süsteemi, seal hulgas elektrivõrkude arengu planeerimisega ja projektee- rimisega ning uute elektrirajatiste (elektriliinid, alajaamad, jaotussead- med) projekteerimisega (ja muidugi ka ehitusega) ning vananenud rajatis- te rekonstrueerimisega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 4 Käesoleva kursuse eesmärgiks on tundma õppida elektrivõrgu ja tema põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise alus- te tundmaõppimine. Kursus koosneb viiest suhteliselt iseseisvast osast. I osa. Sissejuhatus. Käsitletakse mõningaid planeerimise ja projektee- rimise üldküsimusi. II osa. Elektrivõrkude projekteerimine. III osa. Elektriliinide projekteerimise alused. IV osa. Alajaamade projekteerimise alused. V osa. Projekteerimisettevõtete üldine projekteerimise tehnoloogia Kursuse eeldusaineteks on:
See vastab enamasti Projekteerimise alused 9 tavalistele kasutustingimustele; · arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suurused; · arvutusolukord: teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, mille puhul tuleb tagada, et piirseisundeid ei ületata; · avariifaktor: erandlik ja tugeva mõjuga sündmus, mis võib esile kutsuda avariiolukorra - näit. mingi erandlik koormus või ülemäärane kõrvalekalle projekteeritud mõõtmetest; · avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näiteks tulekahju, plahvatus, kokkupõrge või kohalik vigastu; · hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutusomaduste ja toimivuse säilitamiseks; · kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni
L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur
alla jäävad tavalisest suuremad poorid. Sellised võlvid võivad olla üsna seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust, tihedusest ja vedeliku võimalusi. Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui viskoossusest, tihedusest. Analüüsiks võetakse taval 30-50g 0,1mm avaga väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise sõelast läbinud pinnast. See pinnas segatakse veega suspensiooniks, mis deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on
organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Ene- ehituse kui ka sestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet talitluse tasandil ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõju- tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS
poorid (joonis 2.5). jõ u tra je k to o r võ lv id e s Jo on is 2.5 V õ lv id teralises stru tuu ris Sellised võlvid, olles pealesettinud pinnase koormise all, võivad olla üsnagi tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam.
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Kõik kommentaarid