Konkurents (1)

8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist.
Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast.
Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid ). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid).
Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted.
8.2 Konkurentsi liigid
Konkurents sõltub sellest:
1. kui palju on antud turul müüjaid;
2. kuidas nad mõjutavad hindu;
3. millised on turule sisenemise võimalused;
4. millist toodangut müüakse.
Konkurentsi liigitust nimetatakse ka turu struktuuriks.
Neli põhilist liiki on:
1. Täielik konkurents - tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on hinnavõtja. Kasum minimaalne.
Mida tähendab hinnavõtja? Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda.
2. Monopolistlik konkurents - toodangu erinevuse tõttu on pakkujatel võimalus mõjutada hindu.
3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson – turg , kus on vähe suuri ostjaid .
4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson – turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne.
Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest.
Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol.
8.3Turustruktuuride võrdlus
Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused.
Liik
Müüjaid
Mõju hinnale
Sisenemine turule
Toodang
Täiuslik konkurents
Väga palju.
Puudub.
väga kerge.
Sarnane.
Monopolistlik konkurents
Palju.
Väike.
Kerge.
Veidi erinev.
Oligopol
Mõned.
Keskmine.
Raske.
Erinev.
Monopol
Üks.
Suur.
Väga raske.
Unikaalne .
8.4 Näited
Mis liiki konkurentsiga puutuvad kokku järgmised ettevõtted:

Edela Raudtee ; Oligopol.

Eesti Energia; Täiuslik konkurents.

Coca - Cola ; Monopolistlik konkurents.

Linnatakso; Täiuslik konkurents.

lillemüüja; Täiuslik konkurents.

hamburgerimüüja; Monopolistlik konkurents.

kooli kohvik ; Monopolistlik konkurents.

MicroLink; Monopol.

General Motors; Oligopol.

Adidas ; Oligopol.

