Delfi tähtsamad uudised (0)

Räpina Aianduskool
Haljastuse eriala
Päevane osakond
Allar Kadai
DELFI TÄHTSAMAD UUDISED
Referaat
Juhendaja : Valdur Truija
Räpina 2008
Sisukord
Eesti uudised 3
Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks 3
Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi 3
Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus 4
Kruuda tunnistas pattu 4
Välismaa 5
Somaalia piraatide käest vabastati Panama laev 5
EL: Vene väed tõmbugu 7. augusti positsioonidele 5
Venemaa andis Hiinale üle kolm Kaug-Ida jõesaart 5
Majandus 7
Kõrgem käibemaks kirjastustele surmahoobiks 7
Suurpank tahab koondada üle 50 000 töötaja 7
IMFil on taskud tühjad 7
Eesti uudised
Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks
Virumaal Maasikamäe talus uuritakse ja katsetatakse, kuidas paraneb sealiha maitse, kui sead saavad sügisel vabalt tammetõrusid süüa.
Pilt 1. Notsu
Kümme suurt siga elavad põhurullidest onnides ja näib, et nad tunnevad end isegi vihmases sügises hästi, vahendasid ERR Uudised “Aktuaalset kaamerat”.
Tabel 1. Tammetõrude osakaal
Aasta
Tõrude osakaal(tõru aastas)
2007
7552 TÕRU AASTAS
2008
8965 TÕRU AASTAS
2009
2563 TÕRU AASTAS
Pilt 2. Mart Laar
Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi
Endine Eesti peaminister ja praegune Gruusia presidendi majandusnõunik Mart Laar ütles ajalehele Vremja Novostei antud intervjuus , et on suur ime, et Gruusia majandus äsjaste sündmuste käigus kokku ei kukkunud. Gruusia majanduse tulevikku näeb Laar optimistlikult.
Väidetavalt on Gruusia hinnanud äsjases sõjas saadud kahjusid ligi miljardi USA dollari suuruseks. Laari hinnangul on veel vara täpsematest numbritest rääkida ning tema sõnul on hetkel olulisemad teemad hoopis inimkaotused , kahjud infrastruktuurile ning investorite usalduse vähenemine. Investorite usalduse taastamist peabki Laar Gruusia tuleviku jaoks kõige olulisemaks, kirjutab Vremja Novostei.
Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus
Her­man Simm sai võõrrii­gi­le edas­ta­tud sa­la­ja­se tea­be eest 1000 eu­rot ehk 15 600 kroo­ni kuus, mis teeb pi­sut al­la 200 000 kroo­ni aas­tas.
Eesti Päe­va­le­he al­li­ka­te väi­tel on Simm ra­ha saa­mist ka ise uu­ri­mi­sor­ga­ni­te­le tun­nis­ta­nud. See suh­te­li­selt väi­ke sum­ma an­nab alu­se pal­ju­de eks­per­ti­de kaht­lu­se­le, et Simm ei te­gut­se­nud vaid ma­te­riaal­se­tel mo­tii­vi­del.
Pilt 3. Riigireetur
Nii on si­se­mi­nis­ter Jüri Pihl kin­ni­ta­nud, et üli­luk­sus­li­kust elus­tii­list Sim­mi pu­hul rää­ki­da ei saa. “Ei pea ost­ma maad, et ol­la ri­kas. Võib os­ta ka väik­se­maid as­ju,” ütles Pihl Õh­tu­le­he­le sep­temb­ri lõpu usut­lu­ses. “Me ei kom­men­tee­ri sel­li­seid väi­teid,” sõnas ei­le õhtul rii­gip­ro­ku­ra­tuu­ri pres­si­e­sin­da­ja Ca­rol Mer­zin. Ka Sim­mi kaits­ja Owe Lad­va keel­dus se­da prae­gu kin­ni­ta­mast.
Ta­sus­ta­mi­se­le vii­tab ka koh­tu ot­sus jät­ta Hee­te Sim­mi va­ra ares­ti al­la.
18 000 krooni kuus teenis Herman Simm viimati kaitseministeeriumis. Sellele lisandus politseipension. 50 000 krooni kuus teenis Simmide perekond ametlikult kokku.
Eile jättis kohus Heete Simmi vara aresti alla. Herman Simm vara arestimist ei vaidlustanud.
Kruuda tunnistas pattu
Pilt 4. Kruuda
Teisipäeval Tal­lin­na lin­nap­la­nee­ri­mi­sa­me­tis oma eba­sea­dus­li­ku ehi­tus­te­ge­vu­se koh­ta aru and­mas käi­nud Oli­ver Kruu­da tun­nis­tas en­nast süüdi il­ma loa­ta ehi­tus­te­ge­vu­ses.
“Tal­le esi­ta­ti tut­vu­mi­seks hal­dusõigus­rik­ku­mi­se pro­to­koll. Ta lu­bas se­da mit­te vaid­lus­ta­da ja trahv mää­ra­tak­se mõne päe­va jook­sul,” ütles TL­PA ehi­tusjä­re­le­val­ve tee­nis­tu­se juht Rain Seier , kirjutab Eesti Päevaleht Online.
Välismaa
Somaalia piraatide käest vabastati Panama laev
Pilt 5. Piraadid
Somaalia Puntlandi piirkonna julgeolekujõud vabastasid teisipäeval piraatide käest Panama lipu all sõitva laeva. Kaks päeva varem olid nad tulevahetuses tapnud ühe kaaperdaja.
Tsementi vedava laeva nimega Wail hõivasid raskelt relvastatud piraadid neljapäeval. Meeskond koosneb arvatavasti üheksast süürlasest ja kahest somaallasest, teatab Reuters.
EL: Vene väed tõmbugu 7. augusti positsioonidele
Pilt 6. Sibulad
Euroopa Liidu vaatlejatemissiooni EUMM juhi Hansjorg Haberi sõnul peavad Vene väed tõmbuma välja ka Akhalgori piirkonnast ja Kodori orust ehk Lõuna- Osseetia ja Abhaasia piirkondadest, mida enne konflikti algust kontrollisid Gruusia võimud.
Haberi sõnul ei lõpe ELi vaatlejatemissiooni töö ka pärast seda, kui Vene väed 10. oktoobril oma vaatluspostid Gruusia põhiterritooriumil lammutasid ja tagasi tõmbusid, sest tegemist on üheaastase mandaadiga, milles sisalduvad ka “usalduse ehitamise meetmed” ja püüded normaliseerida olukorda, kirjutab EUobserver.com.
Küsimusele, kas kellelegi 226 vaatleja seast on võimaldatud ligipääsu ka Abhaasia või Lõuna-Osseetia territooriumile, vastas Haber , et “veel mitte”. “Kuid me oleme alati teinud selgeks, et me peame Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat osaks oma mandaadist,” lisas Haber.
Suhete kohta Vene sõjaväelastega ütles Haber, et need on asjalikud, kuigi väljatõmbumise raames on olnud ka mõningaid üllatusi seoses mõnede väeüksuste liikumisega.
“Kuid kõik tehnilised läbirääkimised läksid hästi ja me soovime , et need jätkuksid,” ütles ta.
Venemaa andis Hiinale üle kolm Kaug-Ida jõesaart
Pilt 7. Maja
Hiina välisministeeriumi esindaja ütles teisipäeval, et Venemaa ja Hiina vahelise piirivaidluse lahendamine saarte üleandmise näol on näide keeruliste rahvusvaheliste küsimuste lahendamisest diplomaatilisel teel.
Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolšoi Ussuriiski) saarest ning Bolšoi saare Arguni jõel, Tšitaa oblastis, Ida- Siberis . Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti.
Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged , olid Tarabarovi ja Bolšoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest.
Bolšoi Ussuriiski saarest sai Nõukogude ajal võimas tugipunkt.
Majandus
Kõrgem käibemaks kirjastustele surmahoobiks
Pilt 8. Laps
Käibemaksu tõus seniselt viielt protsendilt üheksale oleks paljudele kirjastustele surmahoop, leiab kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer .
Kaer leiab, et käibemaksu tõstmise plaan annab hoobi kõikidele kirjastustele, eriti praegustes oludes, kirjutab Eesti Päevaleht Online.
Suurpank tahab koondada üle 50 000 töötaja
Pilt 9. Aaaaa
Maailma suurim panganduskontsern Citigroup kavatseb koondada üle 50 000 töökoha. Varem oli kontsern teatanud 23 000 töökoha koondamisest.
BBC teatel kavatseb kontsern koondada koguni 75 000 töötajat, AP teatel aga vähemalt 53 000.
IMFil on taskud tühjad
EMBED Word.Picture.8
Pilt 10. Raha
Rahvusvaheline Valuutafond IMF vajab 100 miljardit dollarit ehk üle 1,2 triljoni Eesti krooni, et võiks järgmise poole aasta jooksul aidata finantsprobleemidega riike.
“Majandusprobleemidega maadlevate riikide hulk on suurenenud ja nad pöörduvad abipalvetega IMFi poole. Vajame lisaressursse,” ütles IMFi juht Dominique Strauss -Kahn BBC-le antud intervjuus, vahendab YLE Uutiset.
Eesti
Majandus
Välismaa
http://www.delfi.ee/news/majandus/?l=n
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/?l=c
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/?l=c
2