50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisu876
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteadused Uurimustöö Vene - Gruusia sõda Juhendaja: Rein Toomla Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5 Venemaa peamised eesmärgid 6 Eesti panus 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus 2008
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu...........................................................................................................
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale. On ju Venemaa nii Lõuna-Osseetia kui Abhaasia
Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon. Kaitsmaks Euroopa monarhiaid töötati välja rv lepinguid, nt Viini konventsion. Lepiti kokku ka üksteise sõjalises abistamises – Püha Liit. Perioodi lõpus rv-ste konverentside hoogustumine, nt 1899 ja 1907 Haagi rahukonv. I MS EU ajastu lõpp. Rahvasteliit – II MS lõpp: I MS võitjad lõid 1919 Rahvasteliidu, mis aitaks vältida laiaulatuslike relvakonfliktide teket. Jõu kasut piirangud hõlmasid ainult sõda ja ei laienenud teistele relvakonfliktidele. Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood. Keelatud oli alustada sõda riikide vastu, kes pidasid kinni RL Nõukogu, Rv Alalise Kohtu või vahekohtute otsustest. Praktikas ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid. 1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon
1344, Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine. veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid