Vene-gruusia sõda (0)

Rakvere Eragümnaasium
Mari-Liis Vilgelm
11.B.KLASS
Vene- Gruusia sõda
referaat
Juhendaja : Tiina Ervald
Rakvere 2008
SISUKORD
Sissejuhatus..............................................................................................................lk2
Refereering nr1 „Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus“.................................lk3
Refereering nr2 „Ojuland: Eesti toetab Gruusiat“..................................................lk4
Refereering nr3 „Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO
Liikmelisusprogrammiga“........................................................................................lk5
Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6
Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7
Artikkel nr1 „Vene-Gruusia sõda august­is 2008: mis tegel­ikult juhtus“ .................lk 8
Artikkel nr2 „Ojuland: Eesti toetab Gruusiat“..........................................................lk 9

Artikkel nr2 „President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO

Liikmelisusprogrammiga“........................................................................................lk 10

Sissejuhatus
Teema, mille ma järgnevalt püüan võimalikult lahti seletada on Vene-Gruusia sõda. Sellise
teema valik sõltus sellest, et mind ennast tegelikult väga huvitab see. Eriti seoses Venemaaga.
Kindlasti ei ole ka koduriik Eesti selle supi seest väljaspool.
Kui sõda sai alguse, kuulsin ja sain informatsiooni ainult punnapealselt, peamiselt
televiisorist. Ei olnud piisavalt aega ka sügavamalt sellesse sukelduda, tahtmisest ainuüksi ei
piisanud . Nüüd osutuski mul suurepärane võimalus teemasse põhjalikumalt sukelduda.
Järgnevalt käsitlen teemasid artiklite põhjal Vene-Gruusia sõda 2008 mis tegelikult juhtus
ning ka teemasi Eesti poliitikute jutupõhjal Vene-Gruusia sõja kohta.
2
Vene-Gruusia sõda 2008: Mis tegelikult juhtus
Küünilisel moel põhjendab maailma võimsaim tuumariik oma agressiooni väikese Gruusia vastu oma Lõuna-Osseetias elavate müütiliste kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistab Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna- Osseetia ründamises.
Tegelikult toimus kõik sootuks teisiti, mida kinnitab tagasivaade Venemaa provokatsiooni hoolikale planeerimisele . Ammu enne sõjategevuse algust paigutati Vene Föderatsiooni 58. armee Lõuna-Osseetia piiri lähedale, seda toetama toodi ka Pihkva dessantdiviis. Kogu Tshinvali tsiviilelanikkond, naised, lapsed, vanurid evakueeriti linnast palju varem. Tshinvalisse jäänud said olla vaid relvagrupeeringute liikmed või vabatahtlikud.
Mitu päeva enne suure sõjalise konflikti lahvatamist alustas Osseetia pool tihedat tulistamist. Eriti raskelt kannatasid selle all Lõuna-Osseetia territooriumil asunud grusiinide külad. Erinevalt Lõuna-Osseetia separatistidest jäid grusiinid toona oma küladesse.
Vene agressiooni õigustati peamiselt Lõuna-Osseetias elavate Venemaa kodanike kaitsmisega. Mõnele Lõuna-Osseetia elanikule anti tõesti Vene kodakondsus, kuid seda ebaseaduslikul moel. Tegelikult on nad jätkuvalt Gruusia, mitte Venemaa kodanikud. Vaid osa Lõuna-Osseetia elanikest (vähemus, sest kõik grusiinid ja osa osseete vastanduvad sellele) soovivad Venemaaga liitumist. Küll jääb aga õhku küsimus, miks soovib Venemaa neid sel moel abistada ja hõivata osa Gruusia territooriumist. Selle sammuga annekteerib Venemaa avalikult osa jagamatust Gruusiast, mille terviklikkust on Venemaa ametlikult tunnustanud ja toetanud. Kuid nagu oleme juba näinud, on need jäänud vaid sõnadeks.
3
Ojuland: Eesti toetab Gruusiat
Järgneva artikli põhjal on käsitletud Kristiina Ojulandi poolt väodetud Eesti toetust Gruusia
poolt. Välisministeeriumi teatel andis Gruusia presidendi kohusetäitja Nino Burdzanadze 
lühiülevaate olukorrast riigis ja väljendas muret, et separatistlike regioonide juhtkonna
käitumine ohustab riigi terviklikkust ja stabiilset arengut.
Gruusia riigijuht rõhutas, et uue juhtkonna kõige olulisemateks välispoliitilisteks
eesmärkideks on jätkuvalt liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning suhete normaliseerimine
Venemaaga.
Eesti välisminister avaldas lootust, et järgmise aasta 4. jaanuaril toimuvad ausad ja vabad
parlamendivalimised loovad eeltingimused Gruusia pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks arenguks.
Välisminister Ojuland kinnitas Eesti poliitilist toetust Gruusiale nende eesmärkide poole
liikumisel.
«Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja ekspertabi ning võimaldab juba lähiajal
Gruusia ametnikel tutvuda Eesti reformikogemuste ning tehtud tööga Euroopa Liidu ja NATO
liikmeks saamisel,» ütles Ojuland.
Burdzanadze avaldas tänu Eesti valitsusele abi eest ja kutsus Kristiina Ojulandi Gruusiat
külastama.
4
President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO liikmelisusprogrammiga
Eesti President Toomas-Hendrik Ilves kohtus Tallinnas Gruusia peaminister Lado Gurgenidze’ga. Kohtumise ühe peateemana arutati eesseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis . President Ilves kinnitas, et liikmelisuse tegevuskava oleks Gruusiale heaks stiimuliks edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme.
President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline.
Kohtumisel räägiti ka riikidevahelise kultuurikoostöö edasisest arendamisest ja inimestevaheliste suhete tihendamise vajadusest.
5
Kokkuvõtte
Selle referaadi koostamisel sain palju huvitavat selle sõja teemal teada, mis mind eelnevalt on
palju köitnud. Koostades seda referaati, oli ülesandeks ka refereerimine ja 3 artikli põhjal
toetudes seda koostada. Vene-Gruusia sõja teema oli tõeliselt mahukas ja pikk, ainuüksi
artiklite põhjal, tõsi, artikleid pidi mitmeid kordi läbilugema, et endale selgeks teha palju
arusaamatuid asju. Paraku jääb meile enamusele arusaamatuks sõdimine, vaidlemine ja paljud
rahutused maailmas ning nende vaigistamine. Mina loodan et õiglus pääseb võidule ja tõesti
ei kehti sellle puhul lause: kes suurem sel õigus. Venemaa võib suur olla, aga mõistusega
tegutsemine on siin peamine mis õiglaseid tegusi loob.
6
Kasutatud kirjandus
1.artikkel „Vene-Gruusia sõda augustis 2008: mis tegelikult juhtus“
http://www.postimees.ee/?id=33963
2.artikkel „Ojuland: Eesti toetab Gruusiat“
http://www.postimees.ee/021203/online_uudised/120715.php

3.artikkel „President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO liikmelisusprogrammiga

http://www.president.ee/et/ametitegevus/?gid=111545

7

Vene-Gruusia sõda august­is 2008: mis tegel­ikult juhtus

„Zurab Maršania, Gruusia suursaatkonna ajutine asjur Eestis, lükkab tagasi Venemaa
süüdistused Gruusia vastu, lisades, et tegelikult Venemaa lihtsalt annekteeris osa Gruusia
territooriumist.
Terve maailm jälgib hirmunult Vene Föderatsiooni vägivaldset agressiooni iseseisva Gruusia
vastu. Mahitades relvastatud vastupanu Gruusia Lõuna-Osseetia piirkonnas, ründas Venemaa
sõjavägi Gruusiat ja okupeeris märkimisväärse osa suveräänsest riigist väljaspool Lõuna-
Osseetia piire . Seda hoolimata oma väidetest «rahu valvamise» kohta, mis a priori välistab
Lõuna-Osseetia piiridest väljumise.
Okupatsiooni vältel on Vene sõjavägi koos neid toetavate Lõuna-Osseetia võitlejate, kasakate
ja teiste Põhja- Kaukaasia vabatahtlikega pannud kogu Gruusia territooriumil
tsiviilelanikkonna vastu toime arvukalt mõrvu, vägistamisi, röövimisi ja muid
põlastusväärseid tegusid . Kõik okupeeritud Gruusia linnad ja külad langesid rüüstamise
ohvriks.
Gruusia linnade ja külade okupeerimisega kaasnes alati Gruusia elanike etniline puhastus ja
rüüstamine. Lisatagu, et mõned päevad hiljem ignoreeris Venemaa pretsedenditu
rahvusvahelise õiguse rikkumisega maailma üldsust ja tunnustas Gruusia kahe separatistliku
piirkonna – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia – sõltumatust.
Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused , et peamine
põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on
tugeval alusel.“
8
Ojuland: Eesti toetab Gruusiat
Esmaspäeva õhtul kohtus välisminister Kristiina Ojuland OSCE
11. Ministrite nõukogu raames Gruusia presidendi kohusetäitja Nino Burdzanadzega ning kinnitas talle, et Eesti toetab Gruusiat.
Välisministeeriumi teatel andis Gruusia presidendi kohusetäitja Nino Burdzanadze  lühiülevaate olukorrast riigis ja väljendas muret, et separatistlike regioonide juhtkonna
käitumine ohustab riigi terviklikkust ja stabiilset arengut.
Gruusia riigijuht rõhutas, et uue juhtkonna kõige olulisemateks välispoliitilisteks
eesmärkideks on jätkuvalt liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning suhete
normaliseerimine Venemaaga.
Eesti välisminister avaldas lootust, et järgmise aasta 4. jaanuaril toimuvad ausad ja vabad parlamendivalimised loovad eeltingimused Gruusia pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Välisminister Ojuland kinnitas Eesti poliitilist toetust Gruusiale nende eesmärkide poole liikumisel.
«Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja ekspertabi ning võimaldab juba lähiajal
Gruusia ametnikel tutvuda Eesti reformikogemuste ning tehtud tööga Euroopa
Liidu ja NATO liikmeks saamisel,» ütles Ojuland. 
Burdzanadze avaldas tänu Eesti valitsusele abi eest ja kutsus Kristiina Ojulandi Gruusiat külastama.
9

President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO liikmelisusprogrammiga

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Tallinnas Gruusia peaminister Lado Gurgenidze’ga.
Kohtumise ühe peateemana arutati eesseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis. „Loodan väga, et Gruusia saab Bukaresti tippkohtumisel liikmelisuse tegevuskava ehk MAP-i“ sõnas Eesti riigipea Gruusia peaministrile. Tema sõnul ei tähenda MAP-i saamine automaatselt NATO liikmelisust, sestap tuleb riigil pingutada MAP-i eesmärkide saavutamise nimel.
President Ilves kinnitas, et liikmelisuse tegevuskava oleks Gruusiale heaks stiimuliks edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme.
President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline.
Peaminister Gurgenidze tutvustas president Ilvesele Gruusia presidendi Mikheil Saakašvili poolt eile tehtud ettepanekuid Abhaasia konflikti lahendamiseks.
Kõneledes Gruusia sisepoliitikast, toonitas Eesti riigipea vajadust tagada maikuus eesootavate parlamendivalimiste vastamine rahvusvahelistele normidele, et neid saaks pidada vabadeks ja õiglasteks. Valimiste sujuva läbiviimise eesmärgil nõustavad Eesti esindajad ka Gruusia keskvalimiskomisjoni.
Eesti riigipea tunnustas tehtud edusamme Gruusia majandusarengus, öeldes, et riigi edukus saab toetuda vaid majanduslikule edukusele. „Eesti kogemus on näidanud, et poliitilistest tõmbetuultest sõltumatu ja professionaalne ametnikkond omas erakordset tähtsust meie reformide õnnestumisel,“ ütles president Ilves. Tema sõnul toetab Eesti ettearvatava ettevõtluskeskkonna teket Gruusias, mida Eesti on valmis toetama arengukoostöö projektide kaudu.
Kohtumisel räägiti ka riikidevahelise kultuurikoostöö edasisest arendamisest ja inimestevaheliste suhete tihendamise vajadusest.
10