Hiina (0)

Hiina
Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud , seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus.
Hiina on loodusvarade poolest rikkas . Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Pinnamood on nii suures riigis nagu Hiina erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada. Seepärast elavadki seal peamiselt erakud ja Tiibeti mungad . Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Asustus ongi kõige tihedam Hiina Ida-ja lõunarannikul, kus on pinnamood ja teised tingimused elamiseks soodsad. Hiina riigi idaosas on asustus palju tihedam kui mujal, sest see on mere ääres ja suuremate linnade lähedal. Ühe lapse poliitikaks nimetatakse ülerahvastatust leevendavat pereplaneerimispoliitikat Hiina Rahvavabariigis, mis viidi ellu Hiina valitsuse poolt 1979. aastal ja kehtib tänapäevani. Hiina rahvastiku- ja pereplaneerimiskomisjoni esindaja sõnul mõjutab ühe lapse poliitika vaid ligi 35,9% Hiina elanikest. Võimude sõnul on ühe lapse poliitika väga hästi õnnestunud ning alates 1980. aastast hoidnud ära ligi 250 miljoni lapse sünni. Erinevalt ülejäänud maailmast jääb enne Hiina vanaks, kui saab rikkaks. Hiinas on suur osa rahvast koondunud linnadesse, sest seal on lihtsam leida tööd ja seal on ka paremad elutingimused . Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inimesed lähevad tööle suurtesse keskustesse nagu Guandong, Shanghai , Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik. Tihedaim asustus on Pekingis ja Šhanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele, kus saab kalastada ja kaubavahetus on samuti tihe. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis , Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. Aastal olnuderakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud , kuid võrreldes muude riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Inimeste tööl käimine tähendab tihti tuhandete kilomeetrite läbimist ning see annab põhjust kõnelda moodsa maailma suurimast rahvarändest. Jiangse's on väga hästi arenenud põllumajandus ning tööstus. Põllumajandus on põhiliselt suunatud riisile ja nisule. Sammuti kasvatatakse seal maapähklit ja teed. Peale II maailmasõda hakkas Jiangse's arenema rasketööstus ( keemiatööstus ). Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Tänu Hiina suurele territooriumile on kilmaatilised erinevused suured. Riigi põhjaosa asub parasvöötmes, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoonkliima, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine  temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26°. Sisemaal sajab 400-600, rannikul põhjaosas 700-1000, lõunaosas 2000-2500 mm/aastas. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/aastas) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris - 14 kuni -20, juulis 9-15°). Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Tänu mäestikele ida- ja põhja poolsuses on Hiina rahvatihedus väike. Kesk piirkonnas on peaaegu pidev vihmasadu, kuumad suved ja külmad talved. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Hiina on ka vastuvõtlikud üleujutuste puhul. Võrreldes teiste Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad . Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal . Hiinas on paljudes riikides mullad väga viljakad ,paksud mingi põuakindlad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra , seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad. Lääne-Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohtlad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad.