VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID (0)

1 Hindamata

Lõik failist

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
LAOHOIDJA
LH 2
MIRJAM TAMMERIK
VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID
Referaat
Juhendaja : Margit Veskimäe,
ühiskonnaõpetuse õpetaja
Paide 2010
SISUKORD

Sisukord
Sissejuhatus 3
Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) 4
Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) 6
Eesti Vabariigi Riigikogu valimised 7
Valimiste funktsioonid