Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?
  • Miks pole kõikide sõda kõikide vastu?
  • Miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?
Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #1 Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #2 Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #3 Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #4 Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #5 Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Lühikonspekt - sotsioloogia kui teadus

Konflikt ja vägivald ­ ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ­ ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ­ ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased

Sotsioloogia
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon

Sotsioloogia
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Robert Plomin ­ jagatud keskkona mõju inimesele on väike. Judith Harris ­ lapsevanemate mõju laose arengule on väike. Sünnijärjekord ­ üks oluline mittejagatud keskkonna osa. Frank Sulloway ­ esimesena ja hiljem peresse sündinud laste vahel on süstemaatilised erinevused. Esimene laps on korralik ja tubli. Ka seksuaalne orientatsioon on selle poolt mõjutatud. VI loeng 7.10 (ptk 4) SOTSIAALSE INTERAKTSIOONI SOTSIOLOOGILISED KÄSITLUSED Sotsiaalne interaktsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. See teema kuulub eelkõige sotsiaalpsühholoogia alla. See teadus seisneb psühholoogia ja sotsiaalteadse piirimail ja tegeleb just inimeste suhtlemisega. Tänapäeva sotsiaalpsühholoogia on jagunenud kaheks suunaks: 1. Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia: Lähtub pigem indiviidist Teemad nt: hoiakud, sotsiaalne taju 2. Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia:

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

ühised nt majanduslik olukord - Mittejagatud ­ sama pere lastel erinevat nt sõbrad, sünnijärjekor Robert Plomin ­ jagatud keskkonna mõju arengule on väike sest sama pere lapsed erinevad Judith Harris ­ lapsevanemad ei oma arengule pikaajalist mõju, eakaaslastega suhtlemine on olulisem Sünnijärjekorra uuringud ­ esimesed lapsed tavaliselt rangemad ja korralikumad, hiljem sündinud on mässajad Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused 1) Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia ­ uurimine lähtudes indiviidist nt hoiakud ja sotsiaalne taju 2) Sotsioloogiline ­ lähtub ühiskonnast Igapäevase tegevuse analüüs 1) Enne tegutsema asumist on plaan selle kohta mida tahab teha 2) Tegevus lähtub sissejuurdunud harjumustest, üle mõtlema tegevusi hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz ­ fenomenoloogiline sotsioloogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
8
doc

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2

Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) ­ Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon ­ Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924)

Sotsioloogia
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

Sotsiaalpsühholoogia



Lisainfo

VII loengu lühikonspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun