KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tuge...
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbrit...
· Ulatuse järgi riigisisene, rahvusvaheline · Kestuse järgi alaline, ajutine, sesoonne · Põhjused 1) majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti) 2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus
5 RIIKIDE ARENGUTASEME HINDAMINE Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguna (SKT) ühe elaniku kohta. SKT riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus, aasta jooksul loodud uus rikkus, ei arvestata kordusmüüki. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Kõrge arenguga riike 53, esimeste hulgas Norra, Island, Rootsi, Asutraalia, Holland ja Belgia. Keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid on Venemaa, Ladina-Ameerika, Põhja- ja Lõuna-Aafrika, Kagu-Aasia Keskmisest madalama sissetulekuga riigid on India, Aafrika Keskosa, Madala sissetulekuga riigid Afganistan, Nigeeria, Tansaania , RKT rahvuslik kogutoodang Inimarengu indeks SKT + haridustase + keskmine eluiga Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid. Nagu
ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. 3. EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad Põhilised partnerriigid Euroopa Liidule on kogutoodangu mõistes Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Sveits, Norra, Jaapan, Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia, India, Kanada, Alzeeria, Lõuna-Aafrika, Saudi- Araabia. Liibüa, Ukraina, Singapur, Ühend Emiraadid, Asutraalia ja Mehhiko. Söögi, joogi ja tubakakaubanduses on Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Venemaa ja Sveitsi järelolulist rolli kehastamas Argentiina kust 2008. aastal eksporditi üle 3 miljardi EURO eest kaupu. Toormaterjali osas on imporditavate riikide on lisaks eelpool mainitud partnerriikidele olulisel kohal Indoneesia kust aastal 2008 imporditi 3,37 miljardi euro eest toormaterjali ja kuhu eksporditi 350 miljoni euro eest materjale.
annaabi.ee 
