps sellest aru saaks. Näidake lapsele, et tema käelisus on täiesti normaalne ja eeskätt aktsepteeritav. Isegi joonistamis- ja kirjutamisraskuste puhul on oluline julgustada last kasutama vasakut kätt.
PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Organisatsioon Turumajandus LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika Kontsert Märatsev rahvahulk Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine Imiteerimine Gabriel Tarde - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. - Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laiali - Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku Imiteerimise liigid 1. Käitumuslik nakkus inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas 2. Sotsiaalne õppimine inimene (või loom) näeb teisi midagi tegemas, hakkab seda ka ise proovima ja õpib selle ära. 3. Tõeline imiteerimine inimene (aga ilmselt mitte loom) näeb teisi tegemas
Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev ,,Institutio oratoria", kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Ta rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust. Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid, sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. Ta arvates on kõneleja seiskukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida ekspropt, see tähendab ettevalmistamata. See demonstreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest. Et see õnnestuks, peab kõneleja olema selge ettekujutus kõne ülesehitusest ning ta peab täpselt välja tooma selle, mis on tema kõnes esmatähtis, mis
Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi
mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43
ja milliseid hüve objekte tuleks tarbida). Tarkus on piiramatu hüve, selle tarkuse seisundi saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks)
meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi. Lapse arengu hindamismeetodina mainitud vaatlus on võimaldab saada vahetut teavet käitumise ja tegevuse kohta. On räägitud süstemaatilisest vaatlusest ja osalusvaatlusest, kui vaatleja osaleb ise tegevuses. Vaatlusesandmete analüüsi põhjal saame lapse kohta koostada üsna põhjaliku iseloomustuse
(1928). Nad uurisid kas moraaliga seotud uskumised olid seoses ka tegeliku moraalse käitumisega. (6) 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest (1991) See teooria on üheks teoreetiliseks lähtekohaks. Selle teooria kohaselt defineeritakse moraalsust kui kultuurinormidega kooskõlastatud käitumist. Seega see on tingitud ehk põhjustatud keskkonna poolt. (6) Bandura sotsiaalse õppimise teooria postuleerib, et inimesed õpivad vaatluse, imiteerimise ja modelleerimise kaudu. Seda teooriat nimetatakse sageli sillaks käitumuslike ja kognitiivsete õppimisteooriate vahel, sest see hõlmab tähelepanu, mälu ja motivatsiooni. (5) 9 Inimesed õpivad teiste käitumise ning nende tegude tagajärgede jälgimise kaudu. ,,Enamus käitumisreeglitest õpitakse vaatluse läbi remodelleerides: teiste jälgimise abil formeerub idee,
koormusele ning muud nn esmased koormusnäitajad. Nende alusel võib leida koormuse lühi- ja pikaajalise prognoosi ning analüüsida ja imiteerida koormust mitmesuguste etteantud tingimuste kohaselt. Elektrivõrgu koormus pakub harva iseseisvat huvi. Enamasti vajatakse koormusnäitajaid lähteandmetena elektrivõrgu talitlusega seotud ülesannete lahendamisel. Vaja on koormuse lühi- ja pikaajalist prognoosi ning analüüsimise ja imiteerimise tulemusi mitmesugustel etteantud tingimustel. Põhilised koormuse rakendusviisid on järgmised: summaarse koormuse lühi- ja pikaajaline prognoosimine summaarse koormuse analüüsimine ja imiteerimine elektrivõrgu sõlmekoormuste lühiajaline prognoosimine elektrivõrgu sõlmekoormuste analüüsimine ja imiteerimine elektritarbijate koormuste käsitlemine. 5.Matemaatilise mudeli üldkuju
ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja karistus on tähtsusetumad, kui konkreetsed teod (Tuulik, 2002). Viimase aja probleem lastel, millega koolis kokku puututakse, on motivatsioonipuudus. Õpilased ei tea miks nad õpivad. Motivatsioonipuudus võib olla seotud mingil määral sellega, et õpilased ei adu hästi oma kohta ühiskonnas. Sellega on seotud kindlasti tööpuudus ja see, et tööturg ei võta ilma
Klassikalise stiimuliga on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, näiteks kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord pärast kellahelinat 15. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Õppimisvorm, jäljendamine. Õppimine sotsiaalsete eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii võib olla väikellastele eeskujuks vanemate, algklassiõpilastele õpetaja või noorukitele mõne iidoli käitumine, kuid jäljendada võidakse ka teabelevikanalitest nähtut. 16. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine? Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat. 17. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. 18
Ilmutatud teadmus võib esineda teatud andmete, valemite, käsiraamatute vms kujul. Ilmutamata teadmus on aga isikuline/personaalne ning seda on raske formaliseerida. Ilmutamata teadmus eksisteerib tegevustes, protseduurides, kohustustes, väärtustes, emotsioonides. Seetõttu on sellist tüüpi teadmist raske edastada. Ilmutamata teadmuse omandamine toimub läbi kogemuste jagamise, vaatluste, imiteerimise. Ilmutatud ja ilmutamata teadmus on teineteist täiendavad. Uus teadmus luuakse läbi olemasoleva ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks teadmuse vorm muutuda teiseks ilmutatud teadmus ilmutamata ehk vaikivaks (internaliseerimine) ning vaikiv teadmus ilmutatud teadmuseks (eksternaliseerimine). 14. Selgitage lühidalt innovaatilise loovuse kolme komponenti (Amabile mudel), millede koostoimes see loovus kujuneb
Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui käitumist. Probleem seisnes selles et koolkond ei selgitanud
teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine). 28. Keele omandamise uurimine. Keele omandamine toimub imiteerimise ja treenimise kaudu (biheivorism) keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus (kognitivism) Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilma kokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric Lenneberg)
· Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näited iga tüübi kohta Organiseeritud Spontaane Pikaajaline Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Lühiajaline Revolutsioon Paanika · Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine: o Imiteerimine - Gabriel Tarde (1848-1904) - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laial Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku Imiteerimise liigid: · Käitumuslik nakkus inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas · Sotsiaalne õppimine inimene (või loom) näeb teisi midagi tegemas,
tegevust reguleerima (kõne ja tegevus ei lange alati kokku). Jääb üle tegevus ette näidata ja ühtlasi seda verbaliseerida (saata kõnega), samuti nõuda lapselt oma tegevuse kommenteerimist. Kui õpilane ise ei suuda teha kokkuvõtet oma tegevusest, siis ei suuda ta ka samalaadset tegevust hiljem verbaalselt planeerida. V Lubovski selgitas välja etapid, mida vaimselt alaarenenud laps sõnalisi korraldusi täites oma arengus läbib: Imiteerimise teel õpitud ülesande täitmine ("Pane nukk magamal"). Lubovski arvates on sel etapil omakorda võimalik eristada alletappe: otsese korralduse täitmine; õpitud toimingu sooritamine, kui tegevust või eset nimetatakse. Instruktsiooni korduv täitmine (toiming koosneb tuttavatest operatsioonidest), mis aga igal korral vajab positiivset või negatiivset kinnitust (õige-vale).
Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest. (Aava 2003:21) Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" , kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Quintilianus rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust.Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid , sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. (Aava 2003: 24) Quintilianuse arvates on kõneleja seisukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida eksprompt (ld k expromtus-ettevalmistamata). See demontreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest. Et ekspromptesinemine ]nnestuks, peab kõnelejal olema selge ettekujutus kõne ülesehitusest ning ta peab täpselt välja tooma
Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). žanr - Kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: Esteetiliste võtete summa. Arusaam struktuurist ja ainesest Päritolu → Aristoteles, Planton, mimeetiline printsiip a) imiteerimise laad, kes kõneleb b) objekt, mida LÜÜRIKA: jäljendatakse, Lüürika (luule), žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka c) esitamise meedium Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus (sõnad, žestid või Sisemaailma elamused Subjektiivne, isiklik luule)
vajavad aega. 100 a. Tagasi veetsid vanemad latega 54% ärkvelolekuajast. Tänapäeva vanemad on latega vaid 18% oma ajast. Iganädalane vaba aeg on langenud alates 1981 aastast 40% alla 25% le. IGAPÄEVASED VÕIMLUSED LASTE JUHENDAMISEKS Lastel on vaja täiskasvanuid, kes on nende juures ja ärkvel. Söögiaeg, teel olles, magamamineku aeg, hommikune aeg. investeerimine 1. Reeglite aeg 1-7a 2. Imiteerimise aeg 8-12 3. Inspiratsiooni aeg alates 13 a Kuus omadust, mis kasvatavad tugevaid lapsi 1. Pühendumine. Tugevad pered on üksteisele pühendunud. 2. Väärtustamine ja tunnustamine, hindamine. Julgustus on hinge hapnik. 3. Koos veedetud aeg 4. Suhtlemine 5. Toimetulekuoskused 6. Spirituaalne tervis OMA MÕJU SUURENDAMINE LASTE ELUS Me võime teada mida öelda, kui ei tea kuidas seda teha. Ühise keele leidmine on keruline,
neli korda aastas, kindel tasumäär- lisatasu iga viienda auto müügi puhul. R: ajavahemik võib olla kindel periood nt. 1 x kvartalis. Maksumäär võib olla ettevõtte poolt välja töötatud kindel süsteem. Organisatsioonilise käitumise muutmise teooriat kohendas hiljem Albert Bandura, arendades välja sotsiaalse õppimise teooria, mille põhjal saavad alluvad olulist informatsiooni selle kohta, kuidas tegutseda ja käituda, neid ümbritseva rollimudelite jälgimise ja imiteerimise teel. Seda nimetatakse ka asendavaks õppimiseks ehk teiste kogemustest õppimiseks. Tähtsaks rollimudeliks on juht- alluvad pööravad tähelepanu juhi tegudele kui tema sõnadele. Seetõttu sobivad juhid hästi rollimudeliteks. EESMÄRGI PÜSTITAMINE Eesmärk on taotletav lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärke püstitatakse kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jm. kohta. On mõtteline või kirjalik
saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest
seisukohast lähtudes) Diferentseerida saab: Tootedisaini või tehnoloogia alusel (Netflix) mugavam, säästvam, turvalisem Brändi kuvandi () alusel (Rolex) Turusegmendi alusel (Raadio/kohvik mõtlevale inimesele) Jaotuskanalite alusel (Tupperware) Kvaliteetse teeninduse alusel (BMW) Ettevõttelt nõuab see: Oma tuumkompetentsi ja võimekuste tundmist ja arendamist Peatähelepanu turundusel Kvaliteedi kuvandit (), imiteerimise takistamist Jaotuskanalitega koostööd Kasumi reinvesteerimist Eduka diferentseerimise eelised Edukas diferentseerimise rakendamine võimaldab: Küsida hinnapreemiat Suurendada käivet Saavutada kliendilojaalsus Olulised unikaalsed faktorid (uniqueness drivers in company value chain) Input quality (sisendi kvaliteed) Innovatsioon ja tehnoloogia Toote omadused, disain, efektiivsus Research and development (uurimine ja arendamine)
protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid. Teema: Laste kõne areng Kuidas selgitavad kõne arengut kolm psühholingvistika koolkonda? Biheivioristide põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse kogemusest sõltuv
eripedagoogika jm) •Laias mõttes psühholingvistika uurib (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) –lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud “säilitamise” katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test
- Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama - Algselt puudub objekti püsivus - Vaimne represitsioon on tekkinud selle astme kriitiline areng - Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele - Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2. Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas 2-7a - Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi - Suudab luua kujundeid kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada - Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial - Neid köidab fantaasia, kujundlikkus, loovus - Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks - Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism o Egotsentrism kõik mõtlevad /tunnevad nii nagu mina, teisiti pole võimalik
Sotsiaalne soodustamine · teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles · mõnikord siiski see alandab efektiivsust · Sotsiaalse soodustamise eksperimendid: ülesanne on lihtne+, ülesanne on keeruline-, kõrge enesehinnang+, madal enesehinnang- Pikaajaline ja spontaanne Imiteerimine e jäljendamine Gabriel Tarde (1843-1904) · imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus · imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) · innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis · innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Turumajandus Adam Smith (1723-1790) · iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa üldise heaolu kasvule. "nähtamatu käsi" suunab majanduse efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Friedrich A. von Hayek (1899-1992)
ületoodangule, teha ÜPP keskkonnasõbralikumaks, vähendada eelarvelisi kulusid. Samal aastal loodi Euroopa Liidus süsteem, mis kaitseb ja reklaamib regionaalseid ja traditsioonilisi toidukaupu, et väärtustada kvaliteeti, aidata ettevõtetel tõsta oma turuväärtust, anda tarbijale paremat teavet, toidukaupade eripära ja töötlemisviiside kohta ning kaitsta tootenimesid väärkasutamise ja imiteerimise eest. 1991.aastal loodi Maastrichti lepinguga Euroopa Liit, Rooma kokkuleppes toodud ideed ja printsiibid kaasati Ühinenud Euroopa akti ja nende jõustumiseks tuleb leida märkimisväärne üksmeel.10 2003.aastal jätkus radikaalne uuendamine, liiguti edasi selles suunas, et arendada maapiirkondade toimetulekut. Nüüd pakkus ÜPP subsiidiume, mis sõltuvad kvaliteedi-, keskkonna-, ja toiduohutusnõuete- ja loomakaitse järgimisest ja põllumeestel on taas vabadus
Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) · Laias mõttes psühholingvistika uurib: (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud "säilitamise" katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -"Keel ja mõtlemine" 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid "saavad kokku" ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test
6. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10
Koolitamisse on võimalik investeerida piiramatult. * Mudel eeldab, et kohasuse mõõduna kasutatakse vähemasti lapselaste arvu, mis korreleerub negatiivselt laste arvuga Kriitika: situatsiooni evolutsioonilise uudsuse ignoreerimine - on kaheldav, kas nii peened kohastumused on ikka jõudnud nii lühikese aja jooksul välja kujuneda. 2. Sündimuse langus on adaptiivse protsessi (eduka imiteerimise) mitteadaptiivne kõrvalprodukt Ühiskonnas silmapaistvate (domineerivate, juhtivate) isikute teguviiside ja käitumise jäljendamine on olnud EEAs adaptiivne, sest eeldatavasti oli sellistel liidritel palju järglasi. Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid jäljendada, on vaja rikkaks saada. Rikkaks saamine takistab laste saamist. 3
19. sajandil sai romaanist kirjanduse valitsev zanr. Rooma kirjandus 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Säilinud murdosa, fragmentidena. Suuline esitus, üldiselt avatud suuremale publikule. Üldiselt kirjanduse loomine "jõudeajal" (otium), päristöö (negotium) kõrvalt. Sarnased zanrid (kuna Rooma kirjandus loodi eelkõige imiteerimise teel, aga ajaliselt vastupidises järjekorras, st kõigepealt uuem komöödia, hiljem eeposed jne). Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus)
Näiteks pannakse näljane loom kasti, toit aga asetatakse sellest väljapoole. Et kastist pääseda, peab vajutama kangile ehk tegutsema mingil kindlal viisil. Algul sattus loom kogemata vastu kangi ja pääses välja. Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult teadlikult kangile vajutama. Seega oli loom omandanud uue oskuse (kangile vajutamise) ja kasutas seda kindlal eesmärgil. Tema käitumist kinnitati toiduga.See katse toimus katse ja eksituse teel. Sotsiaalne õppimine: Õppimine imiteerimise kaudu ehk sotsiaalsete eeskujude järgimisel. Näiteks võib väikelastele olla eeskujuks nende vanemate, õpetaja, õe, venna, või noorukile mõne iidoli käitumine. Tunnused: Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordsest nägemisest. (ei pea harjutama), nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib vastav olukord, sõltub ka oodatavatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse vältida). 3
Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn. kriitiline periood, mille jooksul jäljenamine aset leiab, N. hanepojad ja ema, lõhede kudemiskoht Vermimine aitab loomadel kokku hoida energiat, mis kuluks kas vanemate või järglaste või sobiva paljunemiskeskkonna otsimisele. Õppimisel katse ja eksituse meetodil seos mingi stiimuli ja sellega seonduva kasu või kahju vahel. Imiteerimise korral jälgitakse teiste loomade käitumist ja tehakse seda siis järele. Selline õppimine on näiteks tavaline kiskjate järglastel jahipidamise õppimisel. Innovatiivse õppimise korral suudavad loomad lahendada olukordi, millega nad ei ole kunagi varem elus kokku puutunud eelneva elukogemuse põhjal, ilma et nad peaksid läbi proovima kõiki võimalikke lahendusi. Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm
◦ ei taju objektide jäävust ◦ kriitika: lapsed tajuvad objektide jäävust, kuid mälu ja motoorsete võimete piiratuse tõttu raskusi katsete läbimisel Gibson - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad tegevust Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle ainult objekte vaadates teiste seast ära tunda ema ja isa hääl ja välimus jääb meelde 3.elukuuks õpib imiteerimise kaudu õpib ära teda pidevalt ümbritseva keele häälikud, 8.elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine
Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Operantse tingimise puhul põhjustab õppimise vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus tuleneb alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset tagajärge 74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega
Samuti õpilane, kes rikub käitumisreegleid, kuid ei saa selle eest karistada, võib edaspidi veelgi enam kalduda nii käituma. See kõik kehtib ka kaasneva tasustuse jaoks. 5) Mudelõppe roll uute käitumisviiside õppimise, olemasolevate käitumisviiside hõlbustamise, käitumise õhutaja või pidurdaja ja emotsioonide tekitamise tähenduses. 4 funktsiooni: (1) uute käitumisviiside õppimine - suurem osa meie käitumisrepertuaarist omandatakse imiteerimise ja mudelite jäljendamise teel. (2) olemasolevate käitumisviiside hõlbustamine - näiteks näide Jüri õppimise kohta. Ka tema harjutas mingil määral ülesannete lahendamist enne kontrolltöid. Kuid nähes, kui palju Mari kontrolltööks õpib, pühendas ka tema ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega. (3) pidurduse reguleerimine (mudel kas õhutab või pidurdab käitumist) - kui sotsiaalselt mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse
Sotsiaalne eetika- sotsiaalsed hüved nagu perekond, kodumaa ja selle vabadus ning teenimine, poliitilised hüved jt, nende kohta öeldakse, et need ongi see ülim hüve, mida tahetakse saavutada ning selle poole püüeldakse, koos sellega saadakse õnnelikuks. Tähtis on austus ja au, tunnustuse teenimine, sest nendega saavutatakse õnnetunne. Inimelu ühiskonna teenistuses. Teiste teenimise kaudu saavutatakse õnnetunne. Positiivne psühholoogia- subjektiivne heaolu,välise õnne imiteerimise kaudu hakkab ka sisemuselt parem. Kunstliku ja imiteeritud õnnetunde tulemusena ajas kandub see üle reaalseks ning tõeliseks heaoluks, õnneks. 69. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Püstitatakse õnne teema. Õitseng on ülim hüve, mis teeb elu heaks ja elamisväärseks. Inimene tahab head elu. Õnnetaotlus on inimesele loomuomane. Aristoteles räägib veel sellest, et kõigil
(1) keele omandamist (L1 ja L2, sh mitmekeelsust üksikisiku tasandil) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele tootmist (produktsiooni). (kuidas inimene saab aru) Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Põhilised keeleomandamise teooriad Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll keele jaoks ja keelel mõtlemise jaoks. Tänapäeval ühendatakse need vaated tihti „emergentsionistlikuks“ lähenemiseks. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. keelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4
- Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine – peegelneuronid - Motoorne lisa-ala – aktiveerub enne primaarset motoorset ala, kujutleb tegevust enne ette, kas on üldse mõtet liigutama hakata, liigutused mida ise seesmiselt algatame - Broca piirkond – vastutab kõne tekitamise eest, aktivatsioon ka sisekõna või kõne imiteerimise ajal - Dorsolateraalne prefrontaalkoor – koht kus minevik ja tulevik kohtuvad, hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva motoorse vastuse loomiseks; eirab ja kontrollib käitumist, aitab teha valikuid, oluline roll töömälus - Ventrolateraalne prefrontaalkoor – semantilise info töötlus. Kontroll mälu üle täidesaatvate funktsioonide osas, ohusignaalide töötlus, emotsionaalse info töötlus
vastandamine; nn. autori eest kõneleva kõiketeadva jutustaja kadumine; autor taganeb kujutatavast materjalist. Impressionism, Rõhk teadmise ja tajumise protsessil ja mehhanismidel; keeleliste, vormiliste ja kujutislike meetodite kasutamine, mis aitavad detailsemalt ja vahetumalt teadmise ja tajumise tekstuuri/protsessi/struktuuri esitada. (Näiteks Lained, 1-2 lk) Kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine. Kunst püüdleb alati reaalsuse imiteerimise (mimeetiline printsiip) või re-presenteerimise (uuesti esitamise) poole; ajaperioodide ja voolude lõikes muutub meie arusaam sellest, mis selle reaalsuse moodustab ja kuidas seda kõige paremini uuesti esitada saaks, mõistuse ja meelte seisukohalt võimalikult täiuslikult ja tõetruult. Modernistlik proosa kujutab endast ärapöördumist lineaarsest, ratsionaalse arenguga põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viisist realistlikus proosas
Eripedad peaksid suutma jagada lapse oskused väiksemates oskusteks ja peilida välja, mida laps ikka täpsemlt oskab ja mis on lapse arengupotensiaal. Aga analüüsides konkreetse tegvusega, mida see laps kkagi ei oska, miks? kus ta pidama jääb? Eripeda õpetatakse välja täpselt, mida ta veel oskab ja kus alates ta enam ei oska. See taseme kirjutab eripeda. Tavalapsed pivad palju asju ära jäljendamise/imiteerimise teel. Neile ei pea tegevust tegevust väiskemateks juppideks jagama ja ükshaaval õpetama. Eriepdad oma ettevalmistuses õpivad rohkem tunnetusprotsesside arengu kohta, nad oskadvad leida selle osatoimingu ja sealt edasi aidtaa ja miks ta ei saa järgmist osaoskust/toimingut sooritada? Kus on probleem. Sotsiaaltöötaja - uurib pPeret kui taustsüsteemi ja kogukonda kui taustsüsteemi. Vb mõne asja kõrvaldamine/lisamine keskkonda võib muuta lapse seisundit. KUIDAS hinnata
Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja imiteerimise abil, rõhutatakse kooli, perekonna ja ühiskonna unikaalset rolli selles - sotsiaal-kognitiivne lähtutakse sotsiaalse käitumise informatsiooni töötlemise mudelist, mille kohaselt inimene märkab, tõlgendab ja hindab inimeste käitumist, mõistes info töötlemise protsessi, võime paremini mõista seda, kuidas inimeste mõtted mõjutavad nende käitumist - kõik mis toimub peas mõjutab seda, mis toimub peast väljas. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018
Oluline nähtus selle teooria juures: immiteerimine ehk jäljendamine. Sellele nähtusele on oma teooria üles ehitanud Gabriel Tarde (1843-1904): Inimteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus. Imiteermise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga). Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis. Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali. Kaariku diffusioon kaarikute levik. Kaoseteooria. Pärineb eelkõige loodusteadustest, füüsikast jne, on püütud rakendada ka sotsiaalteadustes. Kaos tähendab süsteemi ettearvamatut käitumist. Kaootiline käitumine on iseloomulik just keerukatele süsteemidele, lihtsamad süsteemid käiutvad etteaimatavalt. Inimühiskond kuulub nende alla ja nende puhul saab rääkida kaootilisest arengut. Tasakaal mingi aja jooksul püsiv olukord
10-aastaste laste keel on täiskasvanute omast keelelises mõttes praktiliselt eristamatu. Loomulikult tähendab igasugune keelelise ekspressiivsuse taseme saavutamine seda, et eelnevalt on lapse poolt omandatud vastav retseptiivne ehk keele mõistmimise tase. Laste keeleoskuse omandamise seletused Vaevalt et keegi keele omandamist pärilikuks peab. Palju loogilisem on eeldada kasvu- ja arengukeskkonna määravat mõju keeleoskusele. Selle oskuse omandamise seletuseks on kaks hüpoteesi imiteerimise ja tingituse hüpoteesid. Imiteerimine (imitation) On hõlpsalt märgatav, et laste kõne ja nende sõnavara kajastab nende kasvukeskkonda. Vanemad teevad kõik selleks, et lapse keele mõistmist ja väljendamist soodustada. Nad kasutavad lapsega rääkides tavalisest laiemat helisageduste vahemikku, et hääle kõrguse tõusude ja langustega oleks võimalik kõne üksikosi normaalsest enam rõhutada. Ka kasutavad
Psühholoogiliselt on kõige olulisem esimene etapp: ülesandest arusaamine, vajaliku operatsiooni valik ja järjestamine (mida ja kuidas teha). Edukus sõltub kõne mõistmisest, operatiivmälu mahust, oskusest oma tegevust verbaalselt reguleerida, töövõtete valdamisest jne. Kõik nimetatud ja ka teised eduka tegevuse eeldused on abiõppelastel eakaaslastega võrreldes puudulikud. Kõne reguleeriva funktsiooni arenematusest tuleneb, et õpilane omandab uusi oskusi esialgu imiteerimise teel, verbaalne korraldus üksnes käivitab varem omandatud toimingu. Kuid mitmeosalised korraldused osutuvad raskeks isegi tuttavate ülesannete täitmisel. Pikemate verbaalsete instruktsioonide asemel on seetõttu otstarbekas kasutada sümbolitest koostatud juhendeid, tabeleid, skeeme jne. Täisväärtusliku toimingu tunnuseks on samuti enesekontroll. Sõltuvalt kontrolli võtte ajalisest suhtest toimingu sooritamisega eristatakse järgmisi enesekontrolli liike:
annaabi.ee 
