Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused (0)

Q: Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?

Vastus leiad õppematerjalist: Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

Q: Miks pole kõikide sõda kõikide vastu?

Vastus leiad õppematerjalist: Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

Q: Miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?

Vastus leiad õppematerjalist: Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?
Miks pole kõikide sõda kõikide vastu?
Miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks:

psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia – sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju)

sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia – sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast
Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega .

Igapäevase tegevuse analüüs

Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele
1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga).
2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem sissejuurdunud harjumustest kui selgest plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui:

tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele;

keegi palub inimesel oma käitumist selgitada.
Alfred Schutz – fenomenoloogiline sotsioloogia
Loomulik hoiak – suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi.
Harold Garfinkel - etnometodoloogia
Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad.
Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused:

need reeglid on vaikivad ( tacit ), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub).
kui keegi neid rikub, siis tuleb sellele rikkumisele seletus leida
nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida).

Vestluseanalüüs (conversational analysis )
Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad.
Presuppositsioon – eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista.
H. P. Grice – vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid . Näiteks:

alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju
vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad.

Rolliteooria

Staatus – koht, positsioon sotsiaalses süsteemis.
Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum.
Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum.
Rolliootused – teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes.
Rollikonflikt – olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Uuringud on näidanud, et inimesed kelle töö ja pereelu vahel on rollikonflikt, on vähem õnnelikud ja vähem produktiivsed töö juures.
See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt – olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll).
Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant
Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese “tõelist mina”, mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. “Mina” on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada.
Inimtegevuse peaeesmärgid:

endast soovitud mulje jätmine;

viisaka konsensuse säilitamine.
Eeslava – “ publiku ” ees esinemine; selliste inimestega suhtlemine , kellele tahetakse head muljet jätta.
Tagalava – esinemisest puhkamine ja selle jaoks ettevalmistuste tegemine; siin tuntakse end üsna vabalt.
Suhtumine enda poolt esitatavasse rolli:

siiras – inimene samastub rolliga;

küüniline – inimene distantseerib end rollist.

Mänguteooria

Mänguteooria - inimeste vaheliste suhete modelleerimine
Mänguteooria eeldused:

on kaks mängijat

igal mängijal on valida kahe strateegia – pettuse ja koostöö – vahel;

mängijad käituvad ratsionaalselt, maksimeerivad oma kasumit.
Tuntumad mänguteoreetilised mudelid:

chicken
sugupoolte konflikt
vangidilemma: olukord kus vastastikune koostöö on mõlemale osapoolele kasulikum kui vastastikune petmine, aga kõige kasulikum on ise teist petta siis kui teine püüab koostööd teha.

Vangidilemma on kõige tuntum mänguteoreetiline mudel, kuna leitakse, et vangidilemma abil saab kirjeldada väga paljusid olukordi sotsiaalses suhtlemises; muuhulgas ka Hobbes ’i sotsiaalse lepingu teoorias käsitletavat.
Thomas Hobbes “Leviathan” ( 1651 )
Sotsiaalse lepingu teooria - üks mõjukamaid teooriaid sotsiaalteaduste ajaloos, muuhulgas ka mänguteooria eelkäija.
Looduslik seisund – kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit olles selle nimel valmis teisi inimesi igal võimalusel petma; selline olukord eksisteeriks ühiskonna puudumisel. Kuid inimesed saavad aru, et kõikide sõda kõikide vastu pole neile kasulik.
Ühiskondlik (sotsiaalne) leping – implitsiitne kokkulepe mille inimesed just nagu sõlmiksid kui nad loobuvad vabatahtlikult oma looduslikust seisundist, st. nad alluvad sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igas olukorras ainult oma kasu taga ajada.
Riik - organ mis valvab , et inimesed ikka täidaksid ühiskondlikku lepingut.
Hobbes’i teooria mänguteoreetiline interpretatsioon - inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat:
ÜLEJÄÄNUD ÜHISKOND

Pettus Koostöö

MINA Pettus looduslik seisund muidusööja

Koostöö altruist sotsiaalne leping
Muidusööja (free- rider ) – see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja.
Teise astme muidusööja (second order free-rider) – see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas.
Ühislaua tragöödia (tragedy of commons) – olukord kus inimesed kasutavad ühist ressurssi (näiteks looduskeskkonda) ja kulutavad selle ära, kuna igaüks loodab, et kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest.
Sotsiaalse korra probleem (problem of order)
Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?
Hobbes – “kõva käsi” (riik) valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid.
Talcott Parsons – inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele kuna nad on need internaliseerinud.
Sotsiobioloogia – inimliigi esindajatel on evolutsiooni jooksul kujunenud kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu, kuna selline vastumeelsus on soodustanud inimeste võimet liigikaaslastega koos elada.
Robert Axelrod – koostöö võib tekkida ka ratsionaalsete indiviidide vahel ilma, et oleks vaja eeldada väliseid jõude (nagu kõva käsi või sotsiaalsed normid). Seda eeldusel , et mängijad kohtuvad omavahel korduvalt ning et nad mõtlevad kaugemale kui ainult praegune hetk.
Axelrod korraldas erilise mänguteoreetiliste strateegiate turniiri, kus erinevad strateegiad mängisid üksteise vastu arvutil. Strateegiate turniiri võitja – tit for tat (“ vorst vorsti vastu”).

Sotsiaalsed võrgustikud

Sotsiaalne võrgustik – inimeste suhete “võrk”; tekib kui joonistada inimesed paberile ja ühendada üksteist tundvad inimesed joonega.
Jacob Moreno (1889-1974) – sotsiomeetria , teadus sotsialsetest võrgustikest.
Sotsiomeetriline küsitlus – lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita.
Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust:

Populaarsed grupiliikmed – need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse.

Tõrjutud – need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt.

Unustatud – need keda eriti tähele ei panda.

Vastuolulised – need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit .

Keskmised
Võrgustikuanalüüs (network analysis)
Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi).
Sotsiaalsete võrgustike omadused:

suhete tugevus inimeste vahel: (1) tugev suhe – lähisugulased, head sõbrad, armastajad ; (2) nõrk suhe – töökaaslased, naabrid. Mark Granovetter: töökoha otsimisel on nõrkadest suhetest rohkem kasu kui tugevatest; seda ilmselt seetõttu et lähisõbrad ja sugulased on meiega sarnased ja ei anna meile uut infot.

Homofiilia – “sarnase armastamine”, inimeste kalduvus sõlmida lähisuhteid (sõprus, abielu) endasarnaste inimestega.

võrgustiku tihedus: (1) tihe võrgustik – kõik minu tuttavad on ka omavahel tuttavad; (2) hõre võrgustik – paljud minu tuttavad ei ole omavahel tuttavad.

Võrgustikuauk – kui kaks minu tuttavat teineteist ei tunne, siis on nende vahel võrgustikus “auk”. Ronald Burt: edukamad on sellised ärimehed, kelle ärisuhete võrgustik sisaldab palju auke .
Sild võrgustikus – suhe mis ühendab kaks inimgruppi, kelle vahel muidu ühtegi ühendavat seost ei olnud.

võrgustiku heterogeensus: kui palju erinevaid inimtüüpe võrgustik sisaldab.

Kollektiivne käitumine

Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist; see on sotsiaalse interaktsiooni kõige keerukam vorm.
Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näiteid iga tüübi kohta:

ORGANISEERITUD SPONTAANNE

PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine
Organisatsioon Turumajandus
LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika
Kontsert Märatsev rahvahulk

Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine

Imiteerimine
Gabriel Tarde - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess.

Uuendused levivad algpunktist “lainetena” imiteerimise teel laiali
Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku

Imiteerimise liigid

Käitumuslik nakkus – inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas

Sotsiaalne õppimine – inimene (või loom) näeb teisi midagi tegemas, hakkab seda ka ise proovima ja õpib selle ära.

Tõeline imiteerimine – inimene (aga ilmselt mitte loom) näeb teisi tegemas midagi sellist mida ta ise ei oska ja teeb seda siis ise nähtu põhjal järele.

Lühiajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine

Paanika
Mänguteoreetiline seletus paanikale põlevas teatris – kui teatris puhkeb tulekahju, on igal külastajal 2 valikut: kas joosta ummisjalu väljapääsu poole või oodata ja lahkuda rahulikult . Iga külastaja jaoks on kasulikum joosta, mistõttu tekibki paanika.
Kujutatud olukord on põhimõtteliselt vangidilemma mudel – igal mängijal on valida pettuse (jooksmine) ja koostöö (ootamine) vahel. Samamoodi võib seletada ka teisi paanika-olukordi, näiteks finantskriisi teke (raha pangast väljavõtmine, aktsiate müümine).
Teised
JOOKSEVAD OOTAVAD
Mina JOOKSEN Paanika: vähesed pääsevad Mina pääsen kindlasti
OOTAN Mina ei pääse kindlasti Enamus pääsevad
Grupi mõju indiviidi käitumisele
Negatiivne mõju
Sotsiaalne looderdamine ( social loafing) – inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles.
Deindividuatsioon – protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub enda ja teiste jaoks anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus.
Gustav Le Bon – hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb.
Positiivne mõju
Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles.
Sünergia – grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete tegude summa

Pikaajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine

Sotsiaalsed liikumised

Reformistlikud – nende eesmärk on muuta olemasolevat sotsiaalset korda kehtiva korra seest.

Revolutsioonilised – eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada .

Konservatiivsed – eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele vastu seista.
Mancur Olson – kollektiivse tegevuse loogika

kui palju inimesi tegutseb ühise eesmärgi nimel, siis on iga inimese jaoks kasulik “viilida”, lasta teistel töö ära teha;
väikesed grupid on efektiivsemad ühiste eesmärkide saavutamisel (üldhüvede tootmisel), sest kasum jaotub vähema arvu liikmete vahel ning viilimine on paremini märgatav;
suure grupi liikmed hakkavad üldhüve nimel tegutsema, kui neid sunnitakse või kui neile antakse lisahüvesid;
“entusiastid”, need kes on hüvest eriti huvitatud ja on nõus selle saavutamise kulud enda kanda võtma;
kui ühiskond on pikka aega stabiilne olnud, siis väheneb väikeste gruppide organiseerumiseelis suurte ees, kuid ei kao kunagi täielikult;

Lühiajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine

Revolutsioon
James C Davies – revolutsiooni peamine tekkepõhjus on lõhe inimeste ootuste ja tegeliku olukorra vahel; kui tegelik olukord liialt langeb või ootused järsult tõusevad, on oht revolutsiooniliseks riigipöördeks.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 102 allalaadimist

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #1

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #2

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #3

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #4

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #5

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pliisi Õppematerjali autor

VII loengu lühikonspekt

sotsioloogia konspekt lühikonspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi

Sotsioloogia

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sotsioloogia alused

bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene kasvab üles keskkonnas kus palju inimesi tegelevad seadusvastaste tegevustega, siis on üsna ootuspärane et see inimene võtab vastu ka need kuritegelikud viisid. Kurjategijad kipuvad olema ka enamasti vaesed. Sutherland'i teoorias ka valgekrae kuritegevus kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää. 4. Robert K Mertoni struktuuri teooria. 5. Sildistamise teooria inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist

Sotsioloogia

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia: majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi, sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Majandusteadus eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit, sotsioloogia ei eelda et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia: õigusteaduse eesmärk on uurida õigust, seadusi, sotsoloog ei

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18. Mis võib olla selle põhjuseks, et vaesemate 22. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? rohkem kuritegusid? a) Pigem negatiivne a) Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite b) Korrelatsioon puudub hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Tähtsad nimed sotsioloogias

teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. 13. Talcott Parsons Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja ühiskond püsib koos tänu sellele, et

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu

jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk. 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust. 3. Traditsionaalne tegevus tegevus mis lähtub sissejuurdunud harjumusest. 4. Afektiivne tegevus tegevus mis toimub emotsioonide mõjul. Domineerimise tüübid On olemas kolm poliitilise võimu e. domineerimise ideaaltüüpi: 1

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid