Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine (0)

  Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine 
Abiks CD  
 
1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? 
Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud 
erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse 
kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm 
riigi toit. 
 
2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid 
multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? 
Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse 
ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist 
kultuuri.  
Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud 
paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse 
multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks 
ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 
 
3. Too välja  mitmekultuurilise ühiskonna 2 eelist ja 2 puudust/probleemi. 
Kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri on hea, kuna see 
muudab kogu elu mitmekesiseks. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes 
ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem 
toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal 
kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, 
et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks. Teiseks, 
kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis 
oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu 
kuulutakse. Kolmandaks, mitmekultuurilisest perspektiivist lähtudes on võimalik paremini ja 
mitmekülgsemalt kaitsta inimeste erinevaid huve ja õigusi. 
 
Puudusteks on see, et itmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid 
domineerivate gruppide häält ning teisi gruppe eiratakse. Nõrgad on sellised 
mitmekultuurilised ühiskonnad, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste 
leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kultuuriliste vähemuste rühmad elavad pahatihti 
teistest eraldatuna. Pole tähtis, kas nad on sellise eraldatuse ise valinud või on see peale 
surutud. Kui kultuurigrupid on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud 
ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis suurenevad konfliktid väärtushinnangutes. 
 
4.Nimeta 2 mitmekultuurilist riiki ja selgita, milles seisneb nende mitmekultuurilisus? 
Näiteks Kanadas valitsus võttis multikultuursuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku 
poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust 
multikultuurse ideoloogia õhutajaks, kuna nad on avalikult rõhutanud immigratsiooni 
sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja multikultuurseks. 
Kanada ühiskonna kirjeldamisel kasutatakse metafoori „kultuuriline mosaiik“ (ingl cultural 
mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt 


  Ameerika Ühendriikide kohta kasutatud sulatuspoti-metafoorist rõhutab „kultuuriline mosaiik“ 
eri rahvuste mitmekesisuse säilitamist ning seeläbi ühiskonda panustamist. 
 
Hollandis sai mitmekultuurilisus alguse 1950. ja 1960. aastatel toimunud suure 
immigratsioonilainega, misjärel võeti 1980ndate alguses vastu ametlik mitmekultuurilisuse 
poliitika. 1990ndatel muutus senine mitmekultuurilisust toetav poliitika 
assimileerumispõhisemaks. Alates 2010. aasta aprillist võimul olev parempoolne 
valitsuskabinet eemaldub mitmekultuurilise ühiskonna mudelist ja toetab Hollandi kultuuri, 
normide ja väärtuste domineerimist ühiskonnas. 
 
5.Miks tekib erinevate kultuuride vahel konflikte? Too näiteid. 
Kuna kultuuride vahel on sagedane kontakt, siis sellest tekivad ka konfliktid, kuna üks 
kultuur võib tunda end teisest kultuurist ohustatuna, sest tekib kartus ja hirm oma kultuuri 
säilimise pärast. Kultuurides on erinevusi maailmavaadetes ja traditsioonides, mis ei pruugi 
teiste kultuuridega kokku sobida. Üheks näiteks kultuuridevahelisest mittemõistmisest on 
rassism ehk diskrimineerimine nahavärvuse tõttu. Tuleb teadvustada sedagi, et kultuurilisi 
erinevusi võib kas teadlikult või mitteteadlikult konfliktide ettekäändeks tuua. Kultuuriliste 
konfliktide põhjuste ja lahenduste analüüsijate seas on levinud arusaam, et konfliktide 
tekkepõhjuseks on sageli sarnasuste asemel liialt erinevustele keskendumine. Kultuurid on 
pidevas muutumises ning seetõttu on keeruline mõista, miks ja mille alusel neid järjekindlalt 
üksteisele vastandatakse. 
 
6.Iseloomusta mitmekultuurilisust Eestis.  
Eesti paljurahvuseline ühiskond. Eesti rahvastikus toimus murranguline muutus nõukogude 
ajal, kuna siis rändasid paljud eestlased Eestis välismaale. Eesti praegune sotsiaalpoliitiline 
olukord nõuab ühiskonna multikultuurilisuse võimalike aspektidega tegelemist. Eesti 
mitmekultuurilisusest rääkides tuleb tähelepanu pöörata põhiseaduses öeldule, et Eesti riik 
„… peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade...“. See on aluspõhimõte, mis 
tõstab esile vaid ühe rahvuse, ahendades paratamatult siinse faktilise mitmekultuurilisuse 
ideed. Hoolimata sellest et Eesti ühiskonnas on erinevate rahvuste temaatika varem kõne all 
olnud, hakati siin võrreldes Euroopa riikidega, nagu Prantsusmaa ja Holland, 
mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. 
aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid 
rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, 
samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 
 
7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on 
mitteeestlased? 
2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 
67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla 
kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), 
ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%).  
 
8.  Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas. 
Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, 
tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja 


  etnilised konfliktid, iive.    
9.  Mida tähendab mcdonaliseerumine, amerikaniseerumine? 
Macdonaldiseerumine on protsessi, kus inimesed hakkavad üha enam tarvitama kiirtoitu. 
Mitte ainult seele pärast et see tuleb neile odavam vaid sellepärast et nii tuleb tootmine 
odavam. Selle taga seisab rahvusvahelise kapitali suuremal või vähemal määral 
teadvustatud poliitika. macdonaldiseerumise tagajärjel viibib inimene sisuliselt tootmisliini 
ääres ka siis kui einetab "puhkehetkel" kiirsöögikohas. 
Ameerikastumine on üks õnne tagatisi. Tekib soov selle american dreami järgi, et elu ongi 
perfektne. (maja valge aed kaks last jne).