Haldusakti õiguspärasus (0)

Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus:
– õiguslik alus;
– kooskõla kehtiva õigusega;
– proportsionaalsus ;
– kaalutlusvigade puudumine;
– õiguse üldpõhimõtete järgmine;
Õiguslik alus:
– milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse);
– kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise;
– kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309
– õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas.
Proportsionaalsus:
– meetme kohasus – haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne – demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik.
– meetme vajalikkus – isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega.
– meetme mõõdukus – isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused.
Kaalutlusreeglid:
– diskretsiooni piirid – kaalutlusnormiga antud volituste piire asutus ületada ei tohi.
– diskretsiooniõiguse kasutamise kohustus – sõltuvalt konkreetsel juhtumil kehtivast regulatsioonist on asutus alati kohustatud, kas omal initsiatiivil või puudutatud isiku taotlusel, kaaluma talle antud õiguste kasutamist.
– diskretsiooninormi eesmärgi arvestamine – ametnik peaks endalt küsima, miks seadusandja on andnud talle õiguse haldusakti andmist kaaluda.
– oluliste asjaolude arvestamine – asutus peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente.
– keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele – meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada.
– kuritarvitamise keeld – kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega.
– haldusõiguse üldpõhimõtted – iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega.
Õiguse üldpõhimõtted:

• Proportsionaalsus
  
• Võrdne kohtlemine
  
  • Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või asjassepuutumatul alusel
    
• Õiguskindlus ja õiguspärane ootus
  
  • halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav;
    
  • haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust.