Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat (6)

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM

KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS

REFERAAT

Koostaja :

9. klass
Juhendaja :
PÄRNU 2009
Sisukord:

Sissejuhatus………………………………………………………………3

Iraagi sõda……………………..………………………………………….4
Afganistani sõda……………… …………………………………………5
Gruusia sõda………………………………………....…………………...6

Lähis-Ida konfliktid………………………………………………….....7-8

Sudaani kriis……………………………………………………………...9
Somaalia kodusõda…………………………………………………..….10
Sri Lanka kodusõda……………………………………………………..11
Kivu konflikt……………………………………………………...….…12
Mehhiko ja Colombia narkosõjad……………………………………….13
Kokkuvõte…………………………………………………………...….14
Kasutatud kirjanduse loetelu …………………………………...……15-16

Sissejuhatus

Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos , Sri Lankas , Afganistanis , Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis . Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni.
Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna “kriis” tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna “kriis” ohtlikku olukorda.
On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis , energiakriis, poliitilised kriisid , sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu.
Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik. Näiteks üks riik ründab teist mingi maavara või muu saaduse omandamiseks või sisepoliitiline näiteks riigis üritatakse kukutada võimul olevat valitsust sõjalisi meetmeid kasutades.
Kriisikoldeks nimetatakse mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukorraks, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. (24)
Alltoodud tabelis (25) on näidatud 9 hetkel maailmas käimasolevad suurimate hukkunute arvuga kriisi.
Konflikti algusaasta
Konflikt
Asukoht
Umbkaudne hukkunute arv
1983
Sri Lanka kodusüda
Sri Lanka
80,000 (+/-)
1997
Kivu konflikt
Kongo Demokraatlik Vabariik
4,000,000 (+/-)
2001
Afganistani sõda
Afganistan
35,000
2003
Darfuri sõda
Sudaan
500,000 (+/-)
2003
Iraagi sõda
Iraak
103,359+ - 1,136,920+
2004
Sõda Põhja-Pakistanis
Pakistan
11,345 (+/-)
1988
Somaalia kodusõda
Somaalia
300,000 – 400,000
2000
Teine Intifada
Iisrael ja Palestiina
7,315 (+/-)
2006
Mehhiko narkosõda
Mehhiko
8,400

Iraagi sõda

Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt jaolt Suurbritannia ja USA vägedest.
Enne sõda süüdistasid USA, Suurbritannia ja Hispaania Iraaki lubamatu massihävitusrelvade omamises ning et massihävitusrelvad ohustasid suuresti nende riikidele ja liitlastele . ÜRO inspektsioon ei leidnud mingeid jälgi massihävitusrelvadest, mis toetas varasemat kriitikat ebatäpse luureinformatsiooni kohta. Pärast okupatsiooni avastas USA poolt kokku pandud Iraagi Uuringute rühm, et Iraak oli lõpetanud oma massihävitusrelva programmi 1991. aastal ja ei tegelenud massihävitusrelvadega enne sõja algust., kuid nad kavatsesid hakata tootma massihävitusrelvi juhul kui nende vastu oleks kehtestatud majanduslikud sanktsioonid. Kuigi avastati mõned enne 1991. aastat toodetud mahajäetud relvad, ei leitud jälgi massihävitusrelvadest, mille pärast USA riiki tungis. Mõned USA sõjaväeametnikud süüdistasid ka Saddam Husseini koostöös al-Qaedaga ning rühmituse varustamises, ei leitud koostöö kohta mingeid tõendeid. USA president George W. Bush teatas palestiina valitsusametnikele, et jumal käskis tal lõpetada Husseini hirmuvalitsus Iraagis. Teistest rünnaku põhjustest võib välja tuua Iraagi poolse toetuse Palestiina enesetaputerroristidele, Iraagi valitsuse poolsed inimõiguste rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda.
Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine . USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al- Qaeda poolt korraldatavate rünnakute ning Sunni ja Šia mässuliste vägivallaaktide tõttu ning 2007. aastal hukkunud iraaklaste arv ulatub 85 000 tsiviilelanikust, kuni 1 000 000 elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu. Hinnanguliselt vähenes Iraagi rahvaarv 4,7 miljoni elaniku võrra, kellest umbes 2 miljonit põgenesid naaberriikidesse, kes põgenesid olude eest, mida Punane Rist nimetas 2008. aasta märtsis kõigi kriitilisemaks maailmas. (26)
2008. aasta Juunis teatas USA, et turvalisuse ja majanduslikud näitajad on hakanud paranema 2008. aasta jooksul hakkasid koalitsiooniväed Iraagist lahkuma kuna tõusis vägede väljaviimise pooldajate arv ning Iraagi politsei hakkas olukorraga ise toime tulema. 2008. aasta lõpus sõlmisid USA ja Iraagi valitsused USA vägede väljaviimise pakti, mille kohaselt USA peab oma väed 2011. aasta 31. detsembriks riigist välja viima. Selle pakti kohaselt ei tohi USA hoida inimesi vangistuses üle 24 tunni ning vajab orderit et tungida sisse majadesse. USA väed alluvad nüüdsest Iraagi seadustele.
Iraagis on suurim probleem mässulistega, kuna riigis on 3 suuremat rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Šiad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud.

Afganistani sõda

Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal . Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.
Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani , Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga. Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. (27)
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001 aastal USA sõjalise operatsioonina Vabaduse kindlustamise Operatsiooni käigus, vastuseks 11.septembri rünnakutele maailma kaubanduskeskusele New Yorgis . Pealetungis osalesid USA ja Suurbritannia väed. Invasiooni eesmärk oli Osama Bin Ladeni tabamine, al-Qaeda hävitamine ja Talibani režiimi lõpetamine, mis toetas al-Qaedat. Bushi doktriini kohaselt ei ole vahet al-Qaeda ning teda toetavate riikide vahel.
Pealetung edenes jõudsalt ning juba 11. novembril langes kaolitsioonivägede kätte Kabul. Pealetungi käigus langes väiksem osa kaolitsioonisõduritest. Suurem osa on hukkunud terroristide rünnakutes koalitsioonivägede positsioonidele pärast Afganistani okupeerimist. Esmane rünnak eemaldas Talibani küll võimult, kuid Taliban on oma võimsust uuesti kogunud . Sõjal on olnud vähem edu al-Qaeda hävitamisel. Alates 2006. aastast on Afganistani ohustanud Talibani poolt juhitud mässulised ja rekordiline narkootikumide tootmise tase ning vähese võimuga valitsus. Koalitsioonivägede kindral on andnud loa sõduritel narkokaupmehed tappa. (21)
Enne sõja algust oli Osama Bin Laden elanud Afganistanis alates 1996. aasta maist ning juhtis seal terroristide treeninglaagreid koostöös Talibaniga. 1998. aastal ründas al-Qaeda USA saatkondi Aafrikas. USA-l oli sõjaplaan valminud juba 2 päeva enne 11. septembri rünnakut. Sõjaplaani hakati välja töötama pärast seda, kui Talibani valitsus keeldus USA-le Osama Bin Ladenit välja andmast ning terroristide treeninglaagreid sulgemast. Lisaks nõudis USA Afganistanis võõrriikide ajakirjanike turvalisuse tagamist ning pantvangide vabastamist, lubades keeldumise puhul rünnata sõjaliselt Talibani positsioone.
Afganistanis olid toimunud laialdased inimõiguste rikkumised viimase 20 aasta jooksul. Eriti sagedased olid naiste tagakiusamised. Paljude inimõiguste rikkumiste taga olid Afganistani kõrged valitsusametnikud ja poliitikud, kes viisid läbi mitmeid inimrööve, röövimisi ning väljapressimisi.
Sõjas hukkus umbkaudselt 5000 tsiviilisikut USA pommitamiste tõttu.
Kokku on sõjas langenud üle tuhande kaolitsioonivägede sõduri, kellest 3 on Eesti sõdurid. Kokku viibis 2008. aasta 6. oktoobril Afganistanis 50 700 koalitsioonivägede sõdurit. Neist enim USA ja Suurbritannia sõdureid. Eestlasi teenis sel ajal Afganistanis 120. (21)
Afganistanis on veel praegugi sagedased mässuliste rünnakud kaolitsioonivägede vastu ning olukord riigis on suhteliselt rahutu. Riigis valitseb demokraatlik valitsus, mis loodi USA abiga pärast Afganistani okupeerimist, kuid valitsusel on Kabulist väljaspool vähe võimu. Riigis teostab suurt hulka operatsioone Afganistani oma politsei, mille välja koolitamsel ja varustamisel mängivad suurt rolli koalitsiooniväed. Ajapikku olukord Afganistanis stabiliseerub ning riik hakkab iseseisvalt hakkama saama.

Gruusia sõda

Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. Haldusjaotus
Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast ehk pealinnast. Autonoomsed vabariigid on Abhaasia ja Adžaaria ning pealinn on Thibilisi. Gruusia osa Lõuna- Osseetia on avaldanud soovi jääda Venemaa osaks. (6)
2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks osapooleks oli Gruusia ning teiseks osapooleks Venemaa, Osseetia ja Abhaasia separatistid. 7. Augustil alustasid Gruusia väed pealetungi Lõuna-Osseetiasse, mida toetati Tskhinvali pommitamisega 8. augustil. Venemaa süüdistas Gruusia valitsust koheselt genotsiidis, väites et Gruusia sõjavägi tappis 1600 tsiviilisikut. Neid süüdistusi ei ole tõestatud ning Inimõiguste inspektorid süüdistasid Venemaad hukkunute arvu võltsimises ning liialdamises. 8. augustil alustas Venemaa pealetungi maavägedega ning pommitas erinevaid sihtmärke Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine . (7)
12. augustil käskis president Medvedjev sõjalised operatsioonid Gruusias lõpetada, Medvedjev kohtus Euroopa Liidu presidendi ning prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga ning lepiti kokku kuueosalises rahuplaanis. Gruusia palus selle lepingu teksti küll muuta, kuid Venemaa ei nõustunud järeleandmisi tegema.

Ei tohi tugineda väele.

Sõjategevuse kindel lõpetamine

Humanitaarabi lubamine (tagasi lükati: sõjapõgenike tagasi lubamine)

Gruusia sõjavägi peab taganema oma tavabaasidesse.

Vene sõjavägi peab taganema sõjaeelsetesse positsioonidesse. Vene rahuvalvajad kasutavad täiendavaid turvalisus meetmeid. (tagasi lükati: kuueks kuuks)

Rahvusvahelise arutluse alustamine, et tagada turvalisus Abhaasias ja Osseetias. (tagasi lükati: tuginedes ÜRO otsustele)
14. augustil kohtus Dmitri Medvedjev Lõuna-Osseetia separatistide liidri Eduard Kokoityga ning abhaasia separatistide liidriga, kellega kirjutati alla kuuele põhimõttele. 22. augustil teatas Venemaa kaitseminister , et Vene väed, mida kasutati rahutagamismissioonis on lõpetanud oma taandumise Gruusia territooriumilt . Tegelikkuses olid sellel ajal Vene väed veel Gruusias. Venemaa ei ole näidanud märke oma sõjaväelise kohaloleku lõpetamisest Gruusia regioonides Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. 25. augustil 2008 tunnistas Venemaa neid kahte regiooni koguni iseseisvatena. Venemaa hoiab oma vägesid Lõuna-Osseetias ja Abhaasias tuginedes Medvedjevi- Sarkozy rahuplaanile. Euroopa Nõukogu on mõistnud hukka Vene vägede kohaloleku Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. (22)
Siiski on sõja algusega seoses õhus veel palju vastamata küsimusi, mis on püstitatud vandenõuteoreetikute poolt. Näiteks sõja eelõhtul paigutas Venemaa 20 000 sõdurit ja 2000 tanki 48 tunnisesse valmisolekusse. Lõuna-Osseetia oli saatnud enne sõja algust sadu lapsi Venemaale. 48 ajakirjanikku oli majutatud Tshinvali hotelli. Sõja puhkedes olid kohal ainult Vene ajakirjanikud, kes edastasid teateid Gruusia genotsiidist erapoolselt. Üldmobilisatsiooni aga alustasid osseedid juba juuli algusest, kui lähenevast kriisist ei andnud veel miski märku. (8)

Lähis-Ida konfliktid

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning tulevikus ilmselt ka praegune piiratud autonoomiaga Palestiina. Palestiina all mõistetakse neid osasid ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu, st Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast, ehk siis tulevast Palestiina araablaste riiki. (4)
Palestiinlaste territooriumite halduskeskuseks on Rām Allāh linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Oma iseseisvust kuulatati 15. novembril 1988. aastal.

Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni 1917. aastal. II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel ( heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.

Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Sellega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.
See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu.
Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon Irgun , mida juhtis hilisem Iisraeli peaminister Menachem Begin .
1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi.
14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit.
Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada. (4)
Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene „palestiinlastest põgenike“ laine.
Sellest ajast saati on sagedased Iisraeli ja Palestiina vahelised kokkupõrked. Teine suurem põhjus, miks Iisrael Palestiinat ründab on joogivee puudus Iisraeli territooriumil. Riik peab kogu oma joogivee importima teistest riikidest.
1960. ja 1970. aastatel käivitas Palestiina Vabadus Organisatsioon rünnakutelaine Iisraeli vastu. Selle käigus tapeti ka 11 Iisraeli olümpialast Müncheni olümpial organisatsiooni Must September poolt
Operatsioon Sulatina ehk Operatsioon Valatud Tina on Iisraeli Kaitsejõudude sõjaline operatsioon Ḩamasi vastu Gaza tsoonis. See on kõige ajakohasem Lähis-Ida konflikti osa. Ḩamās on Palestiina islamistlik liikumine ja partei. Euroopa Liit, Kanada , Ameerika Ühendriigid ja Iisrael peavad Ḩamāsi terroristlikuks organisatsiooniks. Ḩamāsi rünnakud Iisraeli tsiviilisikute vastu ja tema teised inimõiguste rikkumised on hukka mõistnud ÜRO Inimõiguste Komisjon .
Operatsioon algas Iisraeli Õhujõudude õhurünnakuga 27. detsembril 2008, mida araabia pool hüüab Musta laupäeva veresaunaks.
Rünnakut põhjendas Iisrael sellega, et Gaza tsoonist on Qasām- ja Katjuša-tüüpi rakettidega tulistatud Iisraeli linnu. Iisrael tegi iga päev rünnakutes pause, et tagada humanitaarabi kättesaadavus kannatanutele. (23)
Enamik ajakirjandust nimetab seda operatsiooni sõjaks. Operatsioon Sulatina on seitsmes sõjaline konflikt Gaza tsoonis Lähis-Ida konflikti raames. Seda alustanud õhurünnak on tõsiseim õhurünnak Lähis-Ida konfliktis 1967. aasta Kuuepäevasest sõjast saadik (2)
Aastal 2005 viis Iisrael läbi oma ühepoolse nn. Sharoni plaani ning selle edasiarenduse, Ehud Olmerti väljatöötatud nn. Olmerti plaani: Iisraeli Relvajõud väljusid Gaza tsooni ning sinna rajatud juudi asundused jäeti maha. Samal ajal eraldati Gaza tsoon Iisraeli territooriumist tõkketaraga. Gaza tsooni ja Egiptuse piiri ületamine jäi võimalikuks ainult Rafaḩi piiripunkti kaudu. Iisraelis tööl käivatele Palestiina araablastele nähti ette piiripunktid. Gaza tsoon on umbes 40 km pikkune ning 8...15 km laiune ala, mis piirneb Iisraeli, Egiptuse ja Vahemerega ning moodustab koos Jordani Läänekaldaga Palestiina omavalitsusega ala. Kuni 1967. aastani haldas seda Egiptus. Kuuepäevases sõjas hõivas Gaza tsooni Iisrael.
Aastal 2006 tungisid organisatsiooni Ḩizb Allāh sissid üle Iisraeli- Liibanoni piiri, tapsid 5 Iisraeli sõdurit ja võtsid vangi kaks sõdurit. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad tagastati aastal 2008 vangide vahetuse käigus.
Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanonis. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilstruktuurid, kui Iisraeli õhuvägi ründas Ḩizb Allāhi infrastruktuuri Liibanonis. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi. (4)
Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist detsembris 2006 kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1701, mis nägi ette relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise. ÜRO rahuvalvajad pole täitnud resolutsiooni sätet, mis nägi ette Ḩizb Allāhi jt Lõuna-Liibanoni relvastatud rühmituste desarmeerimise. Iisraeli luure andmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud.
Sudaani kodusõda
Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV-ga ja Ugandaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga.
Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas.
20 aastat kestnud kodusõja järel on Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia . Kuue aasta möödudes peaks otsustatama nende edasine staatus (jäämine Sudaani koosseisu või iseseisvumine ).
Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Omar Hassan al-Bashir. Bashir on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 1989. aasta 30. juuni sõjalisest riigipöördest.(10)
Dārfūri konflikti on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üheks peapõhjuseks on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osapooled on ühtemoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.
Konflikt sai alguse 2003. aasta veebruaris, kui neegritest mässulised, kes kuulusid rühmitusse “õiglus ja võrdsus” ehk JEM ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud tõsistes inimõiguste rikkumistes. JEMi toetab veel Sudaani vabastamisarmee. Väidetavalt toetavad neid veel Eritrea ja Tšaad.
2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad - 150 Rwanda sõdurit. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub. Kokku on konfliktis hukkunud hinnanguliselt üle 450 000 inimese. (11)
Somaalia kodusõda
Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus . Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean. Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta. Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud.
Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa.
1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre , kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia valitsust rahastamast, puhkes riigis kodusõda. Somaalia kodusõda on relvastatud konflikt Somaalias, mis algas 1988. aastal 1993. aastast saadik puudub keskvõimul kontroll enamiku riigi üle.
Esimene kodusõja faas sai alguse Siad Barre diktaatorliku režiimi vastaste konfliktidega. 1991 aastal kukutasid sõjapealikud ta võimult, kuid konfliktid jätkusid. Põhjas kuulutati välja iseseisev Somaalimaa Vabariik, kuigi teised riigid seda tunnistanud pole. Somaalia loodeosas on aga Djibouti ja kirdeosas piirkond, mida tuntakse Puntlandi nime all. (16)
3. detsembril 1992 võttis ÜRO vastu resolutsiooni, mis kiitis heaks ÜRO rahuvalvajate, sisse viimise Somaaliasse. 1993 aastal jõudsid rahuvalvajad peamiselt Somaalia lõunaosasse kohale.
Somaalia sõda on alates 20. juunist 2006 kuni tänaseni Somaalias toimuv rahvusvaheline sõjaline konflikt.
7.detsembril 2006 ründasid Somaalias Dinsoori linna juures ajutise valitsuse väed Etioopia üksuste toel mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit positsioone. 20. detsembril puhkesid Somaalias Bur Haqaba ja Idale linnade lähistel ägedad lahingud riigi ajutise valitsuse ja mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit väeüksuste vahel. Siiani on sagedased rünnakud vastaspoolte vahel.
Kokku on Somaalia sõjas hukkunud 300 000-400 000 inimest. Ühel poolel võitlevad Islamikohtute liit ning väidetavalt veel al-Qaeda ja Eritrea. Teisel pool Aafrika Liit, Somaalia, Etioopia, Ameerika Ühendriigid ning piiril on toimunud kokkupõrked ka Keeniaga. (12)

Sri Lanka kodusõda

Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Sri Lanka kodusõda on kestev sõjaline konflikt Sri Lanka saareriigis.
23. juulist 1983 on kestnud vahelduv kodusõda. Valdavalt valitsuse ja Tamili Eelami vabastustiigrite vahel. Sri Lanka poliitilis-sõjaline organisatsioon, mis taotleb valdavalt tamilitega asustatud Sri Lanka põhja- ja idaosa kuulutamist iseseisvaks riigiks, ja kasutab oma eesmärkide saavutamiseks relvastatud võitlust. 32 riigis on Tamili Tiigrid kuulutatud terroriorganisatsiooniks. Sealhulgas USAs, Jaapanis , Brasiilias, Austraalias, Euroopa liidus ja Kanadas. Nende eesmärk on Tamili Eelami riigi loomine saare põhja- ja idaossa.
Pärast kahte kümnendit võitlust ja kolme ebaõnnestunud rahukõnelust, sealhulgas India armee kaasamine rahutagamisse. 2001. aasta detsembris sõlmiti küll vaenutsevate poolte vahel vaherahu , kuid sõda hoogustus 2005. aastal. 2006. aastal alustas valitsus uut sõjalist operatsiooni Tamiili Tiigrite vastu ning tõrjus nad välja saare idaosast. Tamili Tiigrid ei andnud alla ja teatasid, et nad jätkavad võitlust iseseisvuse saavutamiseks.
2. jaanuaril teatas valitsus vaherahust taganemisest, põhjendades seda sellega, et Tamili Tiigrid olid seda rikkunud üle 10 000 korra. Pärast Tamiili Tiigrite salaveo laevade hävitamist ja rahvusvahelise Tamili Tiigrite toetuste vähenemist sai riik kontrolli 98 % territooriumi üle, mida enne kontrollisid Tamili Tiigrid. Sealhulgas vallutas valitsus Tamili Tiigrite pealinna Kilinochichi ja peamise sõjaväebaasi Mullithivu.
Ekspertide hinnangul võib konflikt varsti lõppeda, kui valitsus saavutab kontrolli viimaste Tamili Tiigrite poolt kontrollitavate alade üle. Siiski on mässulised lubanud edasi võidelda luues põrandaaluse guerilla liikumise, kasutades enesetapurünnakuid ning erinevaid rünnakuid valitsusvägede vastu, juhul kui valitsus peaks nad tavaväena hävitama . 3 veebruaril 2009. aastal soovitasid USA, Euroopa Liit, Jaapan ja Norra Tamili Tiigritel relvad maha panna ja alla anda, kuna neid ootab varsti niikuinii kaotus.
Alates 1983. aastast on ametlikult hukkunuks kuulutatud üle 80 000 inimese. Ühe maailma suurima käimasoleva konfliktina on see põhjustanud suuri purustusi ning hävitanud riigi majanduse. Kokku on Sri Lanka kodusõjas hukkunud ligi 19 877 Tamili Tiigrit, kuigi nende endi sõnul on arv 2 korra väiksem. , 20 866 Sri Lanka sõdurit, 1500 India rahuvalvajat ja 1000 Sri Lanka politseinikut. (12)

Kivu konflikt

Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Sudaani, Uganda , Rwanda, Burundi , Tansaania, Sambia ja Angolaga. Kongo DV-s elab üle 200 etnilise rühma. 94% elanikest on kristlased . Uue põhiseaduse järgi on riik alates 1. veebruarist 2009 jaotatud 25 provintsiks ja pealinna-alaks. Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990ndate alguses kukkus riigi majandus kokku. (19)
Kivu konflikt on sõjaline konflikt Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Nkunda juhitud mässuliste vägede vahel. Konflikti on segatud ka Rwanda Vabastamise Demokraatlikud Jõud ehk Hutu Jõud. Lisaks neile osalevad konfliktis ka ÜRO rahuvalvajad. Nkunda mässuliste liikumine sarnaneb Ida-Kongos tegutsevatele Banyamulenge mässulistele, mis on Tutsi rahvusest rühmitus ning Tutside juhitavale Rwanda valitsusele. Nende vastu võitlevad peamiselt Hutu, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja ÜRO rahuvalvajate väed. Arvuline ülekaal on valitsusvägede pool, keda on üle 2 korra rohkem, kui mässajaid. Kongo valitsusvägesid toetavad konfliktis ka Zimbabwe , Rwanda ning võimalik, et ka Angola väed.
Nkunda põgenes Kongo sõjaväest 2004. aastal ning temaga ühinesid mitmed kaasvõitlejad. Nad peitsid ennast Põhja-Kivu metsasdes ning juba 2004. aastal alustasid võitlust valitsusvägede vastu. Kokku oli Nkundal 6000- 8000 meheline vägi. Nkunda kutsus rahvast üles riigipöördele ning valitsuse kukutamisele, seal valitseva korrumptsiooni tõttu. Temaga ühines mitmeid tuhandeid mässajaid. 2006. aastal pidas Nkunda pingelisi lahinguid valitsusvägedega.
Novembrikuistes valimistes lubas Nkunda, et ta nõustub valimistetulemustega, kuid pärast seda, kui tehti teatavaks tema vastaskandidaadi Joseph Kabila võit, ründas ta oma vägedega valitsusvägesid ning rahuvalvajaid. 2007. aastal vältel peeti lahinguid vaenutsevate poolte vahel. Mõlemaid pooli süüdistati inimsusevastastes sõjakuritegudes.
2008. aasta jaanuaris sõlmiti küll rahuleping , kuid juba sügisel algasid uuesti relvastatud kokkupõrked. Nkunda alustas suurejoonelist pealetungi valistusvägedele ning rahuvalvajatele ning suutis vallutada sõjaväebaasi Virunga Rahvuspargi läheduses. Nkunda alustas seejärel pealetungi Goma linnale , kus paiknesid rahuvalvajate väed. Linnas toimus rüüstamine ning mässamine. 29.oktoobril sõlmisid Nkudna väed uue vaherahu. Sellegipoolest oli olukord kriitiline. Gomas rüüstasid linna Kongo väed, kes tapsid ühe öö jooksul linnas üle 20 inimese. Nkunda lubas avada humanitaarabi tagamiseks koridori linna. 6. novembril rikkusid mässajad vaherahu ning vallutasid valitsusvägede poolt maha jäetud Nyanzale linna.
22.jaanuaril 2009 tabasid Rwanda valitsusväed ja Kongo armee ühise operatsiooni käigus Nkunda, kes üritas põgeneda riigist läbi Rwanda. Praegu hoitakse Nkundat vangistuses salastatud asupaigas Rwandas. Kongo Demokraatlik Vabariik on teatanud oma soovist Nkunda Kongosse toimetada, tuues põhjenduseks, et tema arreteerimine Kongo Demokraatliku Vabariigi poolt tooks kaasa riigi suurima mässajate rühmituse lagunemise, kus toimus hiljuti võimuvahetus.
Kokku on Kivu sõjas, mille algusesks peetakse 2004. aastat hukkunud umbes 4 miljonit inimest, olles sellega suurim praegusel hetkel käimasolev konflikt. (13)
Mehhiko ja Colombia narkosõjad
Mehhiko on riik Põhja-Ameerikas, mis piirneb põhjast Ameerika Ühendriikidega, kagust Guatemala ja Belizega, läänest Vaikse ookeaniga ning idast Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Tegemist on kõige põhjapoolsema ning suuruselt kolmanda Ladina-Ameerika riigiga. (28)
Mehhiko narkosõda on sõjaline konflikt, mis võtab aset konkureerivate narkokartellide ja valitsusvägede vahel Mehhikos. Mahasurumine on kaasa toonud mitmete narkokartellide juhtide arreteerimise, kuid see on toonud kaas kartellide sisest vägivalda uue liidrikoha hõivamiseks. Mehhiko on kõige suurem kokaiini ning teiste narkootikumide sissevedaja USAsse, Mehhiko kartellid on varustatud poolautomaatsete relvadega ja käsigranaatidega ning USAst Mehhikosse smugeldatud sõjaväe relvadega. Esimese 18 kuu Calderón'I valitsemisaja jooksul, kulutas Mehhiko narkovastaseks sõjaks umbes $7 miljonit USA dollarit. Otsides koostööd USAga, tõid Mehhiko ametnikud välja, et võitlus narkootikumide vastu peaks olema ühine ettevõtmine, una suurem osa rahast saavad Mehhiko narkokartellid USA klientidelt.
Kokku on narkovastase sõja käigus hukkunud Mehhikos 7,882 inimest, seda 2006. aasta Detsembrist, kuni 2008. aasta Novembrini, nendest 496 olid valitsusvägede sõdurid ja prokurörid. (15)
2007. aastal kuulutati hukkunuks 2500 inimest ning 2008. aastal 5630 inimest. 2009. aasta jooksul on hukkunud juba 747 inimest. (15)
Ladina-Ameerika ekspresidentide sõnul mõjub USA poolt juhitav narkosõda riikidele halvasti. Brasiilia ekspresident Fernando Henrique Cardoso on öelnud, et on hulgaliselt tõendeid, et narkosõda on läbi kukkunud. Ladina-Ameerika valitsused on järginud USA nõuandeid narkovastast sõda läbi viies, kui sellest ei ole erilist abi olnud. President Barack Obamal on sellega seoses soovitatud katsetada uusi meetmeid nagu näiteks kanepi seaduslikuks muutmine ning selle käitlemist rahva terviseprobleemiga mitte kuriteona.
Colombia on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu , Ecuadori, Venezuela ja Panamaga.
Colombia on esikohal kokaiini tootmises, millest suurem osa viiakse läbi Mehhiko Ameerika Ühendriikidesse. (29)
Viimastel aastatel on riiki jätkuvalt mõjutanud narkokaubanduse, guerilla liikumiste nt. FARCi ning omakaitseüksuse nagu AUC mõjud, mis lisaks väiksematele fraktsioonidele on haaratud verisesse siseriiklikusse konflikti. Kolumbia president Andres Pastrana üritas küll rahuläbirääkimisi FARCiga konflikti lõpetamiseks aastatel 1998 ja 2002, kui need on ebaõnnestunud.
2007. aastal puhkes riigis skandaal kõrgete riigiametnike ning poliitikute endiste ning praeguste sidemete tõttu relvastatud rühmitustega, peamiselt AUCga. Suurem osa poliitikutest kuulusid võimul olevasse parteisse.
Alvaro Uribe valitsusajal, kes valiti ametisse tänu oma lubadustele FARC sõjaväelise survestamise osas, on olukord riigis osaliselt paranenud . Suuresti on vähenenud inimröövide arv, mida 2000 aastal toimus 3700, kuid 2005 aastal kõigest 800. Mõrvade arv on selle aja jooksul vähenenud riigis üle 48%. Guerilla mässajate arv on langenud kahekordselt endiselt 16 900-lt võitlejalt, praegusele 8900-le. Need muutused on kaasa toonud majanduse ning turismi elavnemise Kolumbias. (20)

Kokkuvõte

Referaadi koostamise käigus omandasin mitmeid uusi teadmisi. Konfliktikoldeid on maailmas hetkel rohkem kui ma enne referaadi tegemist arvata oskasin. Mitmed konfliktid ja kriisid on jäänud püsima juba alates II maailmasõja lõpust ning Külma sõja ajast. Nii mõnigi on vallandunud USA poolt juhitava terrorismivastase sõja käigus. Paljud konfliktid kestavad juba pikka aega, kuid ei näitagi raugemise märke ning olukord püsib muutuseta ja ilma kindla tulemuseta , ainult hukkunute arv suureneb pidevalt. Sain teada ka seda, et suurem osa kriiside ja konfliktide käigus hukkunutest ei sure mitte otsese sõjategevuse tagajärjel, vaid kaudselt . Näiteks teede sulgemise , nälja, janu, haiglate pommitamiste tõttu. Ma jõudsin referaati koostades järeldusele, et maailmas ei lõpe kriisid kunagi. Raske on uskuda , et kunagi tuleb aeg, millal mitte üheski maailmapaigas ei leidu mõnda revolutsionääri, kes kavandab riigipööret või paari vaenutsevat riiki, kes on valmis üksteise vastu sõjategevust alustama.
Kasutatud allikad
1. 2003. aasta sissetung Iraaki
http://et.wikipedia.org/wiki/2003._aasta_sissetung_Iraak i
2. Operatsioon sulatina
http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioon_Sulatina
3. War in Afganistan 2001- present
http://en.wikipedia.org/wiki/War_in_Afghanistan _(2001%E2%80%93present)
4. Iisrael
http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael
5. Hamas
http://et.wikipedia.org/wiki/Hamas
6. Gruusia
http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia
7. Georgia military conflict with Russia
http://en.wikipedia.org/wiki/Georgia_(country) #2008_military_conflict_with_Russia
8. Vene ajakirjanikud teadsid Osseetia kriisist ette/ Heiki Suurkask http://www.epl.ee/artikkel/440067
9. Osseetia
http://et.wikipedia.org/wiki/Osseetia
10. Sudaan
http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan
11. War in Darfur
http://en.wikipedia.org/wiki/War_in_Darfur
12. Somali Civil War
http://en.wikipedia.org/wiki/Somali_Civil_War
13. Kivu conflict
http://en.wikipedia.org/wiki/Kivu_conflict
14. Sri Lankan Civil War
http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lankan_Civil_War
15. Mexican Drug War
http://en.wikipedia.org/wiki/Mexican_Drug_War
16. Somaalia
http://et.wikipedia.org/wiki/Somaalia
17. Somaalia kodusõda
http://et.wikipedia.org/wiki/Somaalia_kodus%C3%B5da
18. Tamiili Eelami Vabastustiigrid
http://et.wikipedia.org/wiki/Tamili_Eelami_Vabastustiigrid
19. Kongo Demokraatlik Vabariik
http://et.wikipedia.org/wiki/Kongo_Demokraatlik_Vabariik
20. Colombia
http://en.wikipedia.org/wiki/Colombia
21. USA kindral andis käsu narkokaupmehed tappa / Aadu Hiietamm
Õhtuleht (2009) 30. jaan., lk. 9
22. Venemaa ebaõnnestumine / Andres Herkel
Pärnu Postimees (2009) 13. veebr., lk. 5
23. Iisrael teeb rünnakutes Gazale iga päev pause / Kaivo Kopli
Eesti Päevaleht (2009) 8. jaan., lk. 10
24. Einar Värä, Tõnu Tannberg Lähiajalugu õpik 9. klassile II osa
Avita 2004 lk 12
25. List of ongoing conflicts
http://en.wikipedia.org/wiki/Ongoing_conflicts
26. Iraq War
http://en.wikipedia.org/wiki/Iraq_war
27. Afganistan
http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan
28. Mehhiko
http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko
29. Colombia
http://et.wikipedia.org/wiki/Colombia
16