Eesti post. Monopol.
8.5Loomulik monopol
Loomulik monopol - üks ettevõte kontrollib turgu toote või teenuse eripära tõttu. Näiteks tingitud tootmise kulukusest on turul ruumi vaid ühele ettevõttele. Teise lisandumisel oleksid mõlemad kahjumis.
Mastaabisääst - odavam on toota suures koguses, sest siis on tootmiskulud ühe kaubaühiku kohta väiksemad.
Konkurentsi puudumisest tingitud hinnatõus on takistatud riiklike seadustega. Probleemiks on riikliku juhtimise ebaefektiivsus. Parim majandusregulaator on turg.
Millised ülevalpool loetletud ettevõtetest on loomuliku monopoli näited?
Coca-Cola, MicroLink, General Motors.
8.6Konkurentsi eelised
Ühiskonna seisukohast tervikuna on konkurents hea. Sellega kaasnevad all-loetletud eelised. Selgita need pikemalt lahti:
1. info hankimine ; Saad infot selle kohta kuidas midagi teha, mis rahvale meeldib rohkem jms.
2. efektiivsus;
3. novaatorlus;
4. tugevamad võidavad; mida tugevamaks saad, seda lihtsam on sul edasi minna.
5. reageerimine muutustele; kui miski muutub ühes kohas, saab rahvas teada sellest ja kui rahvale meeldib hakkab ta seda pooldama. Teised siis aga üritavad endid muuta, et saada rahvas endapoole tagasi.
6. mitmekesisus ; Et kõik ei oleks ühesugused, siis väljapaistmiseks muudavad erinevad kohad endis midagi, et rahvas just neid pooldaks.
7. laienemine; laieneda üle maa on lihtsam, sest rahvas teab ja konkurendid räägivad, kui sul midagi paremat on kui teistel.
8. sõltumatus;
8.7 Konkurentsi puudused
Ühiskonna seisukohast on sel ka puudusi:
1. nõrgemad kaotavad ; Kui sul ei ole piisavalt jõudu, et konkurentidest parem olla, siis sa võid väga lihtsalt minna pankrotti .
2. kapitali raiskamine; Kui keegi leiab mingi hea koha kus oma asja müüa ja kui tal on ka võimalusi selle jaoks, siis ta ostab/rendib vms. selle koha endale ära. Isegi siis kui sinna oleks võinud minna keegi teistsuguste ideedega ja tegelikult tal endal seda niiväga vaja ei ole.
3. majanduslik ebavõrdus; Majanduslikult on tugevamad need, kes suudavad konkurentsi redelil kõrgemale ronida. Need kes allapoole jäävad, kaovad lihtsalt silmist.
4. mõnda vajalikku toodet ei pakuta; Kui ettevõtja näeb, et tema see kindel toode on väga hea ja kõik ostavad seda, siis mõni teine asi, mida võibolla nii palju ei osteta jääb nö. peitu . Konkurendid aga sellejaoks et elus püsida hakkavad jahtima teid kuidas teise seda head asja veel paremini enda all toota/müüa ja ka nende tähelepanu kaob selle vajaliku juurest ära. Nii aga võib see vajalikum asi hoopis ära kaduda.
8.8 Monopoli kaitsmise vahendid
Eraettevõtte ja üksikisiku seisukohast on konkurents halb ja seda üritatakse vähendada. Monopoli kaitsmise vahendid on:
1. litsents ; Kui sa tahad mingi ettevõttega alustada, pead vaatama, et see mida sa teha tahad ei ole veel litsentsiga kaitstud või kui on, siis tuleb taotleda sul litsents, et sa võiksid seda teha.
2. patent ; Kui sa oled midagi head välja mõelnud, siis saad seda patendiga kaitsta, et teised ei saaks midagi täpselt samasugust järgi teha ja sama asja pealt ise raha koguda.
3. autoriõigus; Mingile kindlale tootele (laul, raamat jms.) vormistatakse autoriõigus, et kogu tulu, mis selle toote pealt tuleb läheks toote omanikule.
4. kaubamärk; Tehakse oma kaubamärgiga tooteid, et siis kui keegi teine samamoodi teeb, siis rahvas teab, et tema on sellist asja juba varem teinud ja teine tegi tema pealt maha/tema järgi.
8.9 Konkurentsiseadus
Seaduste eesmärk on ennetada monopoli tekkimist ja piirata olemasolevaid monopole .
Seadus keelab:
1. ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi;
2. suurettevõtete poolt majandusliku jõu kuritarvitamine;
3. ettevõtete ühinemine, kui sellega kaasneb monopoli teke.
Seadusega võib:
1. nõuda ettevõtte jagamist väiksemateks iseseisvateks osadeks ;
2. kontrollida monopoli tegevust (näiteks hinna ülempiiri kehtestamine).
1. Millal pole konkurents soovitav ?
Konkurents pole soovitav kui sellega hakkama ei saada...
2. Millal pole konkurents lubatav?
Konkurents ei ole lubatav, kui sellega tahetakse teha ühte suurt monopoli.
8.10 Riivatu konkurents
Too näiteid riivatust (räpasest) konkurentsist?
1. ...
2. ...
3. ...
8.11Lõpetuseks
Üksikobjekti seisukohast on konkurents häiriv. Tuleb võistelda ja pingutada. Seda üritatakse
kõikvõimalike ja võimatute vahenditega vältida või vähendada. Majandusele tervikuna on konkurents väga oluline.
Turumajandus = konkurentsimajandus
TEST märgi igas küsimuses üks õige vastus variant punase värviga.
1) Millest on konkurents tingitud?
a) soovist olla esimene;
b) ressursside nappusest;
c) soovist võita kliente;
d) kõigest eelpool loetletust.
2) Millise konkurentsi liigiga on tegemist, kui turgu kontrollivad paar suuremat ettevõtet?
a) täiuslik konkurents;
b) monopolistlik konkurents;
c) oligopol;
d) monopol.
3) Mis iseloomustab täiuslikku konkurentsi?
a) palju ettevõtteid, keegi ei mõjuta hinda;
b) palju ettevõtteid ja nad mõjutavad pisut hinda;
c) paar ettevõtet ja nad mõjutavad hinda;
d) üks ettevõte, täielik kontroll hinna üle.
4) Milline ettevõtetest on loomulik monopol?
a) Coca-Cola;
b) Eesti Energia;
c) Nehatu;
d) kartulimüüja turul.
5) Mis on uuel ettevõttel monopolistlikule turule sisenemisel kõige suurem takistus?
a) äriplaani koostamine;
b) investorite leidmine;
c) oskusteabe kättesaadavus ja ettevõtmise töömahukus;
d) klientide leidmine.
6) Kuidas suurendab konkurents tootmise efektiivsust?
a) tootja peab viima end kurssi tarbija vajadustega;
b) tuleb uurida, kuidas toota odavamalt ja ratsionaalsemalt;
c) tuleb käia kaasas ajaga ;
d) tootja peab otsima uusi turge.
7) Miks toob konkurents kaasa kapitali raiskamise?
a) investeeritakse uurimistöösse;
b) tuleb viia end kurssi tarbijate vajadustega;
c) aeglased, kuid töökorras seadmed vahetatakse välja kiiremate vastu;
d) kõigil eelpool kirjeldatud põhjustel.
8) Miks on vaja konkurentsi seadust?
a) tagada ettevõtetele võrdsed eeltingimused;
b) vältida monopolide teket;
c) lasta turul reguleerida toodangu mahtu ja hinda;
d) kõik eelpool loetletud põhjused sobivad.
9) Mis vahe on litsentsil ja patendil?
a) litsents on vabatahtlik, patent on seaduslik;
b) litsents on eriline nimi või sümbol, patent on loomingulise töö paljundamise õigus;
c) litsents reguleerib äritegevust, patent toote või idee kasutamist;
d) neil pole mingit vahet.