Etnoloogia mõisted (0)

Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10. Patrilokaalne – abiellunud paar läheb elama mehe sugulaste jurde 11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Natalokaalne, topeltpaiksus – ollakse abielus aga ei kolita kokku 14. Ambilokaalne, bilokaalne – paari vaba valik kumma pere juures elada 15. Neolokaalne – abiellunud võivad teha mis ise tahavad 16. Kuvaad   –   tava   mille   puhul   hakkab   naise   sünnitamise   ajal   mees   teesklema   nagu sünnitaks hoopis tema 17. Pruudiluna (lapseluna) – peigmehe pere peab maksma pruudi perele, sest võtavad perelt töö ära 18. Pruuditeenistus – sarnane pruudilunale, põhineb sellele et pruut on hea tööjõud ning kompensatsiooniks peab peigmees äia peres peale pulmi mingi aja tasuta tööd tegema 19. Kaasavara – pruudile kaasaantav vara pere poolt 20. Pruudirööv – kui peigmehel õnnestub pruut edukalt röövida ja teda mõnda aega peita, siis pruudiluna tühistatakse 21. Naturistid – soorollid on looduse poolt määratud 22. Nuturistid – füüsilised erinevused on minimaalsed ja neil ei ole otsest mõjutavat rolli meie sotsiaalses käitumises 23. Lastekasvatusteooria – kuna naised peavad lapsi imetama ja kasvatama, saavadki nad teha tegevusi, mis on lapse juures, seega majapidamine on naise kanda


24. Majandusliku pingutuse teooria – tegevused ühiskonnas on jaotaatud kimpude kaupa, kui naine kasvatab last tegeleb ta ka muude kodutöödega, mees käib jahil siis tegeleb ta ka muude jahindusega seotud asjadega 25. Ohuteooria – mehed teevad ohtlikumaid tegevusi, sest nende suremus on ühiskonnale vähem riskantne, naised saavad sugu jätkata 26. Jõuteooria   –   mehed   teevad   intensiivsemaid   töid,   naised   saavad   teha   pikemalt kergemaid töid 27. Edward tylori religiooni definitsioon – usk vaimsetesse olenditesse 28. Tänapäevane   religiooni   käsitlus   –   religioon   on   uskumused   ja   praktika,   mille   abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist –  1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu  2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873).  31. Animatism   –   usk   maailma   hingestavatesse   mitteisikulistesse   üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909).  32. Maagiline   hüpotees   –   religioon   tuleneb   maagilise   kontrolli   vajadusest,   olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon,  40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi


42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik   –   etniliste   gruppide   kohtumisel   säilib   kõikide   osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier   –   kultuurimuutused   toimuvad   läbi   kultuurikontaktide   ja   etapiti   erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus   ei   pruugi   sarnaneda   inimeste   endi   kujutelmadele,   aga   tulevad   välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia -  teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism   –   19.   sajandil   arvati,   et   ühe   teadusliku   meetodiga   saab   uurida   kõiki reaalsuse   valdkondi.   Eesmärgiks   oli   luua   neutraalne   ja   objektiivne   teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas.   55. Osalev vaatlus – sulandumine uuritavasse gruppi 56. Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis sageli asub emamaast kaugel.  57. golokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. 58. Rühm   /   salk   –   väike   sulgulusel   põhinev   grupp   (ebapüsiv,   moodustatakse   isklike sidemete alusel, autoriteedi erinaevused võiksed) 59. Klann   - hõim, sugukond (pole valitsust, inimese positsiooni määrab sugu vanus ja isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne   hõimuliit   –   eristamine   riigist   tinglik,   põhineb   sugulusel,   poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine


61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus -  (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus -  (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik   –   jõud,   mis   usutakse   olema   mitteinimlikud   või   mitte   alluma loodusseadustele.  67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid