Uusaja Mood (0)

UUSAJA MOOD
UUSAEG
Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda.
UUSAJAMOOD
Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid , renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel , kingad , sukad , mööbel, soengud , arhitektuur ja aksessuaarid . Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest . Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid.
RENESSANSS
Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kanepikiududest tehtud materjali. Villast kangast oli olemas erinevate omadustega : krobelised, pleegitatud, värvitud, siidjad, tihedad ja väheke sametised. Kõrge väärtusega kangas oli inglise majanduse selgrooks kuna seda imporditi üle kogu euroopa. Rõivaid hakati üha enam tegema punastest , rohelistest, kuldsetest ja siniseteist kangastest. Hakati aina rohkem kasutama lille õie motiive , mida varsti hakati kokku sobitama ka granaatõuna ja artišokki motiividega. Selline disain sai nimeks Ottoman. See trend sai alguse Hiinast ning levis sealt edasi istanbuli ja bursasse sest need olid tolle aja põhilised siidi tootjad. Loomulikult liikus see edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale kus on läbi aegade siidkangast lugupeetud. Varsti hakkas ka keskklassi rahvas kandma väheke raskema tegumoega kleite ja kuubesid .
VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA
16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520 -ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis šenillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid
17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda väheke oma sarnasusi Prantsusmaa ja Itaalia õukonna liikmete riietele. Taaskord hakati üha rohkem kasutama pitsi , üsnagi varsti töötati ka välja viis kuidas punuda pitsi kanga sisse. Suuremal osal valminud pitsil olid erinevate tuntud lillede motiivid. Kuna pitsi kasutati palju läks see mõnele riigile väga kalliks ja see tõttu otsustas näiteks Prantsusmaal rajada endale ise pitsi vabrik, lihtsalt selleks et vähendada Itaaliasse minevate rahade summat . Vastavalt Dr. Wolf D. Fuhrig-i sõnadele „ 17-nda sajandi teiseks pooleks oli Sileesiast saanud oluline majanduslik sammas Habsburgide monarhias, suuresti oma tekstiili tööstuse tugevusele.“
VALGUSAJASTU
18-ndal sajandil hakati vahet tegema õukonna kleitidel, ametlikel riietel , alus riietel ja igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda „täielikes kleitides“, ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid . Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730 -ndatel ja varajastel 1740 -dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid õukonna kohustusliku kostüümi juurde. Näiteks Marie Antoniette ajal pidid daamide võruseelikud olema 3 jala pikkune mõlemale küljele. Mood jõudis oma kõrgpunkti koos kõigi fantaasiate ja ornamentidega täpselt enne uut entusiasmi väli spordi ja liikumise vastu. Sel ajal tehti suur samm lihtsustatud kleitide poole mis suuremalt jaolt juhtus tänu Jean – Jacquese Rousseau ja ameerika revolutsiooni mõjule. Euroopasse hakati sisse tooma just naiste kleitide jaoks eraldi trükitud ekstravagantsete piltide ja mustritega kangaid . Ja selle perioodi lõpuks olid moes lihtsad valged musliin ehk marli kangast kleidid.
Ehte kunstis kasutati palju erinevaid vääriskive. Kõige rohkem kasutati näiteks : sinist berülli, roosat safiiri, kuukivi, kuldkollast safiiri ja loomulikult ka veripunaseid rubiine. Ehete ja teiste aksessuaaride ning riiete kaunistamisel kasutati ka pärleid. 19-nda ja 20-nda sajandi ajal olid moes erinevad rauast ja plekist ripatsid ja medaljonid , millel oli graveeritud mingi kaunis pilt või siis tekst mis ehte omanikule midagi tähendas.
TÖÖSTUSREVOLUTSIOON
Tööstusrevolutsiooni ajal toodeti kangaid masinatel mis töötasid vesiratta või auru-mootori jõul. Enam polnud mõtet olla väiketootja ja seetõttu tekkisid suured kanga impeeriumid. Kuid teisalt tuli riideid siiski käsitsi valmistada.
Õmblusmasinad tekkisid 19-ndal sajandil ning tänu sellele muutus rõivatööstus kiiremaks ja sujuvamaks.
20-nda sajandi algul tekkis riietuse -ja tekstiilitööstuse ametiühing. Et seda ala suurendada lõi UC Davis ’e kool tekstiili ja riide haru, Nebraska-Lincolni ülikool lõi tekstiili, riiete ja disaini osakonna, mis pakub magistri kraadi tekstiili ajaloos ning Iowa osariigi ülikool avas noortele võimaluse minna õppima tekstiili ja riide kunsti ning kostüümi ajalugu.
LÄÄNE EUROOPA MOOD
1500 – 1550
Mood lääne Euroopas aastatel 1500- 1550 on tähistatud kogukate riietega mida kanti mitmes eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused . Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis , ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad.
1550 – 1600
Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 – 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem tegema seelikut laiendavaid korsette.
1600 – 1650
Lääne Euroopa moodi aastatel 1600 – 1650 iseloomustab kroogete kadumine. Hakati kasutama pitsist või linast tehtud kaeluseid. Stiilse ja moeka piha suurus kasvas nii meestel kui ka naistel. Meeste moest kadusid sukkpüksid ja nende asemele tulid põlvpüksid. Mõlema moe esindajad kandsid suuri laiade äärtega mütse ja kübaraid. Inglise kodusõja ajal hakkasid sealses moes kajastuma prantsuse õukondade stiilid. Sotsiaalsete pingete ja süngete aegade tõttu hakati kasutama tumedaid toone ja puritaanidele omaseid lõikeid.
1700 – 1750
Mehed kandsid valgeid parukaid . Selleks et rohkem efekti anda olid loomulikud juuksed olid puuderdatud. Sel ajal hakati Euroopas vahet tegema õukonna kleitidel ja vabaaja kleitidel.
1750 – 1775
Moe maailma vallutab Rococo . Kleidid lähevad uhkemaks kui need on kunagi olnud. Hakatakse kasutama üha enam värve, mustreid , pärleid, kette ja muid kaunistusi. Sel ajal olid ka soengud sama tähtsad kui kleidid ning see tõttu kasutati ka neis tavaliselt samu kaunistus elemente. Sukad ja korsetid olid ikka veel moes.
ESIMENE MAAILMASÕDA
Esimest maailmasõda loetakse uusaja lõpuks. Nii et jah, see on taas kordne moe ajastu mis algas ja lõppes pauguga . Esimese maailmasõja ajal olid kasutusel erinevad mundrid. Mundrite tegumoed olid suhteliselt ühesugused ja lihtsad. Kuid nagu ka varasematel aegadel olid detailid need mis neid eristasid. Igal riigil oli oma märk varrukal. Mütsid olid eri kuju ja disainiga. Kõige imelikum asi mille järgi tehti kindlaks kas laip oli enda või vaenlase ridadest olid saapad . Tuli välja et saapa taldadel olid märgistused. Kuid need inimesed kes ei sõdinud kandsid tavalisi ülikondi või tavalisi talupoja riideid. Ning naised kandsid seda mis hetkel moes oli.
TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED MOEMAAILMAS UUSAJAL
1562 – hakati esmakordselt kasutama pahempidist kudumist (Hispaania ja Toledo), sai hakata kuduma paneelidena. Varem tuli kududa ringiratast ja hiljem lahti lõigata.
1589 – William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga.
1600 – tehakse kaasaegne vokk koos sõtkutava flaier rattaga .
1764 – James Hargreaves või Thomas Highs leiutab keerleva ketrusmasina
1768 – Josiah Crane leiutab käsi-lõime kudumismasina
1793 – Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System.
1799 – Charles Tennant avastab valgendi
1814 – waltham systemi algus
1828 – Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi
1856 – William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi
1859 – luuakse raššelmasinad
1866 – Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega
1892 – Cross , Beavan ja Beadle leiutavad viskoos ehk veniva kanga
Andmed võetud :

VAU ! piltidega entsüklopeedia

Eesti keelne vikipeedia

http://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_designers

http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Western_fashion

Google pildid

www.annaabi.com

Tea laste ja noorte entsüklopeedia
Itaalia pärane rinnanõel
Uueaja mood
Renessansi aegsed kleidid
pärlite ja turmaliinidega kee
Graveeringuga ripats
Graveeringuga püss
Esimese maailmasõja munder