Teabe vahetamine (0)

Teabe vahetamine
Erinevaid definitsioone: 
Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide  edastamine  
ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite 
vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969)
Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv 
sotsiaalne  interaktsioon  (Gerbner, 1967) 
http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner
Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine
 - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne 
võimekus),  saatmine ,  kanal , vastus, müra ( saatja , 
vastuvõtja , kanal)
Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja  edastaja  saavad 
sõnumist ühte moodi aru
Erinevad mudeleid
Lineaarne ühesuunaline ( Shannon - Weaver’i mudel)
- saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal
Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood-
Schramm´i mudel)
 - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles 
osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja)
Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel)
- Kommunikatsioon on  dünaamiline , eelnenud 
kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat 
sõnumite vahetamist
Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes
Muutus suhetes  muutus kommunikatsioonis
Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus)
Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine)
Teemade hulk (nt kõigest)
Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed)
Sõnumid  on 
- seotud kontekstiga
- seotud  kontrolliga
- emotsioone suunavad
- sisaldavad teavet 
- Interaktsioonide,
- läheduse /selle puudumise ,
- mina-pildi,
- suhte kohta.
Sõnumi  eksplitsiitne  sisu ja  metakommunikatiivne  
aspekt – sõnumi “tegelik” sisu 
Kommunikatsioon lähedussuhetes   - seos 
rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; 
võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade 
hulk ja käsitlemise sügavus
Meeste ja naiste erinevused: 
tunnetele orienteeritus, isiklik teave
faktidele orienteeritus, instrumentaalne
Efektiivne sõnumi saatmine
“mina”-sõnumid
ideede korrastamine enne sõnumi edastamist
ideede hulk sõnumis
seisukoha selge esitamine
sõnumi kordamine
tagasiside küsimine
suhtlemispartneriga arvestamine (nt  suhtlemine  lapsega)
teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline)
verbaalse  ja mitteverbaalse info 
- püüda mõista tähendust, kuulamine  nõuab osalemist teise 
maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside 
andmine,  kehakeel , silmside, tegevused …
Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise 
ajal)
 - võrdlemine
- mõtete lugemine
- vastuseks valmistumine
- sõelumine
- unelemine
- samastumine
-  väitlemine
- õigustamine
- teema vahetamine
Tähelepanelik kuulamine
- aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse 
jne.
- Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine 
verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil
Oluline 
- kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, 
emotsionaalne taust, väärtussüsteem,  motivatsioon
Abistava kuulamise korral 
 - see on  rääkija  jaoks keeruline olukord
- hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb
- Tähelepanu väljendamine kui  signaal  rääkimiseks
- Huvi teise isiku vastu
- Kehakeel ja vestlejate vaheline distants
- Kontrollitud liigutused,  näoilmed , silmside
- Tähelepanu rääkijal
-  Psühholoogiline  kohalolek
- Tähelepanelik vaikimine
“Tähelepanelik” kuulamine
• Meeldida rääkijale
• Olla kena inimene
• Mitte solvata teist inimest
• Teatud info otsimine
•  Manipulatsioon
- Keda kuulan huviga?
- Kelle puhul  kasutan  pseudokuulamist (teemad)?
- Miks on raske kuulata?

Document Outline

• Slide 1
• Erinevaid definitsioone:
• Erinevad mudeleid
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Tähelepanelik kuulamine
• Slide 10
• “Tähelepanelik” kuulamine
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18