Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus:
Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6 Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel 6 Kokkuvõte 7
tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba
(sub- ja superordinatsiooni) põhimõttega; – lähtub tegutsevate isikute võrdsuse – halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline positsioonist; kujundamisvahend ühepoolselt antud võimuakti – õigussuhete reguleerimisel põhiliselt mõlema (haldusakt); poole kokkulepe (leping); – lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada – lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast haldussunnivahendeid (sunniraha ja kohtuotsuse olemasolu asendustäitmine, teatud juhtudel vahetu sund, ilma – kahju tekitamisel vastutab reegline kahju et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu;
õpikut. Lisaks ka enda poolt koostatud loengukonspekti. 2 1. Mis on haldusmenetlus? Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani tegevuseks on toiming, mis ei ole haldusakti andmise ning mida tsiviilõigussuhetes ei sooritata. Haldusorgani toimingud on need toimingud, mida ei loeta haldusaktide andmiseks, sest õigusaktid on vahetult suunatud saavutamaks õiguslikku tagajärge. Toimingul aga see tunnus puudub. Toiming on näiteks arvamus, teadaanne, hoiatus, aruanne, maksuselgitus, õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke tahteavaldusi, reaaltoimingute tegemist, lepingute sõlmimist jne.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti vormistamine I Vorm Kuigi haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks on vormivabaduse printsiip (vt HMS § 5), siis haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti. See on vajalik eelkõige isikute õiguste kaitseks ning võimalike vaidluste vältimiseks. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saada, millised on tema haldusaktist tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid toiminguid peab ettevõtja sooritama, et tagada oma tegevuse kooskõla tarbijakitsenõuetega).
teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519)
a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Paljudes riikides, kus on vastu võetud haldusmenetluse seadused, on haldusmenetlust piiritletud kitsamalt. Näiteks Saksamaa Liitvabariigis, Austrias ja Šveitsis määratletakse haldusmenetlust eelkõige kui haldusaktide andmisele suunatud tegevust. Kuni viimase ajani puudus
uuele üleminekuks. Muutmissätted. Uue õigusakti vastuvõtmisel on sageli vaja tunnistada mõni varasem õigusakt kehtetuks, muuta varasemaid õigusnorme või täiendada neid. Jõustumisnormid. Jõustumisnormiga sätestatakse seaduse või selle sätte jõustumine põhiseaduses ja Riigi Teataja seaduses kehtestatud üldkorras ettenähtust erineval tähtpäeval. ÕIGUSE METODOLOOGIA Juriidiline analüüs: -keeleline. Õiguse keelelisel analüüsil lähtutakse õigusaktide, kohtulahendite, haldusaktide jt dokumentides kasutatud sõnade tähendusest tavakeeles või erialakeeles, lauseehitusest,sõnade seostest lauses ja lausete seostest tekstis. -süstemaatiline. Lähtutakse kehtiva õiguakti sätete ja erinevate kehtivate õigusaktide sätete vahelistest seostest ning seostest kohtulahendite, haldusaktide jt dokumentidega. -õigusajalooline. Õigusajaloolises analüüsis lähtutakse ühe õiguse institutsiooni või instituudi arengust läbi erinevate ajastute. -võrdlevõiguslik
vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. ,,Hõimlased" on kohustatud. Haldusmenetlus- lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine) See käigus lahendatakse kaebused, mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll), vaitlustatakse tegevusetust (avaldusele mitte vastamine linnavalitsuse poolt). Väärtegude menetlus- kohtueelne lahendamine (5%jõuab kohtutesse) Menetlejad: politseinik, veeteede ametnik, tervishoiu ametnik hoiatusmenetlus ( ei loeta karistuseks ) kiirmenetlus (asjaolud teada, ütlused, protokoll, peab nõustuma, alaealiste korral ei ole Üldmenetlus (kogutakse tõendid,kutsutakse isik asutusse,protokoll,15 päeva jooksul võib vastulauset esitada.
Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6
teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1)
(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad.
tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tõestamistoimingud (tunnistused, tõendid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16 Haldusaktide liigid: 1) adressaadi jaoks koormavad (õigusi piiravad) ja soodustavad (õigusi andvad), samuti sega- ja topeltmõjuga haldusaktid; 2) reguleerivad ja tuvastavad; 3) isiku, asja või teabega seotud haldusaktid; 4) haldusakti erivormid nagu üldkorraldus ja osa- ja eelhaldusakt Tooge näiteid igast liigist! 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 17 Õigustloovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1) õigusaktis ettenähtud ajal (seotud akti
Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadustega, mitte mingil juhul haldusaktidega. Otsus Riigikogu võtab vastu ka otsuseid. Otsus on selline üksikakt, mille abil administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Õigusriigis kasutab administratsioon otsuseid peamiselt kolmel juhul. Esiteks lahendatakse antud aktiga teenistuslikke distsiplinaarküsimusi, teiseks kontrollitakse haldusaktide ja toimingute õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju. Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni
konstruktsioon, sõna, väljend? 14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995) 15. Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes? Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012 16. Milline akt reguleerib keelekasutust igasuguses muus ametlikkuses? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)
ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib isikutevahelisi suhteid reguleerib riigi ja isiku vahelisi suhteid Õigusharud Õigusinstituut Õigusaktid Õigusnorm · Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks
) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus) Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2
seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid
täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane).
vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele tagastamine. Kui on põhjendatud vaide rahuldamine. Vaideorgan: võib kohaldada esialgset õiguskaitset; vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud; vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra). Vaideotsuse tegemine nn kassatoorsuse põhimõte. Kuigi haldusmenetlust läbivaks põhimõtteks oli vormivabaduse printsiip, siis haldusaktide vormistamise suhtes see ei kehti üldjuhul tuleb haldusakt anda kirjalikus vormis. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saama, millised on tema haldusaktist 9 Haldusõigus
möödapääsu. Üheks sulgemise aluseks on vahetus läheduses paiknev õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Loeng Keskkonnaalane "Riiklik" regulatsioon saab toimuda neljal viisil 1. Poliitika kujundamine (Arengukavad, strateegiad, juhendid jne) 2. Õigusloome (Riigikogu, või delegeeritud õigusloome haldusorganite poolt) üldkohustuslikud reeglid. 3. Konkreetsete "asjade" lahendamine haldusorganite poolt (Haldusaktide andmine) 4. Kohtute poolt kohtuasjade lahendamine Avaliku halduse mõiste Haldus organisatsioonilise mõttes korraldus Haldus sisulise mõttes halduse teostamine Haldusorganid kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus
jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus (haldusaktide andmine, reaaltoimingute sooritamine jms); 3. personaalne võimude jaotus – üks ja sama isik peaks tegelema vaid ühe võimuharu ülesannetega. Avalik haldus formaalses mõttes – täidesaatva riigivõimu organite kogum sõltumata ülesandest (kas tegeletakse õigusemõistmisega või õigusnormide loomisega või täidesaatva võimu teostamisega), mida täidetakse. Näiteks ametnikud viivad läbi lisaks nt haldusaktide
See ei kehti andmete suhtes, mille väljaandmine on seadusega keelatud või on mõeldud eranditult asutusesiseseks kasutamiseks. 4. Õiguspärasuse printsiip Õiguspärasus tähendab nõuet, et haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: 1) seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga;
See ei kehti andmete suhtes, mille väljaandmine on seadusega keelatud või on mõeldud eranditult asutusesiseseks kasutamiseks. 4. Õiguspärasuse printsiip Õiguspärasus tähendab nõuet, et haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: 1) seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga;
määruste kontrolli) üle teostatav kontroll – reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustik; 2 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 2. haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema keegi, kes pöördub kohtu poole! 7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle.
a kui see on võimalik vaid Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, füüsilisele isikule (nt abiellumine, kaitsevägi). Objekt on nähtus, ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud (nt. elu ja tervis, oma nimi, au ja väärikus) Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka Õigussuhte liigid | Juriidilise kohustuse iseloomu järgi: a) otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel
hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta. Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi tulude (lõivud, trahvid jmt.) kogumist reguleerivaid õigusnorme. Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid,
KOV ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Õiguspärasuse printsiip 2 elementi Õiguspärasus tähendab nõuet, et haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: Seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: - Seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; - Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud PS § 3. - Subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga;
õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur Haldusõiguse üldosahõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure. Halduskorraldusõigus- reguleerib halduse kandjate ja haldusorganite ülesandeid, ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist Avalik õigus ja eraõigus ning nende eristamise vajalikkus (sh kaheastmeline menetlus) Avalik õiguson osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. 1
tuvastatakse isiku süü ning määratakse kindlaks karistus. Hoiatamisotsusega ei kanta isikut karistusregistrisse, kuid määratakse isikule hoiatustrahv, mis erineb vastavalt teost, juriidilisel isikul on hoiatustrahv suurem kui füüsilisel isikul. Juriidiline analüüs: · Õiguse keeleline analüüs lähtutakse keelelisest, sõnade valikust. · Õiguse süstemaatiline analüüs lähtutakse erinevate õigusaktide vahelistest seostest, seostest kohtulahendite, haldusaktide ja muude dokumentidega · Õigusajalooline analüüs lähtutakse ühe instituudi ajaloolisest arengust, · Võrdlevõiguslik analüüs lähtutakse hiljuti toimunud ja tulevikus toimuvatest muudatustest õiguses Vastavuskontroll hinnatakse konkreetse juhtumi vastavust üldistele õigusnormidele ehk kas koostatud üksikakt vastab üldaktile. Normikontroll kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormidele
HMS määratlus Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik- õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused
Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva) Kui menetlus on lõpetatud, on võimalik menetlust uuendada (kui tekivad uued tõendid või ilmnevad uued asjaolud) (§ 4). Haldusakt (§ 51) 1) suuliselt haldusaktide jagamine (politsei, päästeamet, ntks.tulekahju korral otsuste langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).
pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või testamenditäitja, nende puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Eelnimetatud isik täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. §36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega?
Nt valesti pargitud sõiduki teisaldamine on linna ja teisaldusfirma vahelises suhtes tööettevõtu lepingu täitmine, sõiduki omaniku ja linna vahelises suhtes aga füüsilise sunni rakendamine. Vaid vähesed toimingud (jõu rakendamine) on selgelt avalik-õiguslikud. Õiguslikult iseloomult neutraalsete toimingute puhul tuleb ennekõike hinnata, kas nad seonduvad avalik- või eraõiguslike funktsioonidega. Nii on lihtne lugeda avalik-õiguslikeks kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel (menetlustoimingud), samuti haldusaktide täitemenetluse toimingud (asendustäitmine, sunniraha rakendamine, vahetu sund). Tähtsust pole sellel, kas haldusakti täitmise toiminguid viib läbi asutus ise, kutsub sinna appi muid isikud või tellib haldusakti täitmiseks vajalikud tööd eraettevõtjalt.35 Avalik-õiguslikus vormis osutatava teenuse raames sooritatavad toimingud (nt õpetaja tegevus linna üldhariduskoolis), kuuluvad halduskohtu võimkonda
HMS määratlus Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik- õigusliku seisundi muutmisele. §3 Haldusakti liigid Liigitus formaalsete haldusaktide alusel a) õigusliku iseloomu alusel - üldaktid (õigustloovad aktid, normatiivaktid) - üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused
Intra legem määrused – kehtiva seaduse rakendamiseks, on puhas seadus vastuvõtmiseks ja täitmiseks – Eestis lubatud (§ 87, 94) Praeter legem määrused – sisaldub uus õigus, ministrile antakse volitus seadust täiendada – Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem määrused – vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus – kaasaegses ühiskonnas erandlik, voli vastu võtta määrus, mis pole seadusega kooskõlas. Õigustloovate haldusaktide avaldamise kord on kirjas Riigi Teataja seaduses – õigusaktid (v.a. seadused ja valitsuse korraldused) jõustuvad päev pärast avaldamist (kui pole öeldud teisiti). Ka seadlused peavad kehtimiseks olema avaldatud. OTSUS Otsus on õiguse üksikakt, millega seda otsust vastu võttev institutsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Ta on üksikakt, kuid saab sündida normi alusel. Otsuste kaudu realiseeritakse õigust. Ta antakse kehtiva objektiivse õiguse alusel
Nad on obligatoorsed ja neid väljastavad haldusorganid. Määruste andmiseks peab olema kas generaaldelegatsioon (üldvolitus; sätestatud Põhiseaduses või seadustes) või spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). KOV määrus – tegemist võib olla autonoomsete statuutidega, mis ei pea lema kooskõlas kõrgemalseisvate määrustega, sest ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. KOVid annavad välja määrusi ning need valdkonnad, mida nad võivad reguleerida niiviisi, on sätestatud seaduses. Käskkiri – üldaktina on käskkiri määrus (ent käskkiri võib olla ka üksikakt) Üksikaktid Korraldused – haldus teostab nendega materiaalselt mõistetud
ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda
pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks
Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. Üksikjuhtum (määratletav ruumilise ja ajalise kriteeriumi järgi) versus üldjuhtum. Avalik haldus tegeleb ainult üksikjuhtumitega. Ulatusliku kontrolli olemasolu haldusliku tegevuse üle. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmiseks. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (näiteks materiaalselt mõistetud haldusaktide andmine). · Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest (politseifunktioon, liikluskorraldusmeetmed, keskkonnakaitse, töötingimused). · Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (hariduse kättesaadavus koolid, lasteaiad, haiglad, hooldekodud). · Kogu sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (muuseumid, rmtk-d, kultuurimajad).
Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne; * Kui haldusorganil puudub igasugune õigus kaaluda, kas haldusakt anda või toiming sooritada, ei ole tegu kaalutlusõigusega; * Planeerimisotsuste puhul on igal juhul tegu. Planeerimisdirektsiooniga *Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendusest peab nähtuma, et haldusorgan on
Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid (õigusmõistmise aktid) on üldistusena (liignimetusena) otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1.kohtuotsus, 2. määrus, 3. kohtu erimäärus §3 Õigusakti struktuur Õigusakti struktuur näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt loogiliselt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed rekvisiidid. Seadusandlike haldusaktide struktuur koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest: 1.pealkiri, 2. preambula (põhimõtteliselt võib ka mitte esineda), 3. üldsätted, 4. regulatiivne osa (nimetatakse ka otsustavaks osaks), 5. rakendussätted, 6. signatuur (ka konsignatuur) ning daatum. Kohustuse struktuuri juhul kasutatakse teistsuguseid mõisteid: 1. sissejuhatav osa: esitatakse teo faabula ning põhjendus,mille alusel ja miks kohus jõuab just
valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. (MKS § 37) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 6 Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule
ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. Kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. Haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas. 5. §4. Halduse reaaltoimingud
planeerimiseks ja teostamiseks kehtestatakse samuti ametlik riigi vastavat territooriumi osa hõlmav jaotus, mis ei ole aga territooriumi haldusjaotus. Planeerimisregioon võib amteliku haldusjaotusega kokku langeda, kuid ei pruugi (nt kohturingkond ei lange oma valdkonnareviirina kokku ametliku regionaalse haldusüksuse piiridega).. 7. Riigiorganite liigitus haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama
4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda
(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri. Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused.KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. 5 Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord
Maksukorralduse seadus § 12. Kaalutlusõigus Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. § 46. Maksuhalduri haldusaktid (1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 100. Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine [---] (2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või
annaabi.ee 
