USA maffia (0)

Millist mõju avaldas maffia USA ühiskonnale?
Sarah Raichmann
SISSEJUHATUS
Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab maffiat järgnevalt: „terroristlik salaorganisatsioon Sitsiilias vm.; mingit eluala mitteametlikult valitsev v. valitsema pürgiv rühmitis“. See tähendab, et tegemist on ebaseadusliku ning suisa kuritegeliku omaalgatusega, mille põhieesmärk on valitseda või omada kontrolli mingisuguse ala või territooriumi üle. Sedaviisi on säärane rühmitus, juba oma olemuselt , ühiskonda ohustav.
Organiseeritud kuritegevus , sai esmalt algust Sitsiilia saarel. Seal 19. sajandi keskel rühmad kohalikest sitsiillastest hakkasid moodustuma, et seista vastu mitmetele võõrvõimudele, mis sel ajal nende vabadust piirasid. Inimesed grupeerusid ning neid hakati nimetama „mafiosodeks“. Sel ajal ei olnud sõna seotud kuritegevusega, kuid kui vastuhakuga keskvõimule . 20. sajandiks eraldusid neist rühmitustest väikesed armeed nimega „mafie“, mis olid hulga agressiivsemad, viies läbi planeeritud vargusi ja pettusi. Neist sirgus ka tuntud rühmitus Sitsiilia Maffia, mis on olnud eeskujuks ka kõigile järgnevatele grupeeringutele maailmas.
Ameerika maffia sai algust aastal 1920 keeluseaduse sätestamisega, mis avaldas suurt mõju USA ühiskonnale. Maffia mõju avaldus riigi majanduses ja kultuuris, aga ka sise- ning välispoliitikas.
MAJANDUS
„Prohibition“ või eesti keeles tuntud kui keeluseadus oli üpris üheselt mõistetav – USA põhiseaduse 18. muudatus sätestas, et alkoholi tootmine, transport ja müük (kuigi mitte tarbimine või eraomandus) oli aastast 1920 keelatud. Uue seadusega täpsustati, milliseid alkohoolseid jooke piirang hõlmab, ning täpsustati ka joovastavad vedelikud, mis sinna alla ei kuulunud nagu näiteks ravi- või usu eesmärgil tarbitu. Lühidalt öeldes tuli muudatus rahvale üllatusena ning tekitas palju rahulolematust . Nõudlus alkoholile oli aastate suurim ning nii tekkis sobiv keskkond kuritegevusele.
Alkoholi hakati salaja tootma ning nn mustal turul müüma. Valitsus nägi palju tühja vaeva seaduse kehtestamisega ning alkoholi tootmine ja transport muutus üleriigiliseks. Mitmed seni vähekaalukad rühmitused nägid seda kui võimalust raha teenida ning hakkasid suuremiad hulki alkoholi erinevatesse USA linnadesse transportima. Need grupeeringud olid tihti moodustatud itaallastest immigrantidest, kes olid tulnud hilis 19. ja varajane 20. sajand Ameerikasse õnne otsima . Põhiliselt farmerid ja käsitöölised, uus tööjõud liitus kohalikke „gängidega“ ning koos loodi suuremad ning jõulisemad kriminaalsed organisatsioonid , mis on kujunenud tänaseks tuntud maffia perekondadeks.
Kuigi keeluseadus tühistati aastal 1933, maffia jätkas oma tegevustega ning arenes edasi hasartmängluse, rahapesu ja prostitutsiooni valdkondadesse. Maffia mõju oli aga tunda ka ametiühingutes ja seaduslikes organisatsioonides nagu näiteks ehitus, transport, restoranid ja klubid, mille kaudu nad mugavalt raha teenida said. Restoranid olid eriti märkimisväärsed, olles võtmekohad Ameerika ja Itaalia maffiale, kus tihti korraldati koosolekuid, transporditi keelatud tooteid või korraldati mõrve või läbipeksmisi. Aastatel 1985 kuni 1987 näiteks smuugeldas Sitsiilia Maffia umbes 1.65 billioni dollari väärtuses heroiini läbi Al Dente Pizzeria keti, peites keelatud aineid eritevatesse toiduainetesse.
Mis osutus olema maffia suurimaks eeliseks oli nende võime ära osta poliitikuid ja ärimehi, aga ka lisaks vandekohtunikke ja tunnistajaid, keda nad said mõjutada vastavalt enda soovile. Olles tihti seotud jõhkrate mõrvade ja suurte kriminaalsüüdistustega, mängis see suurt rolli maffia elus püsimisel. Seega oli maffial lai haare , mitte ainult illegaalsetes tegevustes, aga ka legitiimsetes organisatsioonides, mis mõjutas USA üldist majandust pigem korruptiivselt. Ehk annab tunda selle järelkaja kuni tänaseni.
KULTUUR
Maffia oma iseloomult on väga salatsev ning tegutseb ennekõike ühiskonna pimedaimates nurkades . Sellest hoolimata aga ei olnud lihtrahvas maffia tegevustest teadmatuses . 1950, kui Ameerikas majandus oli tõusujoonel ja inimesed ihkasid aina paremat, gänsterid olid toiduahela tipus . Nad nägid head välja, neil oli raha, naisi, kuulsust ja iseloomu. Mitmed noored poisid ühinesid lihtsas lootuses, et saada rikkaks. Täna tuntud Lucchese, New York ’i haru gängster Henry Hill kirjeldab, kuidas nägi maffia kogunemist oma korteriaknast – mustades ülikondades mehed ilusate naiste seltsis – ta hakkas töötama autopesijana, et neile lähemale saada ja tutvust sobitada.
Maffia omas ka väikekommuunides suurt mõjuvõimu. Väiksemates rajoonides, kuna raha oli jagada, pakkus maffia teenuseid kohalikele, millega nad palju poolthoidu saavutasid. Bill Bonanno, endine gängster ja kuulsa maffiabossi Joseph Bonanno poeg, meenutab kuidas ta isal kaks korda nädalas külalised käisid palumas talt abi. Probleemid olid erinevad – keegi süüdistas oma mees abielurikkumises, keegi ei saanud vaesuse tõttu oma last toita jne. Kuna selline asi tihti juhtus, kujunes ka kiiresti arusaam, et kui kellelgil midagi vaja on, saab pöörduda maffia poole abiks. See abi aga ei jäänud tagasitasumata. Tsitaat filmist „Godfather“ kirjeldab seda ilmekalt : „Someday – and that day may never come, I’ll call upon you to do a service for me. But until that day, accept this justice as a gift.“ [Ükspäev – ja see päev ei pruugi kunagi tulla, ma palun sinult üht teenet. Kuid kuniks selle päevani, aktsepteeri see õiglus kui kingitusena]
Maffia oli ning on tänaseni kirjeldatud kui ülimalt julma ning kindlalt piiritletud rühmitusena, piiritletud mitmete reeglite, kokkulepete ja väärtuste/põhimõtetega. Erinevaid rühmitusi kutsuti perekondadeks, üles ehitatud selgele hierarhiale, mille tipus istus boss või nn „Godfather“. Boss valiti perekonnasiseselt ning omas totalitaarset võimu konkreetse rühmituse üle.
Lisaks hierarhiale omas Ameerika maffia, nii nagu seda oli teinud ka Itaalia maffia, reeglite ja tavade loetelu .
Esmane ning ehk kõige tähelepanuväärsem neist on „Omerta“, teisisõnu vaikimiskokkulepe. Omerta tuleneb hispaaniakeelsest sõnast hombredad, mis tähendab mehisust. Lapsed (poisid) maffiaperekondades kasvatati üles sellele samale tuginedes – poiss peab olema tugev ja mehine. Vaikimisi tähendab sõna omerta, kuidas olla mees. Vaikimiskokkuleppe sisu on, et mitte kunagi rääkida keskvõimudega ehk politseiga. Karistus sellele on surm ning sealt ka populaarne väljend „snitches get stitches“ [pealekaebajad saavad õmblused]. Lisaks sellele on omerta raames käibel ka teine väljend nimega vendetta. Viimane kirjeldab kättemaksu kahe maffiaperekonna vahel üks olles rünnanud/ohustanud teist. Kuna omerta raames ei tohi mitte mingil juhul politsei poole pöörduda, on see lubatud maksta isiklikult kätte sellele, kes kuriteo toime on pannud .
Teine reegel, mis maffias oluline oli seotud inimese päritoluga. Nimelt said maffiaga ühineda vaid täis itaalia-päritolu mehed. Neid kutsuti väljendiga „made men“. Kaasosalised, partnerid ja toetajaskond said samuti osa võtta maffia tegemistest, kuid ei olnud võimelised tõusma hirarhias kuna polnud itaalia-päritolu. Sellega kaasnevalt ei saanud neid suuremate töödega usaldada.
Mitu reeglit panid paika ka käitumisnormid perekonna siseselt. Näiteks ei tohi pereliikmed omavahel kakelda (ei rusikate ega nugadega), ei tohi petta pereliikme naisega ega kasvatada habet või vuntse. Lisaks sellele ei tolereeritud homoseksuaalsust, mis oli samuti surmaga karistatav .
Kokkuvõttes omas maffia märkimisväärset mõjuvõimu Ameerika ühiskonnas, olles tugev, sätestatud ja organiseeritud kriminaalorgan. Mis organisatsiooni koos ja tegutsemas hoidis oli tema jäik reeglistik ning põhjalik moraalikoodeks, mis kultuuris eristus ja silma jäi. Leian, et mis puudutab peresiseseid väärtushinnanguid , olid maffiaperekonnad õige eeskujulikud. Just eriti tänapäeval, ma tunnen, et oleme selle moraalse kasvatuse puudumise tõttu vaesemad.
SISEPOLIITIKA
Kuigi maffia väga sisekaitse vaenulik oli, oli see ka oluline hoida probleemid politseiga maffiast võimalikult kaugel. Mitmetes rühmitustes oli suisa et reegel, mis keelas politseiametnike tapmise , mis oleks põhjustanud üleliigset tähelepanu ja seadnud grupeeringu ohtu. Mõni ekstreemsem maffia oli reegli suisa surmakaristusega sätestanud.
Maffia on eost saadik olnud keskvõimu vaenulik, ent valitsus märkas probleemi maffiatega alles aastal 1951, kui senaator Estes Kefauver tegi kindlaks „vaenulike kriminaalsete organisatsioonide“ olemasolu. Selle uurimiseks loodi eraldi kommitee (The United States Senate Special Committee to Investigate Crime in Interstate Commerce, tuntud ka kui "Kefauver Hearings"), mille istungeid hakati ka televisioonis näitama, et suurendada lihtrahva teadlikust ja sundida FBId midagi ette võtma. 1953 see juhtuski, kui FBI algatas programmi nimega „Top Hoodlum Program“. Eesmärk oli koguda informatsiooni maffia kohta ning seda regulaarselt Washingtoni keskusesse edastada . Mitu aastat möödus ja 1957 tabatigi grupp tähtsaid Ameerika maffia liikmeid kogunemas väikses linnas nimega Apalachin. Nad arreteeriti ning kogu sündmusele pandi nimi „Apalachin Meeting".
Seega aastast 1951, kui valitsus maffia olemasolu tunnistas , tõusis ka kohaliku politsei ja FBI aktiivsus. Kõik kulmineerus kuni RICO Aktini. RICO ehk Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act, loodi selleks, et oleks lihtsam süüdistada maffiabosse nende perekondade tegevuses. Senikaua , kui keegi maffiast vahele oli jäänud, olgugi et seos oli selge, ei saanud süüdistada kedagi hierarhias kõrgemat selles kuriteos, kuigi oli teada, et käsk tuli bossilt. Uue RICO seadusega sai süüdistada samas kuriteos nii kurjategijat ennast, kui ka seda, kes korralduse andis ja kesiganes sellega kaasa aitas. Sedaviisi raskendati maffia tegevusi ning toimivate organisatsioonide hulk vähenes drastiliselt. RICO on süsteem, mida kasutatakse ka tänapäeval ning on öeldud olema number üks põhjus maffia suurele allakäigule.
Maffia kui sellise allakäik oli tegelikult juba üsna ettnähtav, olles süsteem, mis pole väga paindlik või uuendusmeelne, nägi ta raskusi ajaga kaasas käimises.
VÄLISPOLIITIKA
Tuleme tagasi veel hetkeks selle juurde, kuidas maffia üldse võimule sai. Nagu öeldud, sai kogu organiseeritud kuritegevus alguse Itaalias, Sitsiilias. 1861. aastal toimuva liitmise käigus, Itaalia majandus sai raske hoobi ning seda just eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Inimesed olid rahutud – riik panustas pigem Põhja-Itaalia majandustegevusse, tulumaks oli lõunas ebaõiglaselt kõrge, põllumajandus kannatas erosiooni ja mulla viljatuse tõttu – elu Itaalias oli piinarikas ning mitmed põllumehed ja väikefirma omanikud olid kaotamas oma töö ja lootuse . Aastatel 1890 kuni 1917 oli emmigratsioon Itaalias ohtlikult suur, mille tõttu kohalik elu aina hullemaks muutus. Selle 27 aasta jooksul on hinnatud emmigrantide arv 13 milljonit, mis on suurim vabatahtlik väljaränne maailma ajaloos. Neli miljonit inimest on hinnatud minema Ameerika, seda kõige aktiivsemalt aastatel 1900 kuni 1914. (Teine laine tuli 1920 kuni 1930, kui põgeneti fašisistide eest.) Tihti läbi suurte raskuste, olles olematu kuni madala haridusega tööjõud, kes kohalikku keelt ei osanud, said kolinud itaallased väga madalapalgalisi töökohti. Sellele kõigele lisaks levis Ameerikas palju eelarvamusi uute immigrantidega seoses ning kuritegevus selle vähemusrahvluse seltsis suurenes.
Itaallased, eriti need, kes aastatel 1920 kuni 1930 Ameerika tulid, mängisid eriti olulist rolli Ameerika maffia süsteemses organiseerimises. Itaaliast , Sitsiilia Maffia eeskujul, tulid põhireeglid, millest on tänaseks saanud enesestmõistetav maffia koodeks ning väärtushinnangud nagu seda on perekond, lojaalsus ja töökus. Lisaks mõjutasid nad maffia välimust, see tähendab stiili, toidukultuuri ja suhtlusmaneere, mis tundub meile täna väga iseloomulik just maffiale.
TÄNAPÄEV
5. augustil 2016 kirjutas The Christian Science Monitor (online-ajaleht) juhtumist, mille raames 46 inimest süüdistati maffiaga seonduvate kuritegudega, mille hulka kuulusid väljapressimine, banditism, kuritahtlik süütamine, erinevad rahapetted jne. Mitu arreteeritut olid seotud Sitsiilia-Ameerika maffiaperekondadega. Eestiski on midagi sarnast üritatud Tallinna McDonaldsi okupeerimise raames ning 2005 16. novembril Tallinnas Kalev Kure , allmaailma väidetud liidri, mõrvamisega. Sellest hoolimata peab aga tõdema, et maffia kultuur on maailmas välja suremas. Christian Cipollini, edukas autor ja organiseeritud kuritegevuse uurija, kirjutab VICE intervjuus , et see oli selge, et maffia tegevus end millalgil ammendab. Maffia oli teatavasti edukas, kui ta oli parim oma erialal. Säärast taset oli sel ajal raske saavutada ning seetõttu omas suurt mõju. Tänapäeval on mängus veel lisaks tehnoloogia ja üldine ühiskondlik heaolu, mis võimaldab igaühel sarnase asjaga hakkama saada. Temagi aga nendib, et ei oleks see olnud RICO suurele edule, oleks maffia ehk veel edasi arenenud ja lõpp poleks nii järsult tulnud. Lisaks toob Cipollini välja kuidas me ei väärtusta enam samu asju, kui varem: „Loyalty is merely a word now, not an oath“ [lojaalsus on vaid sõna, mitte vanne ].
Nõustun sellega, mis Cipollini väidab. Maffial pole tänapäevamaailmas tulevikku – inimesed on sedavõrd materiaalsed, raske on ette kujutada inimesi hoolimas kellestki teisest kui iseendast säärastel kriitilistel hetkedel. Selles valguses on vanakooli gängsterid üsna eeskujulikud. Sellest hoolimata usun, et organiseeritud kuritegevus ei kao kuskile ning üsna vastupidi, muutub aina olulisemaks ehk siis pigem võimuliidrite vaheliste kokkulepete ja salajaste sepitsemiste näol.
KOKKUVÕTE
Tänane Ameerika on paljusti kujudatud selle poolt, mis toimus 19. ja 20. sajandil ühiskonnas ning on siiamaani õppimas sellega toime tulema . Maffia kui liikumine on andnud jume Ameerika mitmerahvuslusele, kriminaalsusele ja tugevalt sisepoliitikale (politsei ja rahva suhe). Maffia on andnud inimestele ettekujutluse uskumatust rikkusest, kuid ka traagikast ja pettusest, mis selle taustal sepitseb. Selge on see, et võtku see mistahes kuju, inimese iha võimule ei kao kuhugi .
„Mafia is a process , not a thing ... Friendship, connections, family, ties, trust, loyalty, obedience – this was the glue that held us together.“ [Maffia on protsess, mitte asi... Sõprus, seosed, perekond, sidemed, usaldus, lojaalsus, kuulekus – see oli liim , mis hoidis meid koos]