TALLINNA
TEHNIKAKÕRGKOOL
GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIKÕppeaines:
EUROOPA
LIIDU MAJANDUS
teaduskond
Õpperühm:
Üliõpilane:
Juhendaja :
Lembo
Tanning
Tallinn
2009
SisukordSissejuhatus 3
1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu 4
2.EL ja tema põhilised
tegevusvaldkonnad 6
3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad 8
4.Gruusia ja tema taust 11
4.1. Haldusjaotus 11
4.2.Piirkonnad (mkhare) 11
4.3.Piirkonnad (mkhare) 12
4.4.Autonoomsed vabariigid 12
5.Gruusia majandus ja suhted EL’ga 15
5.1.Baku-
Tbilisi -Ceyhan naftajuhe 18
5.2.Lõuna
Kaukasuse torujuhe 19
5.3.
Kars -Akhalkalaki
raudtee 21
21
6.Gruusia ja
NATO 22
Kokkuvõtteks 24
Kasutatud kirjandus 25
Sissejuhatus
Käesolev
projekt annab põgusa ülevaate Euroopa
Liidust , tema põhilisest
tegevusest ning suhetest Gruusiaga. Nagu ka hiljem projektis tõestust
leiavad andmed kinnitavad siis Gruusia on lootustandev maa, kelle
liberaalne majandus on huviorbiidiks pajudele investoritele ning
pakub oma mõjusfääride
suurendamiseks huvi ka julgeoleku
ühendustele. Projekti teine osa keskendubki rohkem Gruusiale ning
tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO’ga .
Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu
Euroopa
nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust
hakati esimesena kasutama Egeuse mere, läänepoolsete saarte ja
rannikumaa, Kreeka ja Traakia kohta. VI sajandil hakkasid joonlased
nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid.
Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside
ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade
allutamisega Rooma võimule.
Euroopa
on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline
regioon,
mis hõlmab Euraasia
mandri
poolsaaretaolise lääneosa.
Loodusgeograafilist
Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere
ääremered, läänest ja lõunast Atlandi
ookean
ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam
või veelahe),
edasi lõuna poole kas Uurali
või Jembi
jõgi Kaspia mereni
ning kas Kuma -Manõtši
nõgu Aasovi mereni
või Suur-Kaukasuse
Peaahelik.
Euroopas
kõneldakse kõige rohkem slaavi,
germaani
ja romaani
keeli.
Peamine usund on kristlus.
ÜRO liigituse järgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks.
Nad on Põhja-,
Lääne-,
Ida-
ja Lõuna-Euroopa.
Kesk-Euroopa
ÜRO liigituses puudub.
Eesti
kooliõpikud ei ole Euroopa regioonideks jaotamisel järjepidevad.
Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust.
Kirjastuse Avita oma eristab Euroopas Põhjamaad,
Atlandi
maad, Vahemere
maad, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja
Taga-Euroopa.
Regioonide piirid on õpikute autoritel paigutatud jooksma mööda
riigipiire. Kirjastuse Koolibri õpiku Euroopas on Põhja-Euroopa,
Lõuna-Euroopa, Vahe-Euroopa,
Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Erinevalt eelmisest on Koolibri õpiku
autorid välja toonud sisemisi erinevusi mitmes Euroopa riigis – Hispaania , Itaalia ja Suurbritannia põhjapoolseid alasid peetakse
lõunapoolsetest sedavõrd erinevateks, et paigutatakse teise
regiooni.
Kultuuriruum ühendab sarnase kultuuri, väärtushinnangute, eetiliste
tõekspidamiste ja ajaloolise taustaga alasid, sõltumata nende
praegusest poliitilisest kuuluvusest ning riigikorrast. Sinna
kuuluvad suured geograafilised ühendused nagu Reinimaa või
Madalmaad või Põhjamaade või baieri -austria või prantsuse või
itaalia kultuuriruum.
Euroopa
Liidu tegevuse eesmärk kultuuri valdkonnas on kultuuride rikastamine ja Euroopa ühise kultuuripärandi maksimaalne kasutamine. Edendades
vahetust, kultuurialast koostööd ja vastastikust teadlikkust,
täiendab Euroopa Liidu kultuurialane tegevus liikmesriikide
kultuuri.
Euroopa Liit on ainulaadne
majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus , milles osaleb 27
demokraatlikku Euroopa riiki.
Euroopa
Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja
verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide
majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu.
Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg,
Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida
ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused
Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit –
saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 –
juhtpositsioonikosmose hõivamisel . Samuti sõlmiti 1957. aastal
Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk
ühisturg.
1960.
aastatel tekkis nn noortekultuur – The Beatles ´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki
hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist
lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati
tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka
toiduainetetootmise ühises korraldamises – seetõttu on praegu
kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu
oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega
ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn
68. aasta põlvkonnaga.
Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril
1973tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia -Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa
energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud režiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati
1974. aastal Salazari režiim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco .
ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua
vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal
said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida.
Poola
ametühing Solidarność ning selle juht Lech Walesa said pärast
1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks
nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina
ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal . 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille
raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi „ühtne turg “. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil
lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati
esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti
üheks riigiks.
Kommunismi
kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid
eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis
hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba
liikumine. 1990. aastatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami
leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada
koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm
uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis
võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada,
said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored
läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine
muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama
mobiiltelefone ja internetti.
Euro on
hulga eurooplaste uus valuuta . 11. september 2001, mil kaaperdatud
lennukitega rammitakse ehitisi nii New Yorgis kui ka Washingtonis ,
saab terrorivastase sõja sümboliks. ELi riigid tihendavad
kuritegevuse vastast koostööd. Koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga
2004. aastal teeb lõpu Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja
Lääneks. Paljud inimesed arvavad, et aeg oleks vastu võtta Euroopa
põhiseadus, kuid pole kerge otsustada, milline see peaks olema. Nii
jätkub äge arutelu Euroopa tuleviku üle.
EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad
ELi
eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja
vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
ELi
liikmesriigid loovad asutusi , kes juhivad ELi ja võtavad vastu
õigusakte. Peamised neist on:
- Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast),
- Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi),
- Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve).
Millised
on tulemid täna ja mida tehakse:
Peaaegu
kogu Euroopa Liidu territooriumil saab reisida passi- ja
piirikontrolli läbimata.
Sisepiirideta
ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet
ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja
lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke , kui
kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse
rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged
nõuded toiduohutuse tagamiseks.
ELi
kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada
mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ajutised piirangud 12
uuest liikmesriigist pärit tööjõule on järk-järgult kadumas.
Üle
kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või
praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid
ning piiriülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on
üliõpilastele ja teistele õppida soovijatele hästi tuntud.
Euroopa
kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku
elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas
jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuse
vastu.
Saaste
ei tunnista riigipiire ning seepärast on ELi liikmesriigid võtnud
mitmes valdkonnas ühismeetmeid. Seega ei ole üllatav, et Euroopa
jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem
ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad.
Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustata enam vaestes riikides. ELis
on ka ranged eeskirjad, millega tagatakse ettevõtete poolt
kasutatavate kemikaalide ohutus inimestele ja keskkonnale.
Euroopa
Liit soovib korraldada transporti, tööstust, põllumajandust,
energeetikat ja turismi sel moel, et nende areng ei hävitaks meie
loodusvarasid, järgides säästva arengu põhimõtteid.
Energeetikavaldkond
on ELi pikaajalise kliimamuutuse strateegia nurgakivi ning EL on
kehtestatnud siduvad eesmärgid puhta energia ja taastuvate
energiaallikate kasutuselevõtmiseks (tuule-, vee- ja
päikeseenergia). Sellel on lisaks kliimamuutuse vastasele toimele ka
majandust ergutav mõju ning tulemusena tagatakse stabiilsem
energiavarustus, mis vähendab Euroopa sõltuvust kolmandatest
riikidest sisseveetavast naftast ja gaasist.
Euro
(€) kasutuselevõtt on ilmselt Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam
saavutus. Alates 2009. aastast on ühine raha on käibel 16 riigis,
seega kasutab eurot rohkem kui kaks kolmandikku ELi rahvastikust.
Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike
takistuste kõrvaldamist.
Kõiki
euro pangatähti ja münte saab kasutada kõikides eurotsooni
riikides. Pangatähed on kõikides riikides ühesugused, kuid
müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud
liikmesriigi rahvuslik sümboolika.
ELi
liikmesriigid, kus on käibel euro:
Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros,
Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa,
Slovakkia, Sloveenia ja Soome.
Piiriülese
kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on ELi liikmesriigid
võtnud meetmeid, et tagada igakülgne koostöö liikmesriikide
politsei, tollitöötajate, migratsiooniteenistuste ja kohtute vahel.
Üks
konkreetne näide on Euroopa vahistamismääruse vastuvõtmine, mis
lihtsustab kuriteos kahtlustatud isiku vahistanud liikmesriigi jaoks
tema väljaandmist riigile, kus soovitakse isikut üle kuulata või
kohtu alla anda. ELi liikmesriigid kooskõlastavad ka
varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi
välispiiridel.
Euroopa
Liidu kodanikel on õigus elada mis tahes liikmesriigis ning neile
peab kõikjal ELis olema tagatud ühetaoline juurdepääs
õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi
õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit
on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse,
laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste
õigusprobleemide lahendamiseks.
EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad
Põhilised
partnerriigid Euroopa Liidule on kogutoodangu mõistes Ameerika
Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Sveits, Norra, Jaapan, Türgi,
Lõuna-Korea, Brasiilia, India, Kanada, Alžeeria, Lõuna-Aafrika,
Saudi-Araabia. Liibüa, Ukraina , Singapur, Ühend Emiraadid, Asutraalia ja Mehhiko.
Söögi,
joogi ja tubakakaubanduses on Ameerika Ühendriikide, Brasiilia,
Venemaa ja Sveitsi järelolulist rolli kehastamas Argentiina kust
2008. aastal eksporditi üle 3 miljardi EURO eest kaupu.
Toormaterjali
osas on imporditavate riikide on lisaks eelpool mainitud partnerriikidele olulisel kohal Indoneesia kust aastal 2008 imporditi
3,37 miljardi euro eest toormaterjali ja kuhu eksporditi 350 miljoni
euro eest materjale.
Kütuste,
määrdeainete ja seotud materjalide osas mängivad tähtsamaid rolle
Venemaa, Norra ja Ameerika Ühendriigid, lisaks eelpool tuntud
partnerriikidele lisanduvad selles valdkonnas Nigeeria, Kasahstan ,
Iraan ja Aserbaidžaan. Euroopa Liit on suuresti sõltuv kütuse
impordis Venemaast, peaaegu 1/3 kogu EL impordist. Ekspordi osas on
suurim loovutus Ameerika ühendriikidele.
Kemikaalide
ja nendega seotud toodete osas on nii impordi kui ekspordi määrav
roll Ameerika ühendriikide käes.
Masinaehitustoodete
ja transpordivahendite importturg on Hiina käes, teisel kohal
Ameerika Ühendriigid ning siis Jaapan. Eksporditakse neid samu
tooteid eelkõige Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Hiinasse.
Partnerriigina lisandub olulisel kohal Taiwan kelle eksport on üle
16 ja import üle 5 miljardi Euro.
Muude
toodete hulgas on impordi areenil esikohal Hiina ja eksporditakse
muid tooteid enamuses Ameerika Ühendriikidesse.
Tabel 1.
Euroopa Liit 27 eksport põhilistesse partnerriikidesse
kogutoodanguna 1000 milj EUR
Partnerriik/Aeg
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Extra EU-27
743.30
992.70
979.14
936.97
935.27
1027 .52
1179.57
1351.73
1434.05
1550.69
United States
165.86
206.28
203.30
182.62
158.12
159.38
163.51
175.22
181.63
186.34
China (excluding Hong Kong)
52.60
74.63
82.00
90.15
106.22
128.69
160.33
194.83
232.59
247.62
Russian Federation
35.90
63.78
65.87
64.49
70.69
83.95
112.59
140.89
144.27
173.32
Switzerland
55.12
62.57
63.63
61.69
59.09
62.00
66.58
71.59
76.92
80.07
Norway
30.42
47.19
46.37
48.02
51.02
55.29
67.22
79.16
76.65
92.01
Japan
75.41
92.09
81.13
73.65
72.39
74.69
74.06
77.29
78.35
74.79
Turkey
15.96
18.74
22.08
24.59
27.26
32.73
36.08
41.70
46.96
45.88
Korea (Republic of) ( South )
20.50
26.96
23.27
24.56
26.00
30.67
34.45
40.77
41.35
39.38
Brazil
14.07
18.66
19.60
18.36
19.11
21.72
24.12
27.19
32.78
35.48
India
10.45
12.85
13.46
13.68
14.06
16.37
19.09
22.61
26.61
29.39
Canada
14.00
18.98
18.57
16.70
15.96
16.44
17.38
19.74
23.29
23.78
Algeria
7.89
16.62
16.17
14.41
14.59
15.25
20.89
24.16
20.84
28.54
South Africa
10.86
14.70
16.35
15.92
15.06
15.81
16.84
18.54
20.90
22.16
Saudi Arabia
8.48
15.92
13.16
12.36
12.99
16.27
22.60
23.39
18.47
21.13
Libyan ( Arab Jamahiriya)
6.96
13.08
11.60
9.52
10.99
13.67
19.81
26.07
27.42
34.15
Ukraine
3.30
4.81
5.90
6.65
6.58
8.46
8.66
9.85
12.42
14.36
Singapore
13.65
17.39
15.16
14.34
14.90
16.92
18.42
19.28
18.42
16.18
United Arab Emirates
1.88
2.53
2.86
2.92
3.94
5.36
9.85
5.76
6.07
5.82
Australia
7.12
9.15
9.58
9.09
9.03
8.81
9.59
11.24
11.80
11.22
Mexico
4.95
7.40
7.73
6.56
6.55
6.91
9.24
10.57
12.12
13.81
Tabel 2.
Euroopa Liit 27 import põhilistest partnerriikidesse kogutoodanguna
1000 milj EUR
Partnerriik/Aeg
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Extra EU-27
743.30
992.70
979.14
936.97
935.27
1027.52
1179.57
1351.73
1434.05
1550.69
United States
165.86
206.28
203.30
182.62
158.12
159.38
163.51
175.22
181.63
186.34
China (excluding Hong Kong)
52.60
74.63
82.00
90.15
106.22
128.69
160.33
194.83
232.59
247.62
Russian Federation
35.90
63.78
65.87
64.49
70.69
83.95
112.59
140.89
144.27
173.32
Switzerland
55.12
62.57
63.63
61.69
59.09
62.00
66.58
71.59
76.92
80.07
Norway
30.42
47.19
46.37
48.02
51.02
55.29
67.22
79.16
76.65
92.01
Japan
75.41
92.09
81.13
73.65
72.39
74.69
74.06
77.29
78.35
74.79
Turkey
15.96
18.74
22.08
24.59
27.26
32.73
36.08
41.70
46.96
45.88
Korea (Republic of) (South)
20.50
26.96
23.27
24.56
26.00
30.67
34.45
40.77
41.35
39.38
Brazil
14.07
18.66
19.60
18.36
19.11
21.72
24.12
27.19
32.78
35.48
India
10.45
12.85
13.46
13.68
14.06
16.37
19.09
22.61
26.61
29.39
Canada
14.00
18.98
18.57
16.70
15.96
16.44
17.38
19.74
23.29
23.78
Algeria
7.89
16.62
16.17
14.41
14.59
15.25
20.89
24.16
20.84
28.54
South Africa
10.86
14.70
16.35
15.92
15.06
15.81
16.84
18.54
20.90
22.16
Saudi Arabia
8.48
15.92
13.16
12.36
12.99
16.27
22.60
23.39
18.47
21.13
Libyan (Arab Jamahiriya)
6.96
13.08
11.60
9.52
10.99
13.67
19.81
26.07
27.42
34.15
Ukraine
3.30
4.81
5.90
6.65
6.58
8.46
8.66
9.85
12.42
14.36
Singapore
13.65
17.39
15.16
14.34
14.90
16.92
18.42
19.28
18.42
16.18
United Arab Emirates
1.88
2.53
2.86
2.92
3.94
5.36
9.85
5.76
6.07
5.82
Australia
7.12
9.15
9.58
9.09
9.03
8.81
9.59
11.24
11.80
11.22
Mexico
4.95
7.40
7.73
6.56
6.55
6.91
9.24
10.57
12.12
13.81
Tabel 3. EL 27 imporditavate kütuste, määrdeainete ja nendega seotud
toodete import tuhandetes millionites Eurodes.
Partnerriik/Aeg
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Extra EU-27
84.12
161.12
157.77
149.11
157.87
183.55
272.58
339.63
335.15
443.95
Russian Federation
18.25
35.79
38.51
38.56
42.99
50.40
75.80
94.24
94.82
118.11
Norway
13.15
26.52
24.60
24.78
26.24
31.46
40.43
45.91
43.62
56.18
United States
1.64
2.24
2.28
1.82
1.52
2.60
3.33
4.25
4.18
9.98
Libyan (Arab Jamahiriya)
6.75
12.62
11.17
9.21
10.56
13.15
18.56
23.48
24.76
30.61
Algeria
5.74
12.14
11.22
10.71
10.62
11.19
15.35
17.17
14.77
20.28
Nigeria
2.26
5.90
5.73
4.33
5.39
4.54
7.66
10.19
9.43
14.65
Saudi Arabia
6.64
13.63
10.80
9.61
10.75
13.62
18.82
19.91
14.96
17.94
Kazakhstan
1.02
2.74
2.43
3.33
3.26
5.88
9.01
11.67
11.12
14.85
Iran (Islamic Republic of)
3.80
7.24
5.61
4.66
6.04
7.05
10.42
12.72
12.20
12.49
Azerbaijan
0.42
0.94
1.25
1.29
1.24
1.23
2.36
5.08
7.22
10.44
Kaubandustoodangus
on näha Hiina dominatsiooni. Masinate kaubanduses samuti Jaapani ja
Hiina mõjutusi. Tugevalt on igal alal ennast sisse seadnud Ameerika
Ühendriigid. Kütuse seisukohalt on EL suures sõltuvuses Venemaast.
Gruusia ja tema taust
Gruusia
ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias
Musta
mere
idarannikul. Piirneb Venemaa,
Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga.
Joonis 1.
Gruusia naabrid
Haldusjaotus
Halduslikult
koosneb Gruusia kahest autonoomsest
vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega
linnast (pealinn). Need
omakorda jagunevad rajoonideks (raioni)
ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi).
Piirkonnad (mkhare)
- Guria
- Imerethi
- Kahhethi
- Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli)
- Mtshetha-Mthianethi
- Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi
- Samegrelo–Zemo Svanethi
- Samtshe-Džavahhethi
- Šida Kharthli (Sise-Kharthli)
Piirkonnad (mkhare)
Autonoomsed vabariigid
Gruusia
ajalugu saab alguse varajaste Gruusia riikide Kolkhise ja Ibeeria ülestõusudega, mis moodustasid 1000 aastat eKr Gruusia
tsivilisatsiooni ja saavutas oma renessanssi ja kuldajastu 12-13
sajandil. Gruusia ajalugu on mõjutanud mitmed invasioonid ja
vallutamised erinevate impeeriumite poolt (Rooma, Pärsia, Ottomani ja Venemaa).
Kuninganna
Tamari valitsusaeg oli Gruusia tipphetk ( 1194 -1204).
Löödi tagasi Türkalste invasioon ning hõivati Lõuna Armeenia,
ajutine bütsantsi langus 1204 tegi Gruusiast Ida Vahemeremaa
võimsama kristliku riigi. Samal aastal vallutati osad Türgi
tähtsamad linnad (Bütsantsi osad) ning 1210 võeti enda kontrolli
alla põhja Pärsia. See oli ka kogu Gruusia ajaloo suurima
territoriaalne saavutus. Varajast 12-ndat sajandit kuni 13 sajandini
võib pidada Gruusia suurhetkeks mitte ainult poliitiliste ja
militaarsete saavutuste poolest, vaid hoogustusid ka kultuur,
arhitektuur, kirjandus, filosoofia ja teadused .
1220 astusid Gruusia-Armeenia väed vastu mongolite invasioonile. See ei
osutunud väga edukaks ning Gruusia kaotas oma liidetud valdused ja
pool enda maadest . Ka pealinn Thbilisi oli mongolite valduses kuigi
tänu rahulepingule ja üüratutele maksude maksmisele jäi see
siiski Gruusia pealinnaks. Kuninganna trooni võim sõjapealikke üle kadus ka nendes piirkondades, kus mongolid polnud vallutust
saavutanud, lisaks hakkas Lõuna- Gruusia rajama omaenda suhteid
mongolitega. 1266 lõuna praktiliselt eraldus Gruusiast.
Periood
1259-1330 oli mongolite vastu üles tõsumise aeg, nelja erineva
kuninga juhtimisel võideldi tagasi enne 1220 aastat kehtinud piirid
ja lõpetati maksude maksmine mongolitele. Trebizondi Impeerium saadi
taas mõjusfääri.
1386-1403
elas Gruusia kuningriik üle kaheksa Türgi- Mongoolia invasiooni.
Välja arvatud Abhaasia ja Svanetia (Gruusia provints ), siis
invasioonid hävitasid Gruusia majanduse, poulatsiooni ja linna
keskused.
15.
sajandil rüüstasid Gruusiat läänest Ottomani Impeerium (Türgi)
ja idast Pärslased. Gruusia muutus nende kahe konfliktse dominaatori
mänguväljakuks. Gruusia lagunes sel ajal kaheks kuningriigiks
(Kartli ja Imereti) ja üheks provintsiks (Samtskhe). Gruusia jagati
nende sõdade tulemustena enamvähem pooleks jättes ühe poole Türgi
ja teise Pärsia mõjuvõimu alla (viimane tappis 10 tuhandeid
grusiine ja piinas surnuks ka tolleaegse kuninganna ema). 17. sajandiks oli Gruusia langenud pidevatest rüüsteretkedest
tulenevalt sügavasse vaesusesse.
18.
sajandil nägi Kartli kuningriik võimalust taastumiseks Vakhtang VI
juhtimisel, kes rajas uued seadused ja üritas parandada majandust.
Tema valitsuse ajal loodi esimene Gruusia keelne printimispress
(1709).
Kartli-Kakheti
kuningas Erekle II hüüdis appi venelasi. Vene imparaator Katariina
Suur oli vaimustatud grusiinide alliansist türklaste vastu kuid
saatsi siiski appi ainult marginaalsed väed.
Türgi
invasiooni vastu võideldi koos venelastega Imereti ja Kartli-Kakheti
aladel ning sõlmiti venemaaga ka abistamise leping, mille kohaselt
pidi Kartli-Kakheti saama sõjalist abi. Kuid kui uus Vene-Türgi
kokkupõrge sai alguse vajas Venemaa oma sõdureid seal ja Erekle II
jäi oma murega üksi. Sellega seoses põletasid päsrslased maani maha Tbilisi 1795.
Erekle
suri ja puhkes kodusõda, üks osapooltest kutsus Venemaas asja lahendama . 1801 andis Vene tsaar välja määruse Kartli-Kakheti
endaga liitmise kohta. Venemaa kukutas senise võimul olija ja seadis
oma soosiku juhtima seda riiki ning saatis valitsuse pealikuks sinna
venelase. 1805 päästis Vene armee Tbilisi päsrlaste löögist.
1810 annekteeriti Imereti Kuningas Solomon II represseeringute käest.
Aastatel
1803 kuni 1878 annekteeriti paljud Gruusia territoriaalsed osad
venemaa poolt seose mitmete Venemaa sõdadega Türgi ja Pärsia
vastu. Territooriumid Batmumi, Artvin, Akhaltsikhe, Poti ja Abhaasia
kuulusid Venemaale. Esimest korda üle pika aja sai Gruusia tervikuks
aga kaotas oma iseseisvuse.
19.
sajandil toimus Vene valitsemise taktis, 1864 kaotati Gruusiast
orjandus.
Peale
orjanduse kaotust tõstis pead Armeenia keskklass , kes alustas
kapitalismi Gruusias. Tsaari isevalitsus ja Armeenlaste majandusvõim
panid aluse rahvuslikule liikumisele. 1905 aasta talupoegade mäss
viis suuremahuliste reformideni, mis leevendas tol hetkel pingeid.
Samal ajal sai domineerivaks poliitiliseks jõuks marksistlik sotsiaaldemokraatlik partei. Revolutsioonilise liikumise etteotsa
asus Gruusias Josif Stalin (. Josef Vissarionovich Djugashvili).
1917
aasta Vene revolutsiooni käigus puhkes kodusõda Venemaal,mida ära
kasutades Gruusia kuulutas end Demokraatlikuks Gruusia Vabariigiks.
1921 vallutas Punarmee uuesti Gruusia.
1922
loodi Tagakaukaasia NSV, mis hõlmas Armeeniat, Aserbaidžaani ja
Gruusiat (sealhulgas Abhaasia ja Lõuna- Osseetia ). 1936 saadeti
viimane moodustis laiali ning Gruusiast sai Gruusia NSV. Ka kuni 1990
aastani veedeti Vene võimu valduses elades üle II maailmaailmasõja
ja korruptiivsed ajad.
Kommunistlik
valitsus aga ei sobinud grusiinidele ja seoses edukate streikide ja
demonstratsioonidega viidi läbi 1990 avatud, mitmepoolne ja
demokraatlik parlamendi valimine. Võitnud koalitsioon korraldas
kiirelt iseseisvus referendumi, mis kiideti rahva poolt heaks 98,8
häälega. 9 parillil 1991 kuulutati välja formaalne Gruusia
iseseisvus. Presidendiks sai 1991 Gamsakhurdia. Ta eitas igasuguseid
jääke Vene dominatsioonist ja tema valitsus keeldus ühinemast
Sõltumatute Riikide Ühendusega. Teda kritiseeriti tihti kui tujukat
ja autoritaarset juhti, see omakorda andis põhjust vastasleeril
tõusta. Olukord eskaleerus kui venelastest jäänud relvastus jäi
vabalt sissi võitlejatele ning paramilitaarsetele
organisatsioonidele. 1992 piirasid relvastatud opositsioonijõud
Tbilisis Gamsakhurdiat ja tema valitsust. Gamsakhurdial õnnestus
põgeneda Tšetšeeniasse.
Uueks liidriks sai Eduard Shevardnadze.
Ta üritas maha suruda sisside liikumisi abhaasias ja saatis sinna
nii valitsuse väed kui ka paramilitaarsed organisatsioonid. Abhaasia
võitles aga vastu ja sai abi Venemaalt. Lõpptulem oli see et
valitsusväed said lüüa ja Abhaasiast visati välja ka kõik
grusiinid. Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all
olevasse Põhja-Osseetiasse.
1993
aastal üritas eksiilis olev Gamsakhurdia riigipööret, enamjaolt
see õnnestus kuid sekkus jällegi Venemaa, kes oma üksused “appi”
saatis. Gamsakhurdia tapeti ja Gruusia oli sõjalise ja poliitilise
toetuse eest nõus astuma SRÜ’sse.
Venemaa
sõda Tšetšeeniaga tõi ka hõõrdumise Gruusia ja Vene vahel kuna
Venemaa süüdistas Gruusiat Tšetšeenia sissivõitlejatele
võimalust kasutada Gruusia sadamaid . Teiseks pinnuks silmas oli
Shevardnadze isiklikud suhtes USA’ga. Gruusiast sai USA abi
suurvastuvõtja. Gruusia allkirjastas strategilise partnerluse
NATO’ga ning on lubanud püüelda nii NATO kui ka EL liikmeks.
2003
astus Shevardnadze rahva nõudmisel tagasi,2004 valiti presidendiks
Mikheil
Saakashvili.
Tema ees oli palju erinevaid probleeme: 230 tuhat sisemist põgenikku
kurnasid majandust, rahu oli vaja tagada nii Abhaasias kui ka
Osseetias, suhted Venemaaga endiselt kehvad jne. Ta tegi koostöös
IMF’ga ja Maailma Pangaga majandusreformi , panustades “Siiditeele”
kui transiidikoridorile. Saakashvili on võtnud endale lubaduse tõsta
palkasid ja pensione ning juurida välja korruptsiooni. Põhiliseks
välissuhete eesmärgiks jääb Gruusiale ühinemine NATO ja EL’ga.
2007
Gruusia-Venemaa luuretegevus viis vastaspooled erimeelsusteni.
Niinimetatud inimsuse vastased kuriteod Abhaasias ja Osseetias viisid
Vene ja Gruusia vahelise suhte sinnamaani, kus Venemaa otsustas
sekkuda sõjaliselt aastal 2008. 5 päeva kestnud sõda tõi
Gruusiale kahju 10 miljardi Euro ulatuses, lüües tagasi taastuva
majanduse.
Gruusia majandus ja suhted EL’ga
Gruusia
majandus suutis hoida SKP kasvu 10% peal 2006 aastal ning 12% peal
2007 aastal, põhinedes tugeval välisinvesteeringutel ja robustsetel
valitsuse kulutustel.
Kuigi
kasv aeglustus alla 7% 2008 aastal ja prognoositakse langust ka 2009.
Gruusia põhiline majandustegevus seisneb põllumajanduses nagu
näiteks viinamarjade (millega seoses on Gruusia veinid üks põhilisi
eksportartikleid Euroopa Liitu), tsitruseliste puuviljade ja
sarapuupähklite kasvatamine; vase ja mangaani kaevandamine;
Välistoodangu väike sector , mis toodab alkohoolseid ja
mittealkohoolseid jooke, metalle , masinaid, lennukeid ja kemikaale.
Riik impordib peaegu kõik oma gaasi ja nafta varud. Gruusial on
mõõdetav hüdroelektri võimekus, kasvav energia varude komponent . Viimaste kasvude valdkonda kuuluvad ehitus, pangateenused ja
kaevandusektorid. Languse osas domineeris välisinvesteeringud ning
regionaalmajandus. Gruusia on läbi ajaloo ebaõnnestunud maksude
kogumises. Maksupoliitikas on tehtud aga suur edasiminek alates
hetkest, mil 2004 valitsus tuli võimule. Samuti on edukalt võideldud
korruptsiooniga. Valitsuse tulud on alates 2003 suurenenud 4
kordselt. Tolli ja maksude parandamine on langetanud ka
salakaubandust. Gruusia on üle saanud kroonilisest energiapuudusest
renoveerides vanu hüdroelektrijaamu ning tuues sisse uusi värskeid
gaasivarusid Aserbaidžaanist. Samuti on kasvanud võimekus maksta
kallimat gaasi hinda Venemaale. Riigil on lootuses pikas
perspektiivis langetada makse, regulatsioone ning korruptsiooni
veelgi, et ligi meelitada välisinvestorid. Aasta 2007 ja 2008
võrdlus (eriti seoses sõjaga Venemaa ja Gruusia vahel) näitab aga
välisinvesteeringute langust.
Tabel 4. Välisinvesteeringud
Gruusiasse majandussektorite järgi 2007-2008, tuhendetes dollarites
Sectors
2007
2008 (preliminary)
Total
2 014 842
1 293 687
of which:
Agriculture
15 527,9
11 526,8
Industry
398 240,9
159 000,4
Energy sector
362 581,1
253 349,7
Construction
171 891,8
79 509,7
Transports and communications
416 694,7
364 285,8
Real estate
30 543,9
202 359,7
Other services
382 806,6
207 179,4
Banking system
136 914,5
11 487,0
Not stated *
99 640,2
4 988,2
Baku-Tbilisi-Ceyhani
naftajuhe, Baku-Tbilisi-Erzerumi gaasijuhe, Kars-Akhalkalaki raudtee
need põhilised osad plaanist panna Gruusia Euroopa ja Aasia vahel
kui gaasi, õli ja teiste kaupade transiidipunkt.
Tabel 5. Gruusia eksport
riikide kaupa.
(Thsd. USD)
Countries
2004
2005
2006
2007
2008
Total Exports
646 903,0
865 454,2
936 172,1
1 232 371,0
1 497 663,6
of which:
EU countries
128 204,3
216 756,4
225 353,7
268 530,3
335 197,8
Austria
311,2
1 045,9
1 798,0
4 919,2
3 001,6
Belgium
5 068,1
5 075,1
11 007,3
17 737,7
7 190,8
Bulgaria
15 552,0
42 843,9
62 268,2
59 357,3
108 216,7
Cyprus
430,9
241,9
799,5
234,4
3 197,3
Czech Republic
1 621,6
6 614,2
6 095,5
6 111,2
4 349,9
Denmark
754,6
219,0
646,8
808,6
1 046,7
Estonia
873,4
2 781,9
1 883,9
1 442,7
970,0
Finland
183,9
6 891,8
1 060,6
France
9 555,9
11 545,2
12 445,2
11 613,7
39 910,1
Germany
15 850,9
28 424,3
39 463,2
56 155,9
33 100,6
Greece
7 332,1
10 411,6
5 498,0
7 006,5
5 996,2
Hungary
82,8
30,7
138,6
38,0
103,3
Ireland
55,7
942,1
46,1
356,8
178,0
Italy
11 590,7
33 554,9
23 983,8
17 792,6
17 144,9
Latvia
1 029,9
1 745,8
3 687,0
4 502,0
5 407,6
Lithuania
870,0
972,5
2 942,8
6 040,2
8 769,2
Luxembourg
120,1
29,2
342,8
52,2
Malta
454,3
12,4
2,0
0,8
Netherlands
9 840,1
11 331,9
6 559,5
12 111,4
12 652,5
Poland
1 516,1
736,7
3 067,9
6 275,4
4 886,4
Portugal
143,0
212,0
955,0
2 311,5
128,3
Romania
1 288,9
8 752,3
5 183,5
7 534,7
13 611,5
Slovakia
2 628,1
2 899,1
1 326,3
1 561,5
912,4
Slovenia
18,9
14,8
48,8
Spain
9 495,9
14 237,5
15 543,5
14 414,9
19 667,7
Sweden
63,4
146,9
10,0
90,4
66,9
United Kingdom
31 674,6
31 930,5
19 460,3
23 172,5
43 576,6
Tabel 6. Gruusia import
riikide kaupa.
(Thsd. USD)
Countries
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Total Imports
1 141 164,7
1 845 554,9
2 489 953,4
3 677 744,7
5 214 883,4
6 058 103,8
of which:
EU countries
439 244,9
657 248,1
740 323,0
1 104 127,2
1 538 905,4
1 665 323,9
Austria
11 264,9
22 258,1
19 011,8
36 621,0
54 667,0
69 906,4
Belgium
9 898,6
15 517,6
25 580,5
37 167,2
45 490,4
53 397,6
Bulgaria
19 305,3
38 875,2
72 278,3
115 535,7
184 049,7
122 928,2
Cyprus
1 492,3
8 056,2
1 733,8
2 875,7
2 851,9
2 951,7
Czech Republic
6 175,6
12 348,4
20 551,8
42 693,0
53 215,8
59 763,9
Denmark
10 972,5
8 384,7
7 065,2
10 663,7
13 811,8
12 940,8
Estonia
44,7
445,0
1 142,8
993,4
3 924,3
3 010,1
Finland
2 684,6
6 337,5
13 250,3
26 563,7
37 689,1
41 332,5
France
55 754,1
63 230,4
60 925,3
68 731,8
101 027,3
94 510,1
Germany
82 797,2
151 066,5
206 754,2
351 147,1
387 326,6
434 328,1
Greece
9 432,1
14 485,2
18 591,0
22 865,8
52 861,1
57 455,7
Hungary
7 656,0
10 152,8
14 339,1
20 170,8
27 088,0
34 656,7
Ireland
1 640,7
2 184,9
4 329,5
6 679,3
5 043,8
6 943,5
Italy
36 489,0
61 623,9
64 422,4
102 095,9
144 048,8
181 604,4
Latvia
4 039,0
2 906,1
6 195,1
6 368,8
8 341,6
10 909,9
Lithuania
1 820,1
4 552,3
5 014,1
9 321,3
15 851,2
25 689,2
Luxembourg
407,6
471,0
939,5
934,7
2 955,7
3 007,9
Malta
1,6
1,1
803,9
2 230,7
3 964,7
Netherlands
23 770,0
34 600,1
53 086,2
75 615,9
101 738,7
130 371,9
Poland
3 638,2
8 429,6
13 657,3
20 628,8
60 624,1
51 498,2
Portugal
1 388,5
2 158,5
3 139,9
2 884,1
4 889,7
5 518,6
Romania
10 533,5
14 020,1
40 694,3
40 768,9
90 206,2
92 433,0
Slovakia
914,7
1 336,4
2 949,2
4 555,5
3 792,8
8 916,3
Slovenia
3 251,0
3 970,1
4 054,4
5 551,4
7 720,9
11 392,2
Spain
3 634,3
6 405,6
8 450,9
15 276,5
23 264,1
33 794,2
Sweden
6 383,2
4 811,9
9 623,0
13 611,5
32 439,7
27 507,7
United Kingdom
123 855,4
158 618,7
62 543,4
63 001,9
71 754,4
84 590,4
Baku- Tbilisi-Ceyhan naftajuhe
Joonis 2. Baku-Tbilisi-Ceyhan
naftajuhe (roheline)
Baku-Tbilisi-Ceyhan naftajuhe
on 1768 kilomeetrine
toorõli juhe Azeri-Chirag-Guneshli õliväljadelt Kaspia merest läbi
Azerbaidžaani pealinna Bakuu, Gruusia pealinna Tbilisi ja Ceyhani
Türgis, lõpuks Vahemerre . Esimene pumpamine tehti aastal 2005.
Läbi Iraani oleks saanud juhet rajada kõige otsemini aga Iraani ei
peetud heaks partneriks oma geograafilise seisukoha, teokraatliku
juhtimise ja tuumaprogrammide poolest.
Juhe on ehitatud vastu pidama
40 aastat, juhtme täitmiseks läheb 10 millionit barrelit naftat.
Päevas suudab anda edasi 1 miljoni barreli. Naftajuhe kogumaksumus
oli 3,9 miljardit US dollarit. Ehitamisel oli vaja luua 10 000
töökohta, hoolduseks ja käigus hoiuks on vaja 1000 ametikohta
40’ks aastaks.
Torujuhtme aktsionärid:
- BP (United Kingdom): 30.1%
- State Oil Company of Azerbaijan (SOCAR) (Azerbaijan): 25.00%
- Chevron (USA): 8.90%
- StatoilHydro (Norway): 8.71%
- Türkiye Petrolleri Anonim Ortaklığı ( TPAO ) (Turkey): 6.53%
- Eni/Agip (Italy): 5.00%
- Total (France): 5.0%
- Itochu (Japan): 3.4%
- Inpex (Japan): 2.50%
- ConocoPhillips (USA): 2.50%
- Hess Corporation (USA) 2.36%
Nagu aktsinäridest lähtub on
Euroopa Liidu liikmesriigil suur osalus ning side Euroopa Liiduga.
Lõuna Kaukasuse torujuhe
Baku-Tblisi-Erzurum torujuhe
on gaasijuhe transportimaks gaasi Shah Deniz gaasiväljadelt läbi
Azerbaidžaani Türki.
Joonis 3. Baku-Tbilisi-Erzurum
gaasijuhe (pruun)
Torujuhe
kasutab sama koridori kui ka eelnev juhe. Juhe on võimeline kandma
edasi 8,8 miljardit kuubikut gaasi aastas, 2012 tahetakse suurendada
seda 20 miljardini.
Esmaeesmärk oli toita Türgit
ja Gruusiat selle torujuhtmega. Pikas perspektiivis hakkab
Lõuna-Kaukasuse torujuhe varustama Euroopat läbi planeeritud
Nabucco-Kreeka ja Kreeka-Itaalia torujuhtmete.
Torujuhtme aktsionärid on:
- BP (UK) 25.5 %
- StatoilHydro (Norway) 25.5 %
- State Oil Company of Azerbaijan (SOCAR) (Azerbaijan) 10 %
- LukAgip,a joint company of Lukoil and Eni ( Russia /Italy) 10 %
- TotalFinaElf (France) 10 %
- Oil Industries Engineering and Construction (OIEC) (Iran) 10 %
- Türkiye Petrolleri Anonim Ortaklığı (TPAO) (Turkey) 9 %
Tehniline operaator on BP ja
kommertsoperaator Statoil . Seega ka läbi selle gaasijuhtme on EL
seotud Gruusiaga.
Kars-Akhalkalaki raudtee
Joonis
4. Kars-Tbilisi-Bakuu raudtee
Mõlemad eelpool mainitud
torujuhtmed on integreerinud Azerbaidzaani, Gruusiat ja Türgit,
tõstatades veelkord Ida-Lääne Transpordi koridori tähtsust.
Projekt peaks valmima aastaks 2010. Uus raudtee on mõeldud
Kars-Gyumri-Akhalkalaki liini väljavahetamiseks, mis seisab alates
1993’st aastast, sest Türgi sulges ühenduse Armeeniaga toetades
Azerbaidžaani Nagorno-Karbahhi sõjas.
Pikas
perspektiiivis peaks see liin saama potensiaalseks Hiina-KEsk-Aasia-
Lõuna-kaukasuse-Türgi-Euroopa Liidu koridoriks. See koridor mitte
ei paranda konteinerite vedu mandrite vahel vaid aitab
Lõuna-Kaukasuse regiooni lähendada Euroopa Liiduga. Projekti maksumuseks hinnatakse umbes 400 miljonit dollarit.
Eelpool
toodust lähtuvalt on tegemist samuti Euroopa Liidu ja Gruusia
suhteid parandava projektiga. Gruusia majandus põhineb
investeeringutel ja eriti erinvesteeringutel (vt table 7. Gruusia
makromajanduslikud indikaatorid ). 2008 toimunud sõda on vähendanud
nii investeeringuid kui ka toonud kahju riigile 10 miljardi dollari
ulatuses.
Tabel 7. Gruusia makromajandusindikaatorid 2006-2009 protsentides SKP’st
2006
2007
2008
2009
Act.
Prel.
Proj.
Proj.
(In percent of GDP)
Investment and saving
Investment
25.6
28.1
23.7
22.2
Public
2.5
3.4
3.6
5.6
Private
23.0
24.7
20.1
16.6
Gross national saving
9.7
8.1
2.9
3.5
Public
5.9
4.2
1.0
2.9
Private
3.7
3.8
1.9
0.6
Foreign direct investment (percent of GDP)
13.9
15.3
9.3
8.6
Gruusia ja NATO
Gruusia
integreerumine NATO ja Euroopa Liiduga jäävad põhilisteks
eesmärkideks välispoliitikas. 2004 aastal andis NATO Põhja Atlandi
Komitee Gruusiale individuaalse partnerluse tegevusplaani ( IPAP ).
Plaani täitmisel peaks olema Gruusia võimeline liituma NATO’ga.
Põhiliseks tingimuseks pole ainult kaitsevõime arendamine vaid ka
terviklikkuse saavutamine. 2008 anti Gruusiale NATO Liikmeks Saamise
Plaan.
2007
oli Gruusia kulutustest 22% militaarsektori kulud, SKP’st moodustas
see peaaegu 7% (765 millionit dollarit).
Gruusia
toetabkoalitsioonijõude Iraagis , kus kokku tahetakse osaleda kuni
850 mehelise väeüksusega. Tänus suurenevale vägede arvule
toetamaks Iraagis julgeolekut annab Ameerika omakorda toetust läbi
programmi „Treeni ja varusta“ (Train and Equip Progam), treenides
selle raames välja lisaks veel 4000 Gruusia sõdurit. 2002 aastal
oli USA eriüksuslased koolitanud välja juba 2400 sõdurit ning need
varustanud kergerelvade, soomukite ja sidevahenditega (maksumus tol
korral oli 64 millionit). Eesmärk oli valmistada ette
terrorismivastased üksused.
NATO
toetas Gruusiat ka konflikti korral Venemaaga, kuigi ainult humanitaarabi raames. Siiski oli NATO ka see jõud, mis tema
läbirääkimiste tulemusena Vene armee nii öelda peatas. Ilma NATO
toetuseta oleks ehk Venemaa tunginud Gruusia pealinna ( oletus ega
põhine faktidel).
Kokkuvõtteks
EL’l
kui ka Gruusial on üks ühine eesmärk hoida julgeoleku mõsites
Venemaa eemal oma territooriumitest. Ka EL on ju algselt loodud vastu
seisma Nõukogude tuuma ja relvajõule. Gruusia soovib pikas
perspektiivis saada ka EL liikmesriigiks.
Tihe
koostöö toimub EL raames Eurostat ’ga ning Euroopa Keskpangaga.
Koostöö
on aktiivne ka NATO’ga, NATO’ga omakorda on ühendatud paljud
Euroopa Liidu riigid seega ühendus ja seosed on ka läbi selle
Liidu.
Kõigile
probleemidele vaatamata võib tõdeda, et üldiselt on Gruusia
suutnud hämmastava kiirusega olematusest välja rabeleda. Selle
tunnustuseks on süvendatud koostöö NATO’ga ning hiljuti alla
kirjutatud koostöölepe Euroopa Liiduga. Gruusia on teinud selge
otsuse pöörata end idast läände ning tegutseb selles sihis täie
kindlusega.
See
aga ongi paraku põhjuseks, miks Gruusia maailma uudistesse on
sattunud. Venemaa ei saa kohe kuidagi sellega leppida, et üks
demokraatia rakendamisel ebaõnnestunud, jalaga lükata-tõugata maa
otsustab korraga jalule tõusta ja tagatipuks oma teed sammuda.
Venemaa ja Gruusia suhete madalseis ei tulene ühest või teisest
avaldusest või mingist väiksemast piirikonfliktist, selle taga on
Venemaa põhimõtteline leppimatus Gruusia valitud suunaga.
Kui
algul usuti Venemaal, et ilmselt lõpevad reformid Gruusias
samasuguse läbikukkumisega nagu varem, siis peagi sai selgeks, et
nii lihtsalt sel korral asjad ei lähe. Siis üritati Gruusia
majandust rivist välja lüüa majandussõjaga, keelustati Venemaal
Gruusia juur- ja puuviljad , veinid ja isegi mineraalvesi. Kui Gruusia
selle peale rivist välja ei langenud, võeti kasutusele karmimad
meetmed.
Kasutatud kirjandus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mr.r
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid