Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale? Abraham Harol Maslow, kes oli ameerika psühholoog sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada.
Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
service for me. But until that day, accept this justice as a gift." [Ükspäev ja see päev ei pruugi kunagi tulla, ma palun sinult üht teenet. Kuid kuniks selle päevani, aktsepteeri see õiglus kui kingitusena] Maffia oli ning on tänaseni kirjeldatud kui ülimalt julma ning kindlalt piiritletud rühmitusena, piiritletud mitmete reeglite, kokkulepete ja väärtuste/põhimõtetega. Erinevaid rühmitusi kutsuti perekondadeks, üles ehitatud selgele hierarhiale, mille tipus istus boss või nn ,,Godfather". Boss valiti perekonnasiseselt ning omas totalitaarset võimu konkreetse rühmituse üle. Lisaks hierarhiale omas Ameerika maffia, nii nagu seda oli teinud ka Itaalia maffia, reeglite ja tavade loetelu. Esmane ning ehk kõige tähelepanuväärsem neist on ,,Omerta", teisisõnu vaikimiskokkulepe. Omerta tuleneb hispaaniakeelsest sõnast hombredad, mis tähendab mehisust. Lapsed (poisid)
Töö korraldus (meeskonnatöö, tarbija rahuldamine). Töö (individualiseeritud, eesmärgiks majanduslik kasv) Firma ja organisatsiooni erinevused- Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt. Foucault organisatsioonikäsitlus: Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile hierarhiale javõimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid); instrumentaalne - töötajate isiklikud "toimikud" atesteerimine jms.; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid "kehade efektiivne paigutamine" ajas ja ruumis.
Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas.
Firma ja organisatsiooni erinevused Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt. Weberi organisatsiooni käsitlus: bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll. Foucault organisatsioonikäsitlus Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused
rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli
4. On subjektiivsed, esinevad tunnetena Välised motiivid: 1. Tulenevad töökeskkonnast 2. On organisatsiooni vahendatavad 3. Rahuldavad madalama astme vajadusi 4. On objektiivsed SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Suhtlemine on informatsiooni vahetamise protsess Suhtlemine kui protsess koosneb: · Info edastamine ja vastuvõtmine so. Kommunikatsioon · Suhtlemispartneri tajumine · Suhtlemispartneri mõjutamine Kommunikatsiooni liigid: · Ametlik vastab kehtestatud hierarhiale ja toimub sageli kirjalikult · Mitteametlik Kommunikatsiooni kanalid: 1. Vertikaalne suhtlemine sõnum edastatakse erinevate juhtimistasandite vahel. Vertikaalse suhtlemise funktsioonid: · Ülevalt-alla- selgitada standardseid protseduure; anda tagasiside töötajaile nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest;
Sisaldab: nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid Stsenaarium: teadmiste struktuur, milles on esitatud tavaelu sündmuste sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus · Episoodiline mälu teadmised enda elusündmustest · Semantiline mälu teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused Võrgustikumudelid: · Hierarhiline võrgustik mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon
erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. 10) Sotsiaalne ruum Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega
maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringu "E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0"1 koostamisel. Töö teema on valitud, kuna tegemist on maakondlikul tasandil ühe viimase aja olulisima trassi planeerimisega, mille käigus on saanud koostööd teha erinevad asutused. Osalevad ametkonnad on valitud vastavalt planeerimisseadusest tulenevale planeeringute menetlemise hierarhiale. Töös antakse ülevaade planeeringu koostamise protsessist, uuritakse, millised olid iga osapoole seadustest tulenevad ülesanded ja analüüsitakse osapoolte ülesannete täitmist. Materjalidena on kasutatud Pärnu Maavalitsuse koduleheküljel olevaid dokumente ning väiksemal määral ka ajakirjandust. Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering"
Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused. Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis, ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad. 1550 1600 Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem tegema seelikut laiendavaid korsette. 1600 1650
ranguse ja usaldatavuse, niisiis väljaarvutatavuse mõttes nii organisatsiooni juhi kui teiste asjast huvitatute jaoks, tegevuse intensiivsuse ja ulatuse, formaalselt üleüldise rakendatavuse mõttes kõikide ülesannete jaoks, puhtalt tehniliselt, suuteline andma parimaid tulemusi; kõikides nendes tähenduste, domineerimise formaalselt kõige ratsionaalsem vorm. Bürokraatia panuses tegevuste efektiivsusesse: · Kiirus- tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb. · Etteennustatavus- kõik peab toimima seaduspäraselt · Kontrollitavus- kirjalikkus võimaldab toiminguid üle vaadata · Ökonoomsus ja tõhusus- tööjaotus ja süsteemsus Bürokraatlikku võimu peaksid tasakaalustama teised võimu instutsioonid. Tuleb leida tugevad ühiskondlikud liidrid, kes oleksid suutelised bürokraatiat kontrollima. Neoklassikalise majandusteaduse arusaam bürokraatiast:
meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid
Ütlusel on materiaalseid tagajärgi siis, kui ütlejal on vastav positsioon ühiskonnas. Sellest mõtles edasi Danto: kunsti ja mittekunsti piir ei ole visuaalne. Kunstimaailm on otsustanud, et see on kunst. Dickie: hakkab edasi mõtlema, mida kunstimaailm tähendab ja kudias toimib. Tema töötab välja teooria, mida nimetatakse institusionaalseks kunstiteooriaks. Kunstimaailm moodustab suure võrgustiku. Nende asutuste omavaheline suhtlus ei tugine formaalsele hierarhiale, ei ole seadust, aga võrgustiku omapära on see, et mitteametlikult on igal võrgustiku liikmel erinev prestiiž. Kõrgemal asuvad mõjutavad madalamate sõlmede arusaamist. Kunstimaailma võrgustik on pidevas muutumsies ja võistluses prestiiži pärast. Kunstimaailm võib ükskõik mida kunstiks nimetada. Kunsti ja mittekunsti piir on suvaline, kunstimaailmal pole eristamisel piiranguid. Kunstiteos saab olla kunstiteos siis, kui seda saab tõlgendada. Peab olema
Seega on eesmärgid ja nende analüüs probleemianalüüsi peegelpilt. Eesmärkide analüüsimisel muudetakse projektieelse olukorra negatiivsed probleemid projektijärgse situatsiooni positiivseteks taotlusteks. Eesmärgipuu Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahend-tulemus seose kaudu. Eesmärgipuu ehitatakse üles sarnaselt probleemipuu hierarhiale, kuid peegelpildis. "Põhjus-tagajärg" suhe asendatakse "vahend-tulemus" suhtega. Kui näiteks probleemi "noorte suur tööpuudus" üheks põhjuseks on "madalad kutseoskused", siis eesmärgi "noorte kõrge tööhõive" üheks saavutamise vahendiks on "head kutseoskused". Eksisteerivad ka n.ö. objektiivsed probleemid, mille lahenduseks ei ole võimalik eesmärki püstitada. Näiteks probleem "Eesti turu väiksus" on paratamatus ning sellest eesmärgi tuletamine oleks mõttetus.
erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. Koostoime: omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale; Sümboliline kapital ja sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Nt. - infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine 6. Loeng – Tarbimisühiskond
-toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage näide. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. NÄIDE: 31. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: võimudistants. VÕIMUDISTANTS - mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur VD tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala VD korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita. Töötajad peavad õigeks, et ülemusel on rohkem võimu ja et tal on õigus ainult siis, kui ta teab õigeid vastuseid ja parimat moodust mingi ülesande lahendamiseks. SUUR VÕIMUDISTANTS - Filipiinid, Mehhiko, Venetsueela Suurem tsentraliseerituse aste Järsemad organisatsiooni püramiidid
Esindab preštiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine,huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline
Esindab prestiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaalmajanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine, huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline
konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. • Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. • Sümboliline kapital ja sümboliline võim – tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R
nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid. Hiinlaste ehitusstruktuur põhineb sümmeetrial ja tasakaalul. Avalikud asutused, elamud, templid ja paleed järgivad tugevalt sümmeetria telge. sekundaarseteks struktuurideks on kummalgi pool põhi ruumi asuvad tiivad. Interjööri ruumi jaotusest peegelduvad Hiina sotsiaalsed ja eetilised väärtused. Näiteks vastavalt pere hierarhiale jagatakse hoonestuses ruumide paigutus. Perekonnapea elas põhisaalis põhjas, nooremad vennad ja nende pered elasid peahoovi kõrvalhoonetes ja kauged sugulased asusid kaugemal kompleksi lõunapoolsetes õuedes. Kuigi tunudb, et katused ei mängi Hiina arhitektuuris suurt rolli, on nad siiski äärmiselt tähtsad. Need mitte ainult ei kaitsenud elanikke ilmastiku eest vaid oli ka sügavam tähendus. näiteks,
teadvustamata sotsiaalses kogemuses. 5. Sotsiaalne ruum 11. Sotsiaalne ruum Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. (Abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: (Abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit
liikmed Potsentsiaalselt kõik Vabatahtlik.rajaneb inimesed..rõhk usulisel pöördumisel ja pühendumisel harimisel Organisatsioon Suur bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp Org.juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord lõtv range Suhtumine maailma Jaatav ,kompromissile minev Ükskõikne,võitlev või eitav Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut
sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil Konverteeritavuse tees – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum – abstraktne mõiste, tähistab sots. praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sots.majanduslikele positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sots. ruumis Sümboliline kapital – sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrukteerimiseks. Ikoonilise murrangu ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid, identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R
see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 30. Kirjeldage G.Hofstede madal vs kõrge võimudistants kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned kõrge vs madala võimudistantsi dimensiooniga riigid. Võimudistants – mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur võimudistants tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala võimudistantsi korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita: töötajad peavad õigeks, et ülemusel on rohkem võimu ja et tal on õigus ainult siis, kui ta teab õigeid vastuseid ja parimat moodust mingi ülesande lahendamiseks. Suur võimudistants (Filipiinid, Mehhiko, Venezuela): • Suurem tsentraliseerituse aste • Järsemad organisatsioonipüramiidid
- Eksport ja import. - Täielikult omandatud allettevõtte. - Litsenseerimine ja finantšiis. Hofstede maailmakultuuri kaart => Individualism ja kollektivism (mina-meie rõhuasetus): 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Suhtumine tööülesannetesse. 3) Perekond ja töö. 4) Harmoonia. Võiudistants: 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Vanade austamine. 3) Kaebuste liikumine. 4) Juhtimine. - Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused.
ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. *Sotsiaalne ruum positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. *Sümboliline kapital ja sümboliline võim tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks 6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus
ustavus oma kohustustele. See „kolmainsus” domineerib kõikide elu aspektide üle. Virtus (võime olla mees) jääb ideaaliks Rooma riigi eksisteerimise lõpuni. Pietas tähendas riituste(обряды) järgimist ja inimeste vaheliste suhete säilitamist. mingit halba tegu, halba ennet, kuritegu heastada püüdma. Pojale tähendab pietas oma isale allumist, tema austamist ja temasse vastavalt loomulikule hierarhiale suhtumist. Poeg, kes on oma isale allumatu on monstrum, loomuliku korra vastane nähtus.Tema tegu peab saama religioosselt hüvitatud. Algselt nägi lepitamine ette hukkamist, sest süüdlane oli sacer, millega ta kuulus jumalaile, mitte enam inimühiskonda.Tal polnud enam kohta civitas’es ega üldse kuskil maa peal. Pietase üks varasemaid ilminguid on fides – ustavus endale võetud
Perekond ja töö Sugulasi ei võeta lähialluvusse Pigem võetakse sõber tööle tööle Harmoonia Levinud treeningud oma isiksuse Oluline tunda mitteverbaalset avamiseks ja enda vajaduste suhtlust. Äris tegutsetakse teadvustamiseks aeglasemalt. Võimudistants Mida suurem on võimudistants seda rohkem pööratakse tähelepanu/rõhku ametlikule hierarhiale Kõrge võimudistants (Mehhiko) Madal võimudistants (Eesti) Juhi ja alluva Lojaalsus ja juhtkonna austamine Juhtimine on konsulteeriv, vahekord on väga oluline- võim osavõttev jne pärandatakse isalt pojale. Vanade austamine Eakad väga austatud Vanusel pole tähtsust Kaebuste Alluvad ei tohi teha kriitilisi Sõnavabadus. liikumine märkuseid juhile.
Benedix'i arvates on selleks igas ühiskonnas kaks põhjust: 1 Nõudlus võimetele(andekusele) muutub tegevusliigiti. Ükskõik kuidas muutub ühiskond, varem või hiljem muutuvad nõudmised erinevatele positsioonidele ja nendele kes neid täidavad. Muidugi on selge, et valitsevad grupid püüavad seda ignoreerida, mitte lubades andekaid alamkihtidest kõrgematele positsioonidele. Selline situatsioon kutsub esile pinged ja uue grupi sünni, mis esitab väljakutse vanale traditsioonilisele hierarhiale. 2 Muutub ka võimekuse(andekuse) pakkumine . Mitte mingi eliit või valitsev klass ei suuda kontrollida talentide loomulikku jaotumist, kuigi nad võivad monopoliseerida hariduse saamise võimalusi. Selleks ajaks, kui paljud nende hulgast, kellel on suuri võimeid, pärinevad ühiskonna madalamatest kihtidest(mida kinnitavad ka uurimused), ilmuvad ka nendest klassidest tulnud juhid. Sotsioloog Karl Mannheim'i arvates seisab iga valitsev klass probleemi ees, kuidas ja mil
grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale Sotsiaalses ruumis positsioneerumiseks on vaja saavutuslikkuse potentsiaali ehk habitust Sotsiaalset ruumi ning individuaalseid ja grupi tasandil positsioneerumise võimalusi sotsiaalsetes suhetes tuleb tõlgendada iga ühiskonna spetsiifilises kultuuri ja ajaloo praktikas Sümboliline kapital sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, indentiteedi konstrueerimiseks
muutused oluliselt väiksemad · Maailmanägemine vahendatud kultuuri*, keele** ja kogemusega***. *Kultuur see, mida teiste juures tähele pannakse, millele tähelepanu pööratakse, mida peetakse tähtsaks, on kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt vaegkuulja; neeger pruunlane) ***Kogemus seoste otsimine teistega Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine · Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid. Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi).
Ta kasutas oma mudelis kõiki kolme tüüpi autoriteeti , selget hierahiat, töö spetsialiseerimist, rohkelt reegleid ja regulatsioone. Oma mudelit nimetas ta bürokraatlikuks organisatsiooni struktuuriks. Bürokraatiale on iseloomulikud järgmised tunnused. 1. Selge tööjaotus, iga töö on piiritletud ja korduv. 2. Iga juhi suhted teiste juhtidega ja alluvatega on selgelt kindlaks määratud vastavuses ametlikule hierarhiale. 3. Iga töötaja on allutatud poliitikatele, eeskirjadele ja protseduurireeglitele, mis määravad tema käitumise. 4. Isiklikud suhted on minimeeritud umbisikuliste ettekirjutuste, reeglite, distsipliini ja ergutustega. 5. Vakantsetele kohtadele kandidaatide valikul kasutatakse rangeid ja kõigile ühesuguseid kriteeriume. Tänapäeval seostub bürokraatia valitsusega ja ebaefektiivsusega. Weber'i algkontseptsioon oli tegelikult just
Laste kasvatamine on samuti väga oluline ja traditsioonilised naise rollid emana ja kodu korrashoidjana on kõrgelt hinnatud. Lisaks sellele, et naised peavad kodu füüsilises mõttes puhtana hoidma, peavad nad seda tegema ka religiooses mõttes, näiteks arvestades religioosseid reegleid toiduvalmistamisel. Perenaised on sageli vastutavad ka regulaarsete jumalateenistuste eest koduses pühamus. 2.2. Hinduism- religioon või ühiskond? Kõik olendid paigutuvad puhtuse hierarhiale. Inimolendid liigitatakse varnasse (seisus) ehk kastidesse, mis on kirja pandud veedades, X-IV sajandi eKr. Pühakirjades. Inimeste eelnevatest eludest ja tegudest sõltub, millisesse klassi nad sünnivad. Kolme varnasse, mida peetakse ülemateks, kuuluvad ,, kaks korda sündinud": esimene on braahmanide, mis tagab religioossed funktsioonid, teine ksatrija, mis tagab kuninglikud ja sõjalised funktsioonid, ja kolmas vaisja, mis tagab vahetuste funktsiooni
• Tugev ja raskesti muudetav organisatsioonikultuur • Maksmimaalne töö lihtsustamine • Kõrgemad nõudmised käitumisele ja info konfidentsiaalsusele • Rutiin tagab tegutsemise kriisiolukorras • Kuna bürokraatia on suhteliselt jäik, siis see kommertsteenustele ei sobi nii palju, sest neil on tarvis pidevalt end uuendada ja seeläbi leida enda teenuste jaoks uusi tarbijaid. • Bürokraatia positiivsus ◦ Kiirus – tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb (igaüks toimetab organisatsioonis kindlalt ettenähtud raamistikus ja teeb tööd, milleks ta kõige paremini suutlik ona ja mida ta kõige paremini oskab ning vastutav oma töö tulemuste eest.) ◦ Etteennustatavus – seadusega etteantud tööreeglid ◦ Kontrollitavus – kirjalikkus võimaldab toimingud üle vaadata ◦ Ökonoomsus ja tõhusus – tööjaotus, süsteemsus
hindamine ning püstitamine. Liiga kõrged sihid võivad tekitada pikaajalise rahulolematuse, teotahte ja üldise heaolu languse. Realistlikud eesmärgid seevastu motiveerivad inimest järjepidevalt edasi liikuma ning järjest uusi sihte seadma ning nende täitmisest rõõmu tundma. E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi
põhikapitalil (kapitalidel) 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kaptalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. 10) Sotsiaalne ruum - abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale 11) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil 12) Sümboliline võim – tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine 6. Loeng – Tarbimisühiskond 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused o kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus
renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus
o habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon ‘Konverteeritavuse tees’ - Kapitalid on konverteeritavad erinevate: kapitalide, väljade, eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: nt linnade ebaühtlases struktuurses arengus - sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises/kontsentratsioonis elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele (sh polariseerumine: vaeste ja jõukate linnaosad//pockets of poverty, pockets of wealth)
lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme pealkirjadena (Heading 1), alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse 18 väiketähtedega (v.a suur algustäht)
liikmed Potentsiaalselt kõik Vabatahtlik, rajaneb inimesed, rõhk usulisel pöördumisel ja harimisel pühendumisel organisatsioon Suur, bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp organisatsiooni juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale suhtumine maailma Jaatav, kompromissile minev Ükskõikne, võitlev või eitav õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord Lõtv Range Table 1: Ernst Troeltsch (Max Weberi järgi) Kirik: väljaspool kirikut pole lunastust. Sekt: kirikus pole lunastust.
taotletud muudatuste maksumuse hindamine enne nende sisseviimist. JUHTIMINE Kas tulu mittetaotleval ettevõttel võib tekkida kasum? jah, kuid kasumit ei jaotada omanikele, vaid kasutatakse põhikirjajärgse tegevuse arendamiseks Millisel allpool toodud juhtumitel on lähtutud ettevõtete liigitamisel lähtudes tootmisharulisest pritsiibist? kindlustusettevõtte, Kas tänu oma suurusele ei pea suurettevõte tähelepanu pöörama struktuurilisele ülesehitusele (hierarhiale)? Ei "Pilvetehnoloogia" üks mõistest IT oleks: infrastruktuuri kasutamise teenus Tootmise efektiivsusnäitajad on kõige kõrgemad: masstootmises, Infotehnoloogiat on ettevõttele vaja selleks, et: ettevõtte saaks oma äriülesandeid paremini täita, Miks liigub info otsustusvoos kahesuunaliselt: otsused liiguvad juhtimistasandilt täitjatele ja aruandlus täitjatelt otsustajatele, Kas kõikidel tarbijatel peab alati olema õigus sisestada, muuta või kustutada informatsiooni? Ei
, 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Küsi- ja hüüdlauseid uurimistöödes reeglina pealkirjades ei kasutata. Tööd esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. 7.2
(primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed) Loodusrahvad (19.saj lõpp): Adolf Bastian: ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu. Alternatiivsed terminid: arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab, et rahvad peaksid sinna faasi jõudma); traditsionaalsed kultuurid(ülerõhutatud);hõimuühiskonnad; etnosed(rahvad); kolmas maailm (viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne. (Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis)
Tavaliselt peegeldavad eesmärgid probleemipuus kirjeldatud negatiivse situatsiooni muutust. Seega on eesmärgid ja nende analüüs probleemianalüüsi peegelpilt. Eesmärkide analüüsimisel muudetakse projektieelse olukorra negatiivsed probleemid projektijärgse situatsiooni positiivseks taotluseks. Eesmärgipuu koostamine Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahend- tulemus seose kaudu. Eesmärgipuu ehitatakse üles sarnaselt problemipuu hierarhiale, kuid peegelpildis. "Põhjus tagajärg" suhe asendatakse "vahend tulemus" suhtega. Kui näiteks probleemi "noorte suur tööpuudus" üheks põhjuseks on "madalad kutseoskused", siis eemärgi "noorte kõrge tööhõive" üheks saavutamise vahendiks on "head kutseoskused". Eksisteerivad ka nö objektiivsed probleemid, mille lahendamiseks ei ole võimalik eesmärki püstitada. Näiteks probleem "Eesti turu väiksus" on paratamatus ning sellest eesmärgi tuletamine mõttetus
361. 9. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone. 362. Hollandlane G. Hofstede uuris 30 aasta jooksul rohkem kui 50 riigi kultuurilisi erinevusi ning töötas selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi. 363. Ta võttis aluseks neli dimensiooni: · VÕIMUDISTANTS - mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. o Suur VD tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. 364. SUUR VÕIMUDISTANTS Filipiinid, Mehhiko, Venetsueela Suurem tsentraliseerituse aste Järsemad organisatsiooni püramiidid Juhid teevad otsuseid autokraatselt Alluvad hindavad pidevat järelvalvet positiivselt Juhid näevad ennast heatahtlike otsustajatena
Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn. telefoniõiguse fenomen, dokumentide puudumine ja arvustusliku retseptsiooni lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale, subjektiivse või suulise ajaloo kaasamisega seotud küsimustele ning uurija positsiooni määratlemise vajadusele (Hion 2002: 87–90). Näiteks ei paku 1940. aastate lõpu ja 1950ndate alguse, teatrile pigem ideoloogilisi nõudmisi ja suuniseid ettekirjutav kriitika adekvaatset kajastust tegelikust vastastikusest suhtlemisest lava ja publiku vahel. Põhimõtteliselt kerkivad eelmainitud küsimused aga kogu XX sajandi teise poole teatriloo käsitlemisel. Stalinismi-
feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt
üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine:
annaabi.ee 
