Halduskorralduse kodutöö (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Alan Karus
Pärnu maavalitsus , Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused Via Baltica teemaplaneeringu koostamisel
Uurimistöö õppeaines „ Halduskorraldus “
Juhendaja : Sulev Alajõe
Pärnu 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Ülevaade planeeringuprotsessist 4
2. Koostöö analüüs 6
2.1 Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused 6
2.2. Siseministeerium ja maavalitsus 6
2.3. Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused 7
2.4. Kohalikud omavalitsused 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Käesolev uurimistöö on koostatud õppeaines Halduskorraldus. Töö eesmärk on analüüsida Siseministeeriumi, Pärnu Maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste koostööd Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringu "E67 Tallinn-Pärnu- Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0"1 koostamisel. Töö teema on valitud, kuna tegemist on maakondlikul tasandil ühe viimase aja olulisima trassi planeerimisega, mille käigus on saanud koostööd teha erinevad asutused. Osalevad ametkonnad on valitud vastavalt planeerimisseadusest tulenevale planeeringute menetlemise hierarhiale. Töös antakse ülevaade planeeringu koostamise protsessist, uuritakse, millised olid iga osapoole seadustest tulenevad ülesanded ja analüüsitakse osapoolte ülesannete täitmist. Materjalidena on kasutatud Pärnu Maavalitsuse koduleheküljel olevaid dokumente ning väiksemal määral ka ajakirjandust. Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust.

1. Ülevaade planeeringuprotsessist

Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : „Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem.“ Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg]
PlS § 12 lg 3: „ (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.“ Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga , Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust.
Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS Teede Tehnokeskus [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] Kaasati planeerija ning keskkonnamõjude hindaja AS Kobras . Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine viidi läbi 2009. a detsembris, jaanuaris 2010 kiitis Keskkonnaamet programmi heaks [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] . Siis oli planeeringu koostamisse ametlikult kaasatud Keskkonnaamet.
Vastavalt PlS § 12 lg 1 : „ Ministeerium , maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.“ Sellega oli kaasatud avalikkus. Eskiislahenduse tutvustused toimusid suvel ja sügisel 2010 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6]. Siis oli võimalik avalikkusel kaasa rääkida. Avalikel aruteludel osales ca 500 huvitatud isikut [Pärnu maavanema..., 2012:3].
Teemaplaneeringu kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametkondadega toimus detsembris 2010-jaanuaris 2011, seejärel järgnes vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud kevadel 2011 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:7]. Maavanem esitas planeeringu siseministeeriumile heakskiitmiseks 23.05.2011 ning see kiideti heaks 17.08.2012.a [Pärnu maavanema..., 2012:4].
Planeeringusse oli kaasatud veel Maanteeamet – planeeringu koostamise ja väljatöötamise jaoks moodustatud töögrupis osales 4 Maanteeameti ametnikku (maavalitsuse töötajaid oli 3.) [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:9]. Samaaegselt koostati samalaadset planeeringut ka Harjumaal ning Raplamaal [Maanteeameti kodulehekülg].

2. Koostöö analüüs

2.1 Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused

Pärnu maavalitsus oli planeeringu algataja . Kohalikke omavalitsusi teavitati planeeringu algatamisest vastavalt seadusele. Vallad aitasid maavalitsust kui planeeringu korraldajat info otsimisega maaomanike kohta, sest maavalitsusel puudus info maaomanike aadresside kohta [Jürisson 2011a]. Kuigi planeerimisseadusest sellist kohustust valdadele ei leia, olid vallad järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis.
Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis. Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru planeeringulahendusest [Jürisson 2011b].
Seadusest tulenevalt hakkab maakonnaplaneering kehtima siis, kui vallad on kandnud planeeringulahenduse oma üldplaneeringutesse (PlS § 291 lg 5). Siit tuleneb põhjus, miks oli vaja teha valdadega koostööd ning nende ettepanekuid arvestada. Kõik omavalitsused kooskõlastasid varem teemaplaneeringu, seega olid nad nõus planeeringulahendusega.
Maavalitsus täitis oma ülesandeid hästi. Arvestades, kui palju oli puudutatud isikuid maaomanike näol, kui palju inimesi osales koosolekutel, siis esitati küllaltki vähe vastuväitekirju. Esitatud kirjadest jäi osa küll maavalitsuses lahendamata, kuid siseministeerium oli kõigis küsimustes maavalitsusega päri.

2.2. Siseministeerium ja maavalitsus

Siseministeeriumi rolli on keeruline hinnata, sest ametlikud planeeringudokumendid kajastavad siseministeeriumit minimaalselt. Teemaplaneeringu seletuskirjas lk 25 on mainitud , et siseministeeriumi esindajad osalesid planeeringus esineva, küllaltki olulise mõiste „trassikoridor“ väljatöötamises. Peale avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid esitas maavanem planeeringu siseministeeriumile järelevalveks, mis kestis poolteist aastat. Pikk aeg tulenes ilmselt sellest, et lahendamata oli 26 vastuväidet [Pärnu maavanema..., 2012:4]. Selle aja jooksul moodustas siseministeerium teemaplaneeringu järelevalve teostamiseks nõuandva komisjoni, 16.12.2011 toimus koosolek, millest võtsid osa Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Siseministeeriumi, Pärnu Maavalitsuse ja AS Teede Tehnokeskuse esindajad ning ekspertarvamuse andja Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov. [Pärnu maavanema..., 2012:4-5].
Koosoleku tulemus oli, et jäeti kehtestamata üks osa trassist, mis läbis Sauga valda. Ülesanne trass planeerida õigesse kohta jäeti valla üldplaneeringu ülesandeks [Pärnu maavanema..., 2012:5]. Siit võib järeldada, et koostöö Sauga vallaga oli keeruline, kuid valla arvamust peeti olulisemaks, et ülesanne nende enda otsustada jäeti.
Väga pikk järelevalvekirjale vastamise aeg on kõige suurem puudus, mis selle planeeringu koostamise protsessi juures silma hakkab. Ei saa otseselt öelda, kuidas seda oleks saanud vältida. Võib-olla oleks saanud maavalitsus juba ise tellida analüüsi, mille tellis ministeerium Tehnikaülikooli eksperdilt [Pärnu maavanema..., 2012:4-5]. Samas ei ole siseministeerium kuidagi arvestanud ülesjäänud vaidlusi, vaid on maavalitsusega ühte meelt . Ei ole aru saada, kui palju ministeerium süvenes vastuväidetesse. Selle probleemi lahendmaiseks võiks kehtida planeerimisseaduses säte, mis annab planeeringu korraldajale suurema õiguse vastuväiteid mitte arvestada. Praegusel juhul pikenes planeeringu menetlemise periood vastuväidete arutamise tõttu poolteist aastat.

2.3. Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused

Siseministeerium pidi järelevalve käigus vastama ülesjäänud planeeringuvaietele, mis olid esitatud kohalike elanike poolt. Vaadates siseministeeriumi vastuskirju elanikele, ei ole näha, et siseministeerium oleks omavalitsustelt küsinud seisukohta. Ministeerium viitab asjaolule, et vallad on planeeringu kooskõlastanud, järelikult ei ole valdadel vastuväiteid. [Siseministeerium 2012] Osad kirjad on juurdepääsupiiranguga, mistõttu ei saa väidet täielikult kinnitada.

2.4. Kohalikud omavalitsused

Kohalikud omavalitsused said kohtuda koosolekutel, kuid planeeringu seletuskirjas ei tule välja, et omavalitsustel oli omavahel suurt koostööd. Olemasolev Via Baltica trass jäi üldjuhul paika ja seetõttu ei olnud ka vaidlust selle üle, kas uus trass valdade piiril ühtib naabriga. Kohalikud omavalitsused täitsid samuti oma ülesanded, mis tulid seadusest. Planeeringus oleks rohkem tahtnud näha omavalitsuste panust planeeringusse. Kuid ilmselt tehti koostööd planeeringu koostamise ajal.

Kokkuvõte

Planeerimisseaduses on ära toodud kõikide osapoolte ülesanded planeeringute koostamisel. Antud teemaplaneeringu puhul tegid suurema osa tööst ära riigihanke võitnud planeerijafirma AS Teede Tehnokeskus ning riiki esindav Maanteeamet. Kuid kujunenud olukord on ka arusaadav, sest tegemist oli spetsiifilise teemaga ( liiklusohutus , transport, liikluskorraldus), mille valdajaid ei ole maavalitsustes ega kohalikes omavalitsustes. Antud planeeringu koostamisel jäi maavalitsusele administreeriv roll. See tuleneb seadusest ning kumab läbi ka kõigist planeeringuga seotud avalikest dokumentidest ning ajaleheartiklitest.
Planeeringumaterjale ja ajaleheartikleid analüüsides ei ole näha ühtegi nö halli ala, mis on käsitlemata. Koostaja hinnangul on maakonnaplaneeringute koostamine küllaltki hästi reglementeeritud. Maavalitsusel kui planeeringu korraldajal on piisavalt võimalusi planeeringu protsessi täielikult juhtida. Maavalitsus seda võimalust ka kasutas. Olemas on võimalus tellida planeeringu koostamise teenus sisse pädevalt ettevõttelt. Koostöös spetsiifiliste riigiasutustega nagu Maanteeamet ja Keskkonnaamet suutsid maavalitsus ja AS Teede Tehnoskeskus planeeringuprotsessi pädevalt läbi viia ning koostada sisuka teemaplaneeringu.

Kasutatud materjalid

Jürisson, A. 2011a. Via Baltica väljaehitamine puudutab otse 1222 maaomanikku. – Pärnu Postimees 30.03.2011

Jürisson, A. 2011b Paikusel said Pärnu suure ümbersõidu variandid vaieldud. – Pärnu Postimees 19.11.2011.

Maanteeamet, http://www.mnt.ee/index.php?id=11195 (25.11.2013)

Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579

Pärnu Maavalitsus, http://parnu.maavalitsus.ee/et/pohimaantee-nr-4-e67-tallinn-parnu-ikla-via-baltica-trassi-asukoha-tapsustamine-km-92-0-170-0 (25.11.2013)

Pärnu maavanema 01.10.2012.a korraldus nr 529 „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0” kehtestamine“

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“, Pärnu 2012 http://parnu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=f8ad3081-dbc8-42bc-a109-aeba8d33c680&groupId=908048 (25.11.2013)

Siseministeerium, 12.10.2012.a kiri nr 13-2/49-1 Helve Holter’ile
1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit „Via Baltica teemaplaneering“ või „teemaplaneering“
10