Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru
selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa.
toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks. Teiseks, kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu kuulutakse. Kolmandaks, mitmekultuurilisest perspektiivist lähtudes on võimalik paremini ja mitmekülgsemalt kaitsta inimeste erinevaid huve ja õigusi. Puudusteks on see, et itmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate gruppide häält ning teisi gruppe eiratakse. Nõrgad on sellised mitmekultuurilised ühiskonnad, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda
Oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele.Kontroll hinna üle on arvesatatav (auto,õlu). Monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, eksisteerivad turule sisenemise barjäärid, üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt või kui puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel (telefon,gaas,vesi). Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui trul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet. Omadused: iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs
mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda.Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond). Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas
2. Monopolistlik konkurents - toodangu erinevuse tõttu on pakkujatel võimalus mõjutada hindu. 3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol. 8.3Turustruktuuride võrdlus Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused.
lõtk) (220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon, populatsiooninihked ja difusioon. Difusioon kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid
loomulik monopol - ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst või kallid alginvesteeringud täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised b) ettevõtete ülevõtmised c) ettevõtete kokkulepped d)kõlvatu konkurents
Tulevase NATO ja EL liikmesriigina peab Eesti ka ise koostöö plaanidesse reaalselt panustama.1 1 Rahvusvaheline kaitsealane koostöö.- http://www.mad.gov.ee/?op=body&id=9, 16.10.03 14 2.Uurimise etapid Uurimistöö tegemise tarbeks küsitlesin 30 inimest. Küsimused olid erinevad. Esimeselt grupilt, vanuses 5-7, küsisin: "Mis on NATO?". Teiselt grupilt, vanuses 16-45, küsisin: "Kas olete poolt või vastu Eesti liitumisel NATO- ga?" ja "Mida head, halba toob Eestile liitumine NATO-ga?" Kõik vastajad vastasid ausalt ja olid adekvaatsed. 2.1. Esimene grupp Pole kuulnud Auto osa või auto
- Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu - Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid - Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopoli nõudlus ja piirtulu Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine Ettevõtte turujõu hindamine Hinna diskrimineerimine - Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda - Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. - Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; - Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Mastaabiefekt Mastaabiefekti liigid
Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Monopson – on turul ainuostja. Monopoolse turu tunnused: 1. Turul (majandusharus) on üks ettevõte; 2. Kapitali sissepääs harusse on takistatud; 3. Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad; 4. Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik. Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. 8 Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: 1. Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa 2. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva
Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline; - intellektuaal (mõtleja); - võimu hindav; - esteet; - suhete tähtsustaja; - religioosne.
Vajalik on dialektilisem, vastuolusid ja määramatust lubav elukäsitlus. Selle skeptiliseks muutuva ja probleemitseva kriisi väljundiks on uue usulise tunnetuse kujunemine. Siduv usk tekib harva enne keskiga. Leiab aset isikliku mineviku ja kogemuse uus mõtestamine ja läbitöötamine. Nüüd ollakse avatud oma sügavamale minale. Tunnetatakse, et suur osa oma minast kirjeldub ja pärineb sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt ja etniliselt grupilt, millesse kuulutakse. Seega peab usk mõtestama meie päritolu selle sõna laiemas ja sügavamas tähenduses. Tõdetakse, et inimene pole sõltumatu, olenematu ega tulenematu vaid kannab endas kõigi erinevate kujunemistingimuste jälgi Sellel astmel kujuneb välja teatud paratamatuse tunnetus. Õpitakse tundma kaotuse sakramenti ja tegude-kohustuste pöördumatuse reaalsust. Elu on keerulisem kui mistahes õpetus elust. Meie kontseptsioonid ja arusaamad on kehtivad vaid teatud piirides
Innovatsioon: silmas peetakse nii avastusi kui ka leiutisi, kuna need kaks protsessi on sageli omavahel seotud. Populatsiooninihked: muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus. Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi. Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised klutuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei. Palju vähem altid ollakse vastu võtma kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis, kui võimsam grupp
kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei
kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei
*sotsiaalse kohustuse kolm kvalitatiivselt erinevat tasandit on: 1. autonoomne ( inimese enda poolt võetud vabatahtlikust -isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii - st see on üksikisiku vaba tahte akt) 2. autonoomne imperatiivne (on teiselt inimeselt kas käsuna, keeluna või muu mõjutusena saadud kohustus, mida täidetakse kas autoriteedist või tunnustusest käsu, keelu andja vastu, N: lukustage alati õhtul maja uks) 3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil) 4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus Analüüsida kogu õpitud materjali suuruses
meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades. Küsitlus meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt. Laiendatud perekond suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said.
Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon (vt Bolton) Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: · Informatsiooni, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel · Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon · Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) · Efektiivne kommunikatsioon kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid:
Ükski ettevõtte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise Ettevõtte turujõu hindamine Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on jagunenud tööstusharus suuruse järg Monopoli jõud ei sõltu siiski mitte ainult ettevõtte turuosast, vaid ka muudest teguritest Hinna diskrimineerimine Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel MITTETÄIELIK KONKURENTS
teooria). Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil (nt: personaal arvuti loomine või elektroonilise muusika kirjutamine). 5) Populatsiooninihked evolutsioonis populatsiooninihked ehk rahvastiku muutused suuruses ja koosseissus. 6) difusioon kultuuri elementide levik- kõige tähtsam muutuste tekitaja. Tähendab protsessi millega uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuri artiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaaegse difusiooni näited on Coca-cola, hamburgerid. Palju vähem ollakse aldid võtma vastu kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Muutuste kiirendamine. Mida rohkem on kultuuri artikleid mida kasutada seda suurem on tõenäosus elementide ühendamiseksmillekski uueks. Sellepärast ongi keerukamates ühiskondades muutuste tase kõrgem kui lihtsates. Mida laiem on ühiskondade kultuuriline baas, seda suurem
Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste väärtuste ja vajaduste vahel pole, ainult reeglid on teised. „Valgekraeline kuritegevus” 4. Strukturaalsed seletused (ka „kriitiline teooria”, nt. C. Wright Mills): Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele. 11
• Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!). TEABE VAHETAMINE Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969). Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967). Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet. ENDA AVAMINE, USALDUS, SUHTED, SUHETE KUJUNEMINE - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted
sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna- omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 26. Selgita ühte grupisisest mõjumehhanismi.
Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik, ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. · Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna-omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 17. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili
2. Monopoli kasum on suurem kui tulem. a) Õige b) Vale 3. Monopol, olles ainukene pakkuja turul, on ühtlasi ka kõige efektiivsem tootja. a) Õige b) Vale 4. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse. a) Õige b) Vale 5. Monopolisti nõudluskõver asub kõrgemal kui piirtulu kõver, seega on hind alati kõrgem kui piirtulu. a) Õige b) Vale 6. Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt, või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. a) Õige b) Vale 7. Kui monopolist toodab ja müüb sellises mahus, kus tulem on maksimaalne, siis on ka piirtulu maksimaalne. a) Õige b) Vale 8. Monopol on turuvorm, kus üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. a) Õige b) Vale 9
varem tuntud( nt relatiivsusseadus), leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uue viisil( nt personaalarvuti loomine) Populatsiooninihked- muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus Difusioon- ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja, difusioon- protsess, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks on näiteks tarbekaubad, kokakoola ja hamburgerid on sageli Ameerika esimesed kultuuriartiklid, mis saavad tuttavaks mitteameeriklastele, nimetusedki võtakse üle otse inglise keelest, tehnoloogia on kõige kergemini leviv, palju vähem altid ollakse vastu võtma selliseid kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumised ja väärtused. Eriti vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis,kui
pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. · Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna- omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 8 19
olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse Insestitabu näeb kui kultuuri loovat nähtust Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks: o Elementaarsete abielureeglitega ühiskonnad positiivsed abielureeglid(aktsepteeriv): peab abielluma kellegagi, kes kuulub konkreetsesse klassi/gruppi otsene vahetus, kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab (vahetus) o Komplekssete abielureeglitega ühiskonnad negatiivsed abielureeglid(prohibiteeriv): ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi/gruppi/sugukonda; nt oma lähisugulased, oma sugukonna liikmed Teosed: ,,Nukker troopika", 1955 ,,Totemism", 1962 ,,Metsik mõtlemine", 1962 Mythologies, 1964-71: Müüdid koosnevad müteemidest
suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus H · harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust · heaolumajandus (inglise k. welfare economy) majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu · hinna diskrimineerimine situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest · hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
Vali üks või enam: kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades Tagasiside Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Küsimus 5 Valmis
jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks – seda ebavõrdsem on tulude jaotus H harjumuspärane ostukäitumine – tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust heaolumajandus (inglise k. welfare economy) – majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine. Sealjuures ollakse avatud oma sügavamale minale. Vajalikuks tingimuseks sellel astmel on oma sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalikujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine. Tõdetakse, et palju meie minast pärineb meie sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt, etniliselt grupilt, millesse kuulume. Sellel astmel hakatakse tunnetama paradoksi nii seisukohtades kui ka kogemuses. Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See
· Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole kergelt teisaldatav ning seab seega piirangud ühiskonna suurusele eriti kui antud sõnum on vajalik kogu ühiskonnale McLuhan, 1964, leidis, et kaasaegses ühiskonnas "meedium ongi sõnum" ehk ühiskonna struktuuri ei
monopoli jõud on siiski olematu. Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. Hinda diskrimineerides saab ettevõte suurendada oma kasumeid. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa;
valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda. Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond). Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas
ainukene pakkuja ent tema monopoli jõud on siiski olematu. Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. Hinda diskrimineerides saab ettevõte suurendada oma kasumeid. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: · Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa;
(Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.) Monopol saab küll hinda kujundada, kuid liiga kõrge hinna korral ei leidu ostjaid ja monopol saab kahjumit. Üldiselt monopol laiendab tootmist niikaua kui tehtud kulutused ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks on saadavast tulust väiksemad. Tulu- kulu= kasum. Monopolist laiendab tootmist niikaua kuni kasum suureneb. Monopol saab küsida erinevalt tarbijalt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimine on tegu, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt. Monopson on monopoli erivorm. Monopson on turul ainuostja. Monopol. Tunnus Ettevõtete arv Üks Toode Puuduvad lähedased asenduskaubad Sisenemistakistused Suured Kontroll hinna üle Täielik Konkurentsipoliitika . : Valitsuse roll on reguleerida turu struktuuri või ettevõtete tegevust, et tagada vaba konkurents.
Energiasäästu sihtprogramm, lk 14. Eesti Vabariigi Majandusministeerium 2000 2 Zahlen und Fakten, lk. 370, Handbuch der Heizkostenabrechnung, J. Kreuzberg, Werner-Verlag GmbH & Co. KG Düsseldorf 1997 3 Samas, lk 3 4 Nimetad direktiiv on aluseks ka Eesti Vabariigi Energiasäästu sihtprogrammile 5 Saksa LV ajakiri Die Heizkostenabrechnung Nr.5, 1997, lk. 18 19 44 "Eesmärgiks on energiakulude mõõtmise viimine tarbijate grupilt (maja, hoone) lähemale individuaaltarbijatele (korteriomanik), mis suurendaks individuaaltarbijate säästualase tegevuse aktiivsust. Projekt on vastavuses EL direktiivi 93/76 EEC (SAVE) nõuetega, mis kohustavad liikmesriike koostama ja rakendama programme energiakulude arvestamiseks vastavalt tegelikule energiatarbimisele. Tarbitud soojusenergia arvestamine toimub ca 80% ulatuses vastavalt tegelikult hoones tarbitud kogustele, kuid selle
Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine. Sealjuures ollakse avatud oma sügavamale minale. Vajalikuks tingimuseks sellel astmel on oma sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalikujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine. Tõdetakse, et palju meie minast pärineb meie sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt, etniliselt grupilt, millesse 91 kuulume. Sellel astmel hakatakse tunnetama paradoksi nii seisukohtades kui ka kogemuses. Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See omakorda võib saada
teooriale ning mis paigutab lateraalsed suhted olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse, vahendamise olulisemale kohale kui normid. Intsestitabu on kultuuri loov nähtus. Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks. (sugulussüsteemid põhinevad naiste vahetusel kellega abielluda tohib) elementaarsed struktuurid - otsene vahetus,kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab. (ka mõned viivitustega vahetused) komplekssed struktuurid ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi või sugukonda, näiteks lähisugulaste ning oma sugukonna liikmetega Levi-Straussi müüdikäsitlus - Müüdid koosnevad müteemidest. Müüteemide tasandil analüüsituna väljendavad müüdid sümbolilisi tõdesid, mis on iseloomuliud teatud kultuuripiirkondadele või ka universaalsed. Müütides
asuda ümberkoos muutustega elatusviisis. Kultuurilised kontaktid - üks grupp saab teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud. Innovatsioon - avastused ja leiutised. Populatsiooninihked - muudatused rahvastiku suuruses ja koosseisus, erinevate vanusegruppide suuruses, soolises koosseisus. Difusioon -.kultuurielementide levik, protsess, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. 19.2. Mida kirjeldab termin «kultuuriline lõtk»? Tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 19.3. Mida väidab tehnoloogia difusiooni mudel kultuurilise lõtku mõjude kohta? Selle mudeli järgi on tehnoloogilise uuenduse esimeseks resultaadiks uuenduse adaptsioon keskkonda, teiseks sammuks on keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, kolmandaks
· oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult
oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult.
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Perekond rohkem sotsioloogiline. Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes aga ka laiem vere- või mõimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. Ühiskond ootab sellelt grupilt midagi, tal on olemas mingid ühiskondlikud ülesanded. Perekonna tunnused: 1) Universaalne ühiskondlik korraldus, perekond on alati ühiskonnas olemas. 35 2) Reeglina väikesearvuline inimeste grupp. (tuumikperekond ainult abikaasad ja lapsed, laiem perekond juba sugulased ka.) 3) Aluseks on abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu.
etapi alustamiseks. Peale seda, kui teostajatele on alustamiseks märku antud, ei tohi Te rohkem juhiseid anda. Eemalduge ja vaadelge. Merlecons ja Ko OÜ 74 SUUR KUUSNURK Tööjuhend teostajatele Teie meeskonnal tuleb täita ülesanne vastavalt juhistele, mida Te saate planeerijate grupilt. Teie ülesanne algab hiljemalt 45 minuti pärast. Planeerijate grupp võib kutsuda Teid juhendamisele igal ajal järgneva 40 minuti jooksul. Kui nad seda ei tee, tuleb Teil endal selle aja möödudes nendega ühendust võtta. Te võite saata sõnumeid planeerijatele. Peale oma ülesande teostamise alustamist 45 minuti pärast ei tohi planeerijate grupp Teile enam juhiseid anda. Täitke ülesanne nii kiiresti kui võimalik.
Olemasoleva kasumit maksimeeriva koguse juures on hind seda kõrgem, mida vähemelastne on nõudmine. Just sel põhjusel, et puudub otsene seos monopoli kasumit maksimeeriva koguse ja hinna vahel, ei saa me rääkida monopoli pakkumiskõverast. MIKROÖKONOOMIKA 50 8.2.3 Hinna diskrimineerimine Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. Ettevõte, kes saab hinda diskrimineerida, suurendab sellega oma tulemit. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: · Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa
identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. -diferentseeritud läbikäimise teooria (Erwin Sutherland 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste vahel pole, ainult reeglid on teised (-> operantse käitumise seadus) - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele - NB: .Normaalsust
avab samal ajal tema grupi elutegevuse iseloomu ja et inimese harjumused on ühiskonnas eksisteerivate tavade väljenduseks. Selline on kahtlemata ainuke teaduslikku väärtust omav lähenemine. Sellelt aluselt võime jõuda teaduslike üldistusteni, kui uurida isikuid, kes: 1) on omaks võtnud erinevate gruppide vastuolus olevad käitumisnormid (ainult siin võib rääkida psühholoogilisest konfliktist) või 2) käitusid vastavuses käitumisnormidega, mille nad võtsid grupilt, kelle koodeks on vastuolus selle grupi koodeksiga, kes käitumist hindab (konfliktil puhtväline iseloom) Olulist rolli mängib ka kultuurinormide kandjate hulk ühiskonnas. Kui ükski kultuur ei domineeri, siis tekib probleem kuna pole teada millised kultuurinormid kehtivad. Eelpool vaatlesime me suuri süsteeme, kuid kultuurinormide konfliktid esinevad ka väikeste rühmade tasandil. Näiteks saab täheldada kultuurinormide konflikte isiku
· oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 46, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult
annaabi.ee 
