GRUUSIA JA ABHAASIA (0)

GRUUSIA JA ABHAASIA
Referaat
Juhendaja : ……………..
Tartu 2015

SISUKORD:

1. GEOGRAAFILINE ASEND 3
2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON 4
3. ARENGUTASEME NÄITAJAD 6
4. MAJANDUSORGANISATSIOONID 7
5. RAHVASTIK 8
6. LINNASTUMINE 9
7. ENERGIAMAJANDUS 10
8. PÕLLUMAJANDUS 11
9. METSAMAJANDUS 13
10. TÖÖSTUS 14
11. TRANSPORT 15
12. TURISM 16
13. ABHAASIA 18
KASUTATUD ALLIKAD 19
LISAD 22

1. GEOGRAAFILINE ASEND

1.1 Gruusia geograafiline asend
Gruusia asub Taga- Kaukaasias Musta mere idarannikul. Gruusia suurimad mereäärsed linnad on Bathumi ja Pothi, kus asuvad ka Musta mere ühed tähtsaimatest sadamatest. Musta mere tähtsus seisneb Ida-Euroopa riikide ühendamises maailmaturuga. Gruusia naaberriigid on põhjas Venemaa, edelas Türgi, lõunas Armeenia ja kagus Aserbaidžaan. Riigipiiri kogupikkus on 1814 km, merepiiri pikkus on 310 km. Riigi pindala on 69 700 km² ning rahvaarv on 2011. aasta seisuga 4 469 200. Rahvastikutihedus on 65 inimest/km², mis on väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine, milleks on 117 elanikku/km², kuid siiski suurem Eesti rahvastikutihedusest, mis on 30 inimest/km². Gruusia lääneosas valitseb pehme talve ja pika sooja suvega lähistroopiline kliima. Gruusia kontrollib suurt osa Kaukasuse mäestikust ja teedest , mis läbivad mäestikku. Gruusias esineb ka maavärinaid.
Gruusia asend on näha lisades joonisel 1.
1.2 Abhaasia geograafiline asend
Valdav enamik maailma riike peab Abhaasiat de jure Gruusia koosseisu kuuluvaks autonoomseks vabariigiks. Abhaasia asub Gruusia loodeosas Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. Pindala on 8660 km² ja rahvaarv 2011. aasta seisuga 240 705, rahvastikutihedus on 28 inimest/km², mis on rohkem kui 2 korda väiksem kogu Gruusia rahvastikutihedusest. Abhaasia asub Psou ja Inguri jõgede vahel. Üle Suur-Kaukasuse peaaheliku on ehitatud kaks teed, kuid need on hetkel suletud 1990ndate sõjategevuse tõttu. Hetkel plaanitakse neid teid taastada või rajada tunnel avaliku ja erasektori partnerlusega. Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine , leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke.
Abhaasia asend on näha joonisel 2.

2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON

Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni . Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia , Mesopotaamia , Levant , Araabia ja Egiptus . Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis -geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.
Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa , kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk.
Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud , 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest. Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil ongi tõstnud just naftavarud. Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast turismisihtkohtadena, kuid teistes riikides on jäänud see majandussektor arendamata. Põhjusteks võivad olla poliitilised konfliktid ja konservatiivne ühiskonnahoiak. Majanduslikult varieeruvad Lähis-Ida riigid väga vaesetest ( Gaza tsoon ja Jeemen ) väga rikasteni ( Katar ja Araabia Ühendemiraadid). Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit sõltuvad majanduses väga tugevalt ainult õli ja õlitoodete ekspordist, kuid näiteks Küprosel, Iisraelil, Türgil ja Egiptusel on majandus väga mitmekülgne.
Lähis-Ida töötute hulk on suur, eriti 15-29- aastaste noorte seas, mis moodustab 30% kogu regiooni rahvaarvust. 2005. aastal oli kogu regiooni töötuse määr 13,2%, noorte seas 25%.
Levinuimad keeled on araabia, pärsia, türgi, kurdi keel ja berberi keeled. Lähis-Idas räägitakse ka umbes 20 väiksemat keelt. Levinuim esimene võõrkeel on inglise keel.
Taimestik on raskete ilmastiku- ja pinnasetingimuste tõttu suhteliselt kesine, suur osa Lähis-Ida riikide pindalast on kõrbemaastike all. Korralikke vihmasadusid esineb talvel, kui isegi kõrbes on näha õitsemas lilli. Valitseb põud ja kuumus, kuid siiski osadel veekoguäärsetel aladel ja oaasides kasvatatakse oliive ja datleid.

3. ARENGUTASEME NÄITAJAD

3.1 Gruusia arengutase
Gruusia SKT (sisemajanduse kogutoodang ) oli 2014. aastal 34,27 mljrd USA dollarit, võrreldes 2012. aastaga on SKT järjest suurenenud. Eriti suur oli SKT aastane kasv aastatel 2006-2007, mil see oli suurem kui 10%. 2013-2014 kasvas SKT 5%, mis on suurem kui eeleval aastal olnud kasv, mis oli 3,2%. SKT ühe inimese kohta oli 2014. aastal eeldatavalt 7700 USA dollarit ning ka see on võrreldes 2012. aasta andmetega olnud tõusuteel. Suurima osa SKT-st annab teenindussfäär (69,1%) ja väikseima põllumajandus (9,1%). SKT poolest on Gruusia maailmas 118. kohal, aga SKT poolest ühe inimese kohta 149. kohal.
IAI (inimarengu indeks) oli 2013. aastal 0.744, mis liigitab Gruusia kõrge arengutasemega riikide hulka. IAI arvutamisel võetakse arvesse oodatavat eluiga, haridust ja elatustaset. 2012. aastal oli Gruusia IAI 0.741 ehk see on selle aja võrreldes tõusnud. 2013. aastal oli oodatav eluiga 74,3 aastat ja oodatav haridustee pikkus 13,2 aastat. Võrdluseks – Eesti IAI on 0.840. Enne 2001. aastat oli Gruusia arengutase 0.762.
3.2 Abhaasia arengutase
Abhaasia SKT oli 2009. aastal umbes 500 mlj USA dollarit. 2010. aastaks oli see suurenenud umbes 30%, olles umbes 682 mlj USA dollarit. SKT inimese kohta oli peaaegu 3000 USA dollarit, mis tol hetkel oli kõrgem kui Gruusia oma. 2012. aastal oli Abhaasia IAI 0.72, ka Abhaasia kuulub kõrge arengutasemega riikide hulka. Siiski on Abhaasia arengutase ja SKT inimese kohta madalamad kui Gruusial.

4. MAJANDUSORGANISATSIOONID

Gruusia kuulub mitmetesse ülemaailmsetesse organisatsioonidesse, neist tuntuimad on CIPDD, OSCE, WTO, ICRC ja UNICEF.
CIPDD on 1992 aastal Thbilisis rajatud organisatsioon , mida juhib Gruusia poliitiline teadlane GhiaNodia. See tegeleb konfliktide ennetamise, rahu ja demokraatia tagamisega Kaukasuses. OSCE ehk Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975. aastal ning sellesse kuulub 57 liikmesriiki, Gruusia liitus OSCEga lõplikult 1994. aastal. WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal ning praeguseks on WTOga liitunud juba 161 riiki, nende hulgas Gruusia 2000. aastast. Ka kuulub Gruusia ICRCi ehk Ülemaailmsesse Punase Risti Komiteesse ja UNICEFi ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi.
Rahvusvaheliselt tuntuimaks Gruusia firmaks on ilmselt mineraalvesi Borjomi . Borjomi on karboniseeritud looduslik mineraalvesi, mis tuleb BorjomiGorge mäestikust Kesk-Gruusiast. Borjomi vett eksporditakse kolmekümnesse riiki üle maailma. Alates 1995. aastast kuulub Borjomi Venemaa investeerimisgrupile Alfa Group.
Lisaks mineraalveele on meile tuntud ka Gruusia veinid , neist enim levinud on punased veinid Khvanchkara ( poolmagus Gruusia punane vein, mida valmistatakse Lääne-Gruusias Khvanchkara istandustes) ja Kindzmarauli (mis on samuti poolmagus punane veid, mida valmistatakse KahheetiasKvareli piirkonnas).

5. RAHVASTIK

Gruusias on 2011 aasta seisuga 4 469 200 elanikku ning on sellega maailmas rahvaarvult 122. kohal.
1960. aastatest hakkas Gruusia rahvaarv jõudsalt tõusma saavutades oma tipu (ligikaudu 4,9 miljonit elanikku) 1994. aastaks. Peale seda kukkus rahvaarv taas ning 2003. aastaks oli see ligikaudu 4,3 miljonit. Peale seda on rahvaarv taas väikeste kõikumistega tõusnud (lisades joonis 3). Alates 2000. aastast on Gruusia iive olnud negatiivne, aastal 2010 oli iive -0.4.
Erinevalt Gruusiast on Abhaasia rahvaarv tõusev, 2012 aasta seisuga 242 862 elanikku.
Alates 2000. aastast on Gruusia iive olnud negatiivne, aastal 2010 oli iive -0.4.
Gruusias paikneb rahvastik suhteliselt võrdselt. Hõredamalt on asustatud Gruusia põhjapoolsed alad, mis piirnevad Vene Föderatsiooniga. Kõige tihedamalt on asustatud Thbilisi ja selle ümbruskond. Ka on üsna tihedalt asustatud Musta mere äärsed linnad, sest seal on mere tõttu head võimalused kaubanduseks. Võrreldes ülejäänud Gruusiaga on Abhaasia üsna hõredalt asustatud. Keskmine rahvastikutihedus Gruusias on 53.5/km2, millega on maailmas 137. kohal. Võrreldes naaberriikide Armeenia, Türgi ja Aserbaidžaani rahvastikutihedustega, mis on kõik veidi üle saja inimese ruutkilomeetri kohta, on Gruusia rahvastikutihedus suhteliselt väike. Abhaasia rahvastikutihedus on aga Gruusia omast pea pooleväiksem: 28/km2.
Gruusia rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15-aastased) 17,6%, tööealised (15-65 aastased) 67,1% ning vanemaealised (üle 65 aastased) 15,3%. Gruusia rahvaarv ei ole vananev - sündide arv ületab suremuse. Tuhande inimese kohta on sündide ja surmade arv vastavalt 12,93 ja 10,77. Tuhandest sündinud imikust sureb keskmiselt 16,7 imikut. Aastate jooksul on vähenenud nii imikusuremus kui ka emade suremus sünnitusel. Meeste keskmine eluiga on Gruusias 69,3 ja naistel 79 aastat ning üldine keskmine eluiga on 74,2 aastat, mis jääb üldise Euroopa keskmise eluea (~75 aastat) kanti . Rahvastikupüramiid lisades joonis 4.

6. LINNASTUMINE

Gruusia rahvastikust elab linnades ligikaudu 53,1%. Suurima rahvaarvuga on linnadest Gruusia pealinn Thbilisi (1,15 miljonit elanikku), mis asub Gruusia keskosas, sellele järgnevad üsna suure vahega Khuthaisi (185 000), Bathumi (120 000) ja Rusthavi(115 000). Ülejäänud linnades jääb elanikkonna arv alla saja tuhande. Suurimaks linnastuks ongi pealinn ja selle ümbrus - Thbilisi linnastu – kus rahvaarv kokku 2014. aasta seisuga on 1 485 293 elanikku (joonis 5).
Abhaasias elab linnades ligikaudu 50,3% rahvastikust. Suurimaks linnaks on Abhaasias pealinn Suhhumi, mis asub Musta mere kaldal . Suhhumis elab 2011 aasta seisuga 62 914 inimest. Nagu ka Gruusias, on suurimaks linnastuks pealinna ehk Suhhumi linnastu, kus elab kokku ligikaudu 73 000 inimest. Ülejäänud suuremates Abhaasia linnades jääb elanikkond kümne tuhande inimese kanti.

7. ENERGIAMAJANDUS

2012. aastal toodeti Gruusias elektrit 9,98mljrd kWh ja tarbiti 8,38mljrd kWh. Üks inimene tarbib aastas keskmiselt 2024,97 kWh elektrit. Gruusia elektrieksport 2012. aastal oli umbes 500mlj kWh, import oli 614 mlj kWh. 2011. aastal 61,2% elektrienergiast saadi hüdroelektrijaamadest ja 38,8% fossiilkütustest. Gruusias on töös 23 hüdrolektrijaama, 2 tükki on hetkel ehitamisel . Hüdroelektrijaamad on paisatud üle riigi laiali, mägedest saavad alguse hüdroenergia rikkad mägijõed.Tuumaenergiat ei kasutata üldse, samuti ei kasutata ka taastuvaid energiaressursse.
Kokku oli paigaldatud elektrigeneraatorite võimsus 2011. aastal 4,35 mlj kW.2012. aastal paisati õhku 6,258 mljMt (megatonni = 1 000 000 tonni) CO₂-te. Päikeseenergiat saab Gruusia aastas 154 072 843 MWh ja kivisöereserve oli 2008. aastal 221,56 mlj lühikest tonni (= 221,56*907 184 704 kg). Gruusial on palju energiareserve, mida ei kasutata, potentsiaalne toodang inimese kohta on 7,27 MWh.
Gruusias toodetakse toornaftat, 2011. aastal toodeti päevas keskmisel 1000 barrelit ning 2014. aasta seisuga on Gruusias toornafta reserve veel 35 miljoni barreli jagu. Gruusia toornaftast ise bensiini ei tooda, seega seda peab riiki sisse ostma. 2013. aastal tarbiti bensiini päevas keskmiselt 16 790 barrelit. 2010. aastal oli bensiini import keskmiselt 21 000 barrelit päevas ning sama palju bensiini ka tarbiti.
Maagaasi toodeti 2012. aastal 9,151 mljm3, kuid tarbiti 1,776 mljrdm3. Maagaasi tarbitakse rohkem kui seda suudetakse toota, seega peab ka seda importima. 2012. aastal imporditi maagaasi 1,77 mljrdm3. 2014. aasta seisuga on Gruusias maagaasireserve veel 8,495 mljrdm3.
Kaspia mere regioonist Euroopa turule suunduv suurim eksporditee läheb läbi Gruusia. Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe avati 2006. aastal ja päevas kannab see umbes 1 miljon barrelit toornaftat. Naftajuhtmete paiknemine on näha joonisel 6.

8. PÕLLUMAJANDUS

Kogu pindalast moodustab maismaa umbes 99,7% ja siseveekogud 0,3%. Põllumaa all on 24650 km² ehk umbes 35,4% kogu riigist. Haritav maa koos mitmeaastaste põllukultuuridega moodustab 7,5% pindalast ehk umbes 5250 km². Ajutised põllukultuurid võtavad enda alla 3,7% ja mets 39,3%. Muude maastike alla jääb 17468,2 km² ehk 25,1%, peamine osa muust maastikust on mäestikud (joonis 7). Absoluutselt kogu riigi alal pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest teatud piirkondades on igilumi ja –jää.
Gruusias on üldiselt mägine pinnamood , lääneosas siiski leidub ka tasast maapinda, kuid see moodustab ainult 1/5 Gruusiast. Gruusia asub vahemerelise põõsastiku ja kõrgvööndilisuse alas . Kõrgvööndilisus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutmine mägedes absoluutkõrguse kasvades õhutemperatuuri madaldumise tõttu. Gruusia alad asuvad nii lähistroopilises kui ka parasvöötmes, mägedes asub kontinentaalne kõrgmäestikukliima.Lähistroopiline kliima on läänes kuni 650 m kõrguseni, sellest ülalpool läänes ja ka madalamatel kõrgustel idas ja riigi keskosas on niiske ja keskmiselt soe ilmastik. Alates 2100 m kõrguselt algab mäestikukliima ning alates 3600 m kõrguselt on aastaringne lumi ja jää.
Gruusias on levinud metsapruunmullad ja leetpruunmullad, paakunud must- ja hallmullad ning alluviaalmullad. Kõik need mullad on viljakad , loodustingmused on põllumajanduse arenguks soodsad.
Kliima on suhteliselt soe, augustis võib tõusta temperatuur 40°C-ni. Musta mere ääres on talve keskmine temperatuur 5°C ja suve keskmine 22°C, selles piirkonnas kasvavad ka mõned palmiliigid, sademeid on seal 1000-2000 mm aastas, Batumi sadamas isegi 2500 mm aastas. Ida-Gruusia suve keskmine temperatuur on 20-24°C ja talve keskmine on 2-4°C. Sademeid on vähem kui lääneosas, 500-800 mm aastas.Khvanchkaramikrotsoonis, mis on väga tähtis veinitootmispiirkond, on aktiivsete temperatuuride summa 3750-3350°C.
Sõltuvalt piirkonnast varieerub 73 päevast 366ni. Lääne-Gruusias on vegetatsiooniperiood enamasti 366 päeva, kuid põhja- ja lõunaosas 73-122 päeva. Siiski kogu riigi peale keskmine on umbes 122-244 päeva. Piirkondades, kus on vegetatsiooniperiood pikem, saab aastas mitu saaki.
NSV Liidu ajal hakati Abhaasia niiskeid ja soiseid alasid kuivendama, istutades liigniisketele aladele eukalüpte. Tänapäeval kuivendatakse Kolhethi soist madalikku, kuid riigi idaosas mägede vahelistel tasandikel ja nõgudes niisutatakse kokku 4700 m² põllu- ja karjamaid.
Põllumajandus moodustab SKT-st vaid 9,1%, tööealisest rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 55,6%. Suhteliselt palju inimesi töötab põllumajanduses, kuid järelikult nende efektiivsus on väike. Just veinitootmiskultuuri tõttu on levinud istandused.
Tähtsaimad põllumajandusproduktid on mais ja talinisu. Põllumajandus on spetsialiseerunud ka veinidele, väga populaarsed on samuti Gruusia mineraalveed nt Borjomi. Lisaks on olulisel kohal tsitruseliste (18,3%) ja teiste mittetsitruseliste puuviljade (7,7%) kasvatus. Tee ja tsitruseliste kasvatamine toimub riigi lääneosas. Loomakasvatuses on levinuimad loomad veised , sead ja lambad , loomakasvatus moodustab 25% kogu Gruusia põllumajandusest.
Suurim saak seisneb Gruusia põllumajanduses piimas, tähtsad on ka viinamarjade kasvatamine, veiseliha, sarapuupähklite ja kartulite kasvatamine. Tähtsaimad ekspordiartiklid on sarapuupähklid, puhastatud piiritus, vein, mineraalveed ja mittealkohoolsed joogid. Enim imporditakse nisu, sigarette, kanaliha , päevalilleõli ja suhkrut.
Keskkonnaprobleemid on joogivee ebapiisavad varud ja mullareostus, mille on põhjustanud mürgised kemikaalid ( väetised ).

9. METSAMAJANDUS

Metsandus moodustab riigi pindalast 39,3% ehk umbes 27392 km². Märkimisväärsed on Kolhida laialehelised ronitaimede metsad , kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad. Lisaks ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus ja eldari mändidega Ida-Gruusias.
Lääne-Gruusias on peamiselt heitlehised puud, mis kasvavad seal madalamal kui 600 m merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu .
Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast asuvad segamini laialehelised puud ja okaspuud . Selles piirkonnas asuvad peamiselt pöögi-, kuuse- ja nulumetsad. 1500-1800 m kõrgusel on valdavalt okaspuud. Umbes 1800 m kõrgusel lõppeb puude kasvuala ning algab alpiniit ehk kõrgusvööde lähisalpiinse ja igijää ja –lume vöötme vahel. See on metsatu ala mäestiku kõrgematel nõlvadel.
Ida-Gruusias on vähem metsa kui Lääne-Gruusias, kuivema kliima tõttu pole osad piirkonnad kunagi olnudki metsaga kaetud. Peaaegu kõigil Ida-Gruusia madalamatel aladel ja tasandikel on tehtud lageraie põllumajanduslikel eesmärkidel. Peaaegu 85% Ida-Gruusia metsadest on heitlehised. Okaspuumetsad domineerivad ainult Borjomi orus ja ekstreemsematel aladel. Heitlehistest puudest on levinuimad pöök, tamm ja valgepöök. Leidub ka mitmeid vahtra-, haava-, saare- ja sarapuuliike. Üldiselt paiknevad Ida-Gruusia metsad 500-2000 m kõrgusel merepinnast.
2008. aastal võeti metsa maha kokku 793100 m3, millest 752200 m3 kulus energia tootmiseks. Metsaraie on viimaste aastate jooksul suurenenud. Puitu toodetakse peamiselt enda tarbeks, eksport peaaegu puudub.
Suurimad metsandusega seotud probleemid on ebaadekvaatne metsahaldus, kontrollimatu kriimustamine, illegaalne raie, metsatulekahjud , putukad ja haigused.

10. TÖÖSTUS

Tööstuslikest toorainetest leidub Gruusias peamiselt kivi- ja pruunsütt. Maavaradest leidub veel ka naftat, maagaasi ja mangaani -, raua-, vase, plii- ja tsingimaake.
Gruusia peamine tööstusharu on metallurgia (maakidest sulameid ja metalle tootev tööstusharu), sest Gruusia maavarad võimaldavad selle tööstuse arengut. Viimastel aastatel on hakanud jõudsalt arenema ka tekstiilitööstus odava tööjõu ja tootmisvõimaluste, samuti Euroopa Liidu poolt antud materjalide tõttu. Siiski on enamus tekstiilitööstustest erastatud aktsiaseltside või äriühingute poolt. Samuti on Gruusia tööstuses esindatud veinide tootmine ja kemikaalide tootmine. Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogia areng on Gruusias väga aeglane, sest selle eelisteks on kapitali olemasolu, mida Gruusias napib.
Tööstusettevõtted paiknevad nii suurlinnade vahetus läheduses – eelkõige toote lihtsa laialiveo tõttu, kui ka maagileiukohtade juures – odav tooraine vedu ja lihtne majandada (joonis 8).
Eksporditakse peamiselt vanametalli, maake, masinaid ja aparaate ning kemikaale. Tähtsaimad ekspordipartnerid on Türgi (18,3%), Türkmenistan (17,8%), Venemaa (16,2%) ja Armeenia (8,4%). Imporditakse kütuseid, sõidukeid, masinaid ja nende osi. Tähtsaimad impordipartnerid on Venemaa (14%), Türgi (11%), Suurbritannia (9,3%) ja Aserbaidžaan (8,5%).

11. TRANSPORT

Looduslikult on Gruusia mägise maastikuga , mis takistab suuremale osale maale teede või raudteede rajamist , kuid kuna Gruusia asub Musta mere idarannikul, annab see head võimalused läbi selle marsruutide rajamiseks. Looduslikuks takistavaks teguriks on ka maavärinad, mille tõttu tuleb aegajalt ette lisakulutusi teede parandamiseks.
Sisevedudes on olulised raudteetransport ja autotransport , kuna need on kiired ja suhteliselt odavad. Rahvusvahelistes vedudes domineerivad lennu- ja raudteetransport. Musta mere rannikuriigina on oluline osa ka meretranspordil.
Enim arenenud on autotransport, kuna see on kiireim ja odavaim viis kauba vedamiseks. Autotransport ei nõua kauba ümberlaadimist ning on seetõttu ka mugav. Gruusia mägiste alade tõttu on autotransport ka kõige kasulikum, sest võimaldab läbida mägist maa-ala, mistõttu saab sõita kõige otsemaid teid pidi ning see vähendab olulisel määral transpordikulusid . Kõige tihedam teedevõrgustik on Thbilisi ümbruses.
Raudteevõrgustiku rajamine on mägiste alade tõttu olnud mõnevõrra keeruline ning sellest on tingitud ka selle mitte nii kõrge areng. Peale NSVL -st lahkumist hakkas Gruusia raudteevõrgustikule rohkem tähelepanu pöörama ning tegeleb tänapäevani aktiivselt raudteevõrgustiku edendamise ja moderniseerimisega. Gruusias on raudteid kokku üle 1600 kilomeetri ning raudteeühendus on Venemaa, Aserbaidžaani, Türgi ja Armeeniaga.
Siseveetranspordil on väga väike osatähtsus, kuna laevatatavad jõed puuduvad.
Meretranspordil on suur osatähtsus just rahvusvahelistes vedudes, kuna Gruusia asub Musta mere rannikul ning omab suurt rannikujoont. Gruusial on kokku 175 laeva ning tähtsamad sadamad on Batumi ja Poti sadamad.
Õhutransporti kasutatakse Gruusias peamiselt turismi eesmärgil, vahel harva ka kauba vedudeks (nt kiiresti riknevate kaupade puhul), põhjuseks on õhutranspordi liigne kulukus. Gruusias on 2004. aasta seisuga 30 lennujaama .
Kõige mõistlikum on Gruusiasse minna lennukiga. Eestist küll otselende Gruusiasse pole, kuid kõige kiiremini saab sinna ümberistumisega Riias. Niimoodi tuleb hind lennupiletite peale kokku ligikaudu 130 eurot ja aega võtab see 6h 30min (kõik oleneb reisist).

12. TURISM

Gruusia on üsna tuntud turismimaa oma ilusa looduse, piisavalt sooja kliima ja Musta mere poolest. Gruusia turismisektor on üks kiiremini kasvavamaid sektoreid Gruusia majanduses. Selle tõttu investeerib ka Gruusia valitsus palju turismisektorisse – parandatakse teid erinevatesse sihtpunktidesse ja renoveeritakse erinevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Turismi osa SKTst on 2011. aasta seisuga 7,1%.
Turismi arengueeldusteks on Gruusia ilus loodus, Must meri ja erinevad arheoloogilised vaatamisväärsused , mis on seotud viinamarjaistanduste ja veinivalmistamisega. Samuti on Gruusias arheoloogilisi jäänuseid, mis on seotud viinamarjaseemnete- ja veinivalmistamisega. Omaette osa moodustab turismist eriline Gruusia köök .
Kõige enam külastatakse Gruusias ilmselt UNESCO maailmapärandite nimistusse kuuluvaid Bagrato katedraali ja Gelati mungakloostrit. Peale nende on tuntud veel ka Promotheusi koobas ja Vardzia koopakloostrid. Kindlasti külastatakse ka Kharthli piirkonda, mis on ajalooline regiooni Ida-Gruusias. Kakheti regioon on tuntud oma viinamarjaistanduste, kloostrite ja kirikute poolest.
Reise Gruusiasse pakuvad nt Germalo Reisid – peamiselt Batumi piirkonda, ja Baltic ToursThbilisisse.
Gruusias tasuks külastada Vardzia koopakloostrit Gruusia lõunaosas, sest tegu on ainulaadse kloostriga Gruusias. Ajaloos on klooster tähtis, sest oli kunagi Gruusia kultuurikeskus. Kloostrist avanev vaade ja ümberkaudne piirkond on kindlasti vaatamist väärt. Thbilisisse sattudes tuleks külastada linna õhuraduteed, kuna see annab vaate kogu linnale. Samuti tuleks ära käia Thbilisi vanalinnas , mis on suure kultuurilise väärtusega. Thbilisi vanalinnas kohtuvad ehitised erinevatest aegadest ning linn on täis imetlusväärseid mošeesid ja katedraale, mis ei asu üksteisest kuigi kaugel.
Abhaasias käies tasub külastada RezoGabriadze nukuteatrit, mis annab võimaluse heita pilgu peale kohalikule huumorile. Kultuurilisest poolest tasub Abhaasias käies külastada Lykhny küla, mis asub Musta mere rannikuäärsel alal. Nii külas kui selle ümbruses asub mitmeid ajalooliselt olulisi monumente ja kirikuid (nt. 10. sajandist pärit Neitsi Maarja katedraali, mis oli Abhaasia printsessi suvekoduks).

13. ABHAASIA

Abhaasia poliitiline staatus on vaieldav. Valdav enamik riike peab Abhaasiat de jure autonoomseks vabariigiks Gruusia kooseisus, kuid augustis 2008 kuulutas Gruusia parlament Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud territooriumiks. Venemaa ja Abhaasia vahel on sõlmitud leping 3800 Venemaa vägede sõduri paiknemise kohta Abhaasias 49 aastaks, leping sõlmiti märtsis 2009. De facto kontrollib alates 2008. aastast kogu Abhaasia territooriumi end sõltumatuks kuulutanud osaliselt tunnustatud Abhaasia Vabariik. 2008. augustini oli umbes 17% Abhaasiast Gruusia kontrolli all. ÜRO liikmesriikidest on Abhaasia iseseisvust tunnistanud Venemaa, Nicaragua, Venezuela ja Nauru.
Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased . Abhaasias on 5 eesti küla: Sulevi, Salme , Linda (Ülem-Linda), Alam-Linda ja Estonia. Eestlaste arv Abhaasias on viimasel ajal märgatavalt vähenenud, 2003. aastal elas Abhaasias 446 eestlast. Võrdluseks – 1989. aastal elas seal eestlasi 1466 ning kõige rohkem aastal 1939, mil eestlasi oli seal 2282. 2011. aasta rahvaloenduse kohta andmeid pole.
Riigikeel on abhaasi keel. Vene keelt on lubatud kasutada asjaajamiskeelena riiklikes asutustes inimestel, kes ei valda abhaasi keelt, kuid vene keel ei ole riigikeel.
Abhaasias toodetakse puitu ja kaevandatakse sütt. Musta mere ja Ritsa järve äärsed kuurordid meelitavad kohale palju turiste, mis on riigile majanduslikult kasulik.
Hiljutisim suurem konflikt Gruusia ja Abhaasia vahel oli 2008. aasta Abhaasia-Gruusia sõda. Abhaasid ei soovi mingil tingimusel liituda Gruusiaga ega võta vastu Gruusia poolt pakutud laiendatud autonoomia pakkumisi Gruusia koosseisus . Venemaa on Abhaasiat majanduslikult väga intensiivselt aidanud, kuid Abhaasia üritab viimasel ajal luua sidemeid Venemaa-väliselt. Abhaasias kasutusel olev valuuta on Vene rubla .

KASUTATUD ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia
http://et.wikipedia.org/wiki/Must_mer i
http://www.stat.ee/67848
http://bit.ly/1bG1usN
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Abhaasia
http://en.wikipedia.org/wiki/Abkhazia
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/wfbExt/region_mde.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_East
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4his-Ida
http://www.emmk.ee/tsiklonaut/tsiklonauts_pot/Lahis-Ida.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Inimarengu_indeks
http://hdr.undp.org/en/content/table-1-human-development-index-and-its-components
http://www.georgiatimes.info/en/news/37913.html
http://escolapau.uab.es/conflictosypaz/ficha.php?idfichasubzona=53¶midioma=1
http://www.international-alert.org/blog/socio-economic-development-english-0
http://bit.ly/1EtbcGf
http://www.eia.gov/cfapps/ipdbproject/iedindex3.cfm?tid=5&pid=54&aid=3&cid=GG,&syid=2009&eyid=2013&unit=TBPD
http://en.openei.org/wiki/Georgia_%28country%29
http://www.eia.gov/countries/country-data.cfm?fips=gg
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_power_stations_in_Georgia
http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?v=81000
http://www.ebrd.com/downloads/legal/irc/countries/georgia.pdf
http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Jerkvania/Gruusia_p%C3%B5llumajandus
https://www.reisiguru.ee/riik/Gruusia
http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Georgia_%28country%29#Climate
http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=gruusia-georgia
http://www.sakpatenti.org.ge/files/katalog.pdf
http://www.fao.org/countryprofiles/maps/map/en/?iso3=GEO&mapID=602
http://arvamus.postimees.ee/2736900/soda-ajaloo-parast
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Georgia_%28country%29
http://www.borjomi.com/ee/georgia/nature.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Alpiniit
http://www.worldbank.org/eca/pubs/envint/Volume%20II/English/Review%20GEO-final.pdf
http://www.fao.org/docrep/013/al511E/al511E.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Georgia_%28country%29
http://www.abkhazworld.com/aw/abkhazia
http://en.wikipedia.org/wiki/Healthcare_in_Georgia_%28country%29#Life_Expectancy
http://www.nationmaster.com/country-info/profiles/Georgia/Economy
http://www.veiniguru.ee/meie-veinid/gruusia.html
http://geography.about.com/library/cia/blcgeorgia.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Caucasus_Institute_for_Peace,_Democracy_and_Development
http://www.borjomi.com/int_en/about/about.php
http://www.railway.ge/?lang=eng
http://www.bookinghouse.ee/TLL/TBS/2015-06-18/adt-1/chd-0/inf-0/
http://en.wikipedia.org/wiki/Lykhny
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5f/LocationGeorgia.svg/1000px-LocationGeorgia.svg.png
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/cb/Georgia,_Ossetia,_Russia_and_Abkhazia_(et) .svg/450px- Georgia ,_Ossetia,_Russia_and_Abkhazia_(et).svg.png
http://index.heritage.org/militarystrength/wp-content/uploads/2014/11/SR-military-power-index-2015-southern-caucuses.png

LISAD

Joonis 1. Gruusia asend
Joonis 2. Abhaasia asend
Joonis 3. Gruusia rahvaarvu muutumine
Joonis 4. Gruusia rahvastikupüramiid
Joonis 5. Rahvastiku paiknemine
Joonis 6. Gruusiat läbivad naftajuhtmed
Joonis 7. Gruusia territooriumi jaotus
Joonis 8. Maakide leiukohad