Laevanduse eksam küsimused 03. aprill 2014 (0)

5 VÄGA HEA

Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709).
§ 16. Laeva mehitamise üldnõuded

Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval.

Laeva kapteni , kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond ) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.

Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele.
(RTL 2005,111,1709).
§ 1. Laevapere miinimumkoosseisu määramise alused
(1) Laevapere miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestatakse kõigi reisilaevade kohta ning nende laevade kohta, mille kogumahutavus on 20 või suurem.
(2) Laevapere miinimumkoosseisu määramisel arvestatakse, et miinimumkoosseis peab olema võimeline:
1) tagama navigatsiooni-, masina- ja raadiovahti kooskõlas Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978/1995 ( STCW 1978/95) reegli VIII/2 nõuetega, teiste õigusaktidega ning tagama laeva ohutuse;
2) käitama laeva pea- ja abimasinaid, hoidma neid töökorras, et laev oleks võimeline ületama reisil ettetulevaid võimalikke ohte;
3) ohutult silduma ja kai äärest lahkuma;
4) vältima merekeskkonna kahjustamist;
5) rakendama ohutusmeetmeid kahjutule riski vähendamiseks ja hoidma puhtust laevaruumides;
6) tagama meditsiinilist hooldust laevas ;
7) tagama lasti ohutuse reisil;
8) kontrollima ning hooldama laeva konstruktsioone ja seadmeid;
9) sulgema veekindlalt kõik avad ja hoidma avade sulgemiseks ettenähtud sulgurid ja seadmed töökorras ning täitma häireplaanist tulenevaid kohustusi;
10) käitama laeva tulekaitse- ja hädaolukorraks ettenähtud seadmeid ning päästevahendeid, teostama nende nõuetekohast hooldust ja tagama laevas olevate isikute kogunemise kogunemispaikadesse ja evakuatsiooni.
11) tegutsema kooskõlas laeva turvalisuse plaaniga.
§ 2. Rahvusvaheliste ja siseriiklike nõuete täitmine
Miinimumkoosseisu määramisel arvestatakse rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriiklike õigusaktide järgmiste nõuetega:
1) vahiteenistuse korraldamine;
2) töö- ja puhkeaeg ;
3) meresõiduohutuse korraldamise koodeks (ISM koodeks);
4) meremeeste diplomeerimine;
5) meremeeste koolitus ja kvalifikatsioon;
6) tervisekaitse ja hügieen laevas;
7) toidu ja joogivee tagamine;
8) majutustingimused laevas.
9) turvalisuse tagamine.
§ 3. Laeva sisekorra tagamine
Laeva sisekorra tagamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
1) laeval olevate isikute ettevalmistust tulekaitse- ja hädaolukorra varustuse, päästevahendite ning avade veekindlaks sulgemiseks ettenähtud sulgurite ja seadmete kasutamiseks;
2) eriväljaõppe nõudeid erinevatel laevatüüpidel;
3) valmisolekut võtta vajadusel üle kohustused ja vastutus hädaolukorras;
4) vajadust ette näha praktiliste oskuste omandamise võimalus ametisse asunud meremeestele.
5) turvalisuse nõudeid.

STCW konventsiooni olemus ja laevapere ettevalmistus (meresõidudiplomid ja tunnistused).
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062013010 siin seadus ja pikk jutt kellel mis diplomit vaja on, ei hakka kopeerima siia
http://www.merekool.ee/kutsekirjeldused siin ka kirjeldus kellel mida vaja on
STCW koodeks – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks, nagu on vastu võetud STCW konventsiooni osalisriikide 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooniga, selle ajakohastatud kujul;
meresõidudiplom – käesoleva määruse ja STCW konventsiooni II, III ja IV peatüki kohaselt kaptenile ja laevaohvitserile välja antud ja kinnitatud dokument, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada vastaval ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud teenistusülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus ja peamasinate efektiivne koguvõimsus vastavad diplomil ning kinnituslehel kindlaksmääratule;
3) kutsetunnistus – laevapere liikmele välja antud dokument, milles on märgitud, et ta vastab STCW koodeksis ja käesolevas määruses sätestatud asjakohastele koolituse, pädevuse ja meresõidupraktika nõuetele;

Laeva lootsimine (Eesti Loots )

54. Lootsimise eesmärk

Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks

§ 56. Lootsiteenus

Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing.
Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.
Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise piirkonnas.

Kohustuslikust lootsimisest vabastamine (Eesti näite varal ).

Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud:
1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;
3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;
5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrukohale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.
(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.
(5) Kohustuslikust lootsimisest on vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev.

Laevade registreerimine („mugavuslipu mõiste“).
Laevade registreerimisel võtab lipuriik endale kohustuse tagada laevade rahvusvahelistele standarditele vastavus igas olulises aspektis (ehitus-tehnilises küljest; varustuse (eriti päästevahenditega) osas; mehitamise ja vajalike dokumentidega varustamise ning regulaarse inspekteerimise osas) koos kohustustega riigi mereadministratsioonile kõike regulaarse kontrollida. Lipuriik on kohustatud uurima oma laevadega toimunud õnnetusjuhtumeid merel, samuti teisi intsidente navigeerimisel, ja teiste riikide teateid kontrollimisel avastatud puuduste kohta ning vajadusel süüdlasi vastutusele võtma.
Ühe lipu alt teise alla laevandustegevuse ümberpaigutamine ja laevade
sissekandmine nende riikide registritesse, mis on mugavamad poliitilisest ja
majanduslikust seisukohast lähtudes, on üks kõige komplitseeritumaid probleeme
kaasaegses laevanduses. Sellist praktikat motiveeritakse sageli lihtsa kasumi
tagaajamisega. Mõned laevaomanikud püüavad hiilida kõrvale kõrgetest maksudest
ja registreerimistasudest, kapitali suurendamise ja ümberpaigutamise rangetest
piirangutest või rahvusliku tööjõu puudusest; teised otsivad odavamaid tööturgusid,
mis annavad võimaluse palgata mõnest rahvusest meeskondi madalama palga eest
ja piiratud sotsiaalgarantiidega. Mõned lipuriigid pakuvad kreeditisoodustusi ja
laevade müügi, ostmise ning prahtimise vabadust; teistes riikides on kasutusel
piiratud ohutusnõuded. Asjatundja arvamusel, ajutine "laeva registreerimine on
muutunud omaette äritegevuseks, … mis turustab aktiivselt oma teenuseid
rahvusvahelisel laevaomanike turul".
Mugavuslipu kriteeriumid:
"1. Registreerimismaa lubab mittekodanikele omandada või/ja hoida kontrolli all omi
kaubalaevu;
2. Registreerimine on lihtne. Laeva saab tavaliselt registreerida konsulaadis
väljaspool riiki. Sama tähtis on see, et ei ole piiratud registrist registrisse
ülekandmine omaniku soovil;
3. Tulumaksu laevade pealt kohati ei võeta või need on madalad.
Registreerimistasu ja igaaastased liikmemaksud , mis baseeruvad laeva tonnaažil, katavad tavaliselt vaid vastavaid kulusid . Võib olla antud ka garantii või
vastuvõetav kokkulepe tuleva maksuvabaduse kohta;
4. Registrimaal on väike mõjuvõim rahvuslike nõuete kaudu registreeritud
laevastiku suhtes mõnedel ettenähtavatel asjaoludel (kuigi väga väikeste
maksude saamine suure tonnaaži pealt võib põhjustada olulist mõju rahvuslikule
tulule ja maksebilansile);
Laevade mehitamine mittekodanikega on vabalt lubatud; ja
6. Registrimaal ei ole võimu ega haldusaparaati rakendada efektiivselt mingeid
riiklike või rahvusvahelisi regulatsioone; ei ole ka riigil soovi või võimu kompaniisid
kontrollida".

Laeva lipuõigus (Eesti laevaregistrid, lipuõiguse tekkimine, kinnistatud laeva mõiste).

Eesti laevaregistrid

Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta.

Kohustus kanda riigilippu

(1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on:
1) Eesti kodanik elukohaga Eestis;
2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;
3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.
(3) Kaasomandis olev merelaev kannab Eesti riigilippu, kui vähemalt üks kaasomanikest on Eesti kodanik elukohaga Eestis ja Eesti kaasomanikele kuulub suurem osa merelaevast.

Siseveelaeva lipuõigus

Kui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele.

Laeva kinnistamine

Laev ja ehitatav laev kinnistatakse, kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja korras notariaalselt kinnitatud avalduse, milles ta taotleb kinnistamist.

Laevale omandi tekkimine ja lõppemine (ostu-müügi tehing, tüüpleping – MOA, Saleform 1993, ostukiri- Bill of Sale ja selle tähendus).
https://www.bimco.org/~/media/Chartering/Document_Samples/Sundry_Other_Forms/Sample_Copy_SALEFORM_1993.ashx SALEFORM 93
Omandi tekkimine laevale
Omandi tekkimiseks laevale on vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet omandi ülemineku kohta ja kannet laevakinnistusraamatus.
Loobumine omandist laevale
(1) Isik võib loobuda omandist laevale.
(2) Loobumiseks esitab omanik kohtule notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse, mille alusel kantakse loobumine laevakinnistusraamatusse.
(3) Laev, mille omandist on loobutud , läheb riigi omandisse. Riik muutub omanikuks seeläbi, et ta kantakse omanikuna laevakinnistusraamatusse.
(4) Riik võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande tegemise eeltingimuseks seada nõude, et laevaomandist loobuja peab enda kanda võtma loobutud laeva omandist tulenenud kohustused.
MOA- Memorandum of Agreement), milles muuhulgas lepitakse kokku laeva ostuhinnas, selle maksmise ja laeva koos dokumentidega üleandmise piirtähtajas. Kuid laeva omandiõiguse üleminekut tõendavaks dokumendiks on müügikiri (Bill of Sale), millel on ainult müüja esindajate notariaalselt tõestatud allkirjad ning mille ostja esitab registrile koos laeva eelmisest registrist kustutamise tunnistusega. Bill of Sale loovutatakse pärast ostusumma täielikku tasumist ning kui ostja ei soovi avalikus registris ostu-müügisummat avalikustada, siis seda summat dokumendile ei kanta .

Laeva koormamine piiratud asjaõigusega (laevahüpoteek).
Laevahüpoteegi mõiste
(1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.
(2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata.
(3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet.
Laevahüpoteegi tekkimine
(1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse.
(2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta.

Merinõude mõiste.

§ 781. Merinõude mõiste

Merinõue on nõue, mis tuleneb:
1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest;
2) maal või vees laevatööga otseses seoses toimunud surmajuhtumist või kehavigastusest;
3) päästetöödest või päästelepingutest, kaasa arvatud erikompensatsioonist keskkonnaohtliku laeva või selle kauba päästeoperatsiooni puhul;
4) laeva tekitatud keskkonna-, rannajoone- või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust, samuti:
- kahjustamise ärahoidmise, minimeerimise või kõrvaldamise abinõude kuludest ;
- sellise kahjustuse kompenseerimisest;
- keskkonna endise seisukorra taastamisest või taastamiseks ettevõetavate mõistlike abinõude kuludest;
- sellise kahjustusega seotult kolmandate isikute põhjustatud või tõenäoliselt põhjustatavast kahjust;
- muust kahjustusest, kulust või kahjust, mille laad vastab käesolevas punktis toodule;
5) kuludest või tasudest uppunud, vrakistunud, randa kinni jooksnud või hüljatud laeva, sealhulgas laeva pardal oleva või olnu ülestõstmise, eemaldamise, taastamise, hävitamise või ohutuks muutmise ning hüljatud laeva säilitamise ja meeskonna alalhoidmise kuludest või tasudest;
6) lepingust laeva kasutamise või prahtimise kohta, sõltumata sellekohase sätte olemasolust vastavas lepingus;
7) lepingust kaupade või reisijate veoks laeva pardal, sõltumata sellekohase sätte olemasolust prahilepingus;
8) laeva pardal veetavatest kaupadest (kaasa arvatud pagas ) või nendest tulenevast kaotusest või kahjustusest;
9) üldavariist;
10) pukseerimisest, lootsimisest;
11) laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest;
12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest;
13) sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest;
14) kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest;
15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest;
16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest);
17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest;
18) vaidlustest laeva omandiõiguse või valduse üle;
19) vaidlustest laeva kaasomanike vahel laeva kasutamise üle;
20) laevale seatud piiratud asjaõigusest;
21) laeva müügilepingust tulenevatest vaidlustest.

Merivõla mõiste ja tekkimine.

72. Merivõla mõiste

(1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks.
(2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu.
(3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse.

Laeva arestimise mõiste ja eesmärk.

782. Laeva arestimine

(1) Laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.
(2) Arestida võib laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui:
1) merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel;
2) merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel;
3) nõue tuleneb laeva koormamisest piiratud asjaõigusega;
4) nõue on seotud laeva omandiõiguse või valdamisega;
5) nõue on suunatud laeva omaniku või reederi vastu ja see on tagatud merivõlaga.
(3) Arestida võib merinõude põhjustanud laeva omaniku või seda laeva laevapereta või ajaprahi- või reisiprahilepinguga prahtinud isiku igat laeva, välja arvatud juhul, kui nõue tuleneb laeva omandiõiguse või valduse vaidlustest.
(4) Kui laev on arestitud või ta on aresti alt vabastatud kas tagatise andmisel või muul põhjusel, ei või laeva sama hagi tagamiseks enam arestida, välja arvatud juhul, kui:
1) antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav - tingimusel, et tagatise kogusumma ei ületa laeva väärtust;
2) on ilmnenud , et käendajana endale vastutuse võtnud isik ei ole võimeline täitma võetud kohustust;
3) hageja ei suutnud mõjuval põhjusel ära hoida laeva vabastamist arestist või muust hagi tagamise abinõust.
(5) Laeva aresti ei kohaldata teisele sama merinõude eest vastutavale laevale, välja arvatud juhul, kui antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav või kui laeva aresti kohaldatakse käesoleva seaduse § 781 punktides 2 ja 3 toodud alusel.

Hagi tagamine laeva arestimisega (sundenampakkumine).

Laeva arestimine

(1) Laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.
(2) Arestida võib laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui:
1) merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel;
2) merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel;
3) nõue tuleneb laeva koormamisest piiratud asjaõigusega;
4) nõue on seotud laeva omandiõiguse või valdamisega;
5) nõue on suunatud laeva omaniku või reederi vastu ja see on tagatud merivõlaga.
(3) Arestida võib merinõude põhjustanud laeva omaniku või seda laeva laevapereta või ajaprahi- või reisiprahilepinguga prahtinud isiku igat laeva, välja arvatud juhul, kui nõue tuleneb laeva omandiõiguse või valduse vaidlustest.
(4) Kui laev on arestitud või ta on aresti alt vabastatud kas tagatise andmisel või muul põhjusel, ei või laeva sama hagi tagamiseks enam arestida, välja arvatud juhul, kui:
1) antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav - tingimusel, et tagatise kogusumma ei ületa laeva väärtust;
2) on ilmnenud, et käendajana endale vastutuse võtnud isik ei ole võimeline täitma võetud kohustust;
3) hageja ei suutnud mõjuval põhjusel ära hoida laeva vabastamist arestist või muust hagi tagamise abinõust.
(5) Laeva aresti ei kohaldata teisele sama merinõude eest vastutavale laevale, välja arvatud juhul, kui antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav või kui laeva aresti kohaldatakse käesoleva seaduse § 781 punktides 2 ja 3 toodud alusel.

§ 783. Aresti asendamine muu tagatisega

(1) Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võib kohus laeva arestist vabastada. Laeva ei või arestist vabastada, kui laev arestiti käesoleva seaduse § 781 punktides 18 ja 19 loetletud merinõuete tagamiseks. Sellisel juhul võib kohus lubada laeva valdajal jätkata äritegevust või muul moel laeva kasutamist laeva aresti ajal.
(2) Kui pooled ei jõua kokkuleppele tagatise piisavuse ja vormi osas, määrab need kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust.
(3) Taotlust aresti või muu tagatise asendamiseks ei käsitata vastutuse tunnistamisena, piiramisena ega kaitsest loobumisena

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 32 allalaadimist

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #1

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #2

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #3

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #4

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #5

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #6

Laevanduse eksam küsimused 03-aprill 2014 #7

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

huckjam Õppematerjali autor

laevapere laeva omanik Laevanduse eksam merendus

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062013010

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Hilise kohaletoimetamise korral vastutab vedaja vaid veotasu ulatuses. 3.11.2007 Merinõue e maritime claim Merivõlg maritime lien- teine tänane teema. Juridica Lindpere artikkel- paljundab, merivõla osas. Merinõue on nõue laevaomaniku või reederi vastu (või teise isiku vastu), mille puhul saab piirata vastutust ja teiseks saab laeva arestida. On tekkinud seoses laeva kasutamisega, vast. seadusele saab laevaomaniku või reederi vastutust piirata. Vastutuse piiramise küsimused 1976.a sõlmiti Londonis merinõuete vastutuse piiramise konventsioon - lühend LLMC - limitation of liability of maritime claims, London 1976. Meil RT II 2002, 20, 88. Vastutuse piiramise instituut tekkis selle mõttega, et vanasti oli kaubavedu merel kui maritime adventure, sellesse investeeris kapten laeva, kaupmees oma kauba, kokkulepe, et igaüks vastutab teisele või 3-le tekkiva kahju eest oma investeeringu piires. Edaspidi kaldus asi

Mere- ja transpordiõigus

docx

Mere- ja transpordiõiguse Eksami kordamisküsimused

1. Vahekohtu (arbitraazi) moodustamine ja menetluskord (näit. Eesti Kaubandus- Tööstuskoja vahekohus). https://www.riigiteataja.ee/akt/12994590 70-st peatükist alates rohkem infot. § 732. Menetluse üldpõhimõtted (1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad

Mere- ja transpordiõigus

docx

Mereõiguse eksami kordamisküsimused

1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel.

Kategoriseerimata

doc

Laevade ehitus EKSAM

1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

Laevandus

docx

Laevade ehitus eksam

1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

Laevade ehitus

doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis. seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud 2008, 59, 330) Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud

Laeva ekspluatatsioon

103

doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul.

Ohutus ja ohuteave

doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad.

Laevaehitus

Rohkem sarnaseid