Eestkoste (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

15. Kes võib taotleda lapsendamist? § 148. Vallalise isiku ja abielus isiku õigus lapsendada (1) Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda. (2) Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui: 1) ta lapsendab teise abikaasa lapse; 2) teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega. 16. Millal määratakse täisealisele isikule eestkostja? § 203. Eestkoste seadmise eeldused (1) Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. (2) Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.

Perekonna- ja pärimisõigus

65

docx

Perekonnaoõigus

Perekonnaõigus Objektiivne perekonnaõigus ­ perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum Subjektiivne perekonnaõigus ­ kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest Reguleerimisala ­ omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste 3 Perekonnaõigus tsiviilõiguse osana Suuremas osas imperatiivne (tuleb lähtuda sellest, mis on seaduses kirjas ja teisiti kokku leppida ei saa). Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide

Perekonna- ja pärimisõigus

21

docx

Perekonnaõigus

pärimislepinguga ette näinud eestkostjana juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Valla- või linnavalitsus eestkostjana- lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus määratakse lapse eestkostja ülesannetesse kuni lapsele eestkostja määramiseni, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud (lapse päritolu, elukoht, olulised sidemed, lähedaste elukoht). Lapse rahvastikuregistri aadressi muutumisel võivad vana ja uue elukohajärgsed valla-või linnavalitsused kokku leppida, et eestkostja ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kuni kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse

Õigus

11

doc

Perekonnaseadus õigus

· Eesmärk luau vanema ja lapse suhe. · Nõusolekud lapsendamiseks: o Vähemalt 10-aastase lapse isiklik nõusolek o Vanema või eestkostja nõusolek o Abikaasa nõusolek o Nõusoleku kehtivus · Lapsendatud lapse õiguslik status · Varasemad sugulussuhted · Rahvusvaheline lapsendamine · Lapsendamise kehtatuks tunnistamine. 20. Eestkoste · Eestkoste mote ja eesmärk on kaitsa piiratud teovõimega alaealiste ning täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord (oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda). Sellest tulenevalt on oluline ka tõhusa järelevalve toimimine eestkostja tegevuse üle. Eestkoste erinevad vormid

Õigus

56

doc

Tsiviiliguse konspekt

see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui vanemaid pole või vanemlikud õigused on ära võetud või on tegemist vaimselt haige täiskasvanuga, siis määratakse eestkostja. Eestkoste ja eestkostja TSüS § 92. Eestkoste sisu (1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Tsiviilõigus

39

doc

Tsiviilõigus

see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui vanemaid pole või vanemlikud õigused on ära võetud või on tegemist vaimselt haige täiskasvanuga, siis määratakse eestkostja. Eestkoste ja eestkostja TSüS § 92. Eestkoste sisu (1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

Õigus

26

docx

Lastekaitse õiguslikud alused

 ÜRO 1989.a konventsioon  Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus, õigus osalemisele   Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib  abielu õiguslikud tagajärjed  abikaasade varasuhted  vanemate ja laste vahelised õigussuhted:  põlvnemine,  vanema õigused ja kohustused,  ülalpidamiskohustused;  lapsendamine  eestkoste Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA Hooldusõigust võib kohus piirata: - (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega.  varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS § 134 lg 3) ilma isikuhooldusõigust piiramata või peatamata või seda ära võtmata.

Sotsiaaltöö

24

pptx

SOTSIAALTEENUSED

SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus ­ isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2  Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3  Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega lapse puhul on eesmärk ai

Sotsiaalpoliitika

Kommentaarid (0)