Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hiina (0)

1 Hindamata
Punktid
Hiina #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 3kuuuuu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Hiina

Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14%

maailma loodusgeograafia ja...
thumbnail
7
doc

Hiina

Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006)

Geograafia
thumbnail
6
doc

Hiina

Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus)

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Hiina

HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja Ida­Hiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km²

Geograafia
thumbnail
13
doc

Hiina

.......................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa

Geograafia
thumbnail
2
doc

Hiina

HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas

Ajalugu
thumbnail
13
pptx

Hiina

Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal ­ alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu ­ Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid

Geograafia
thumbnail
3
odt

Hiina

Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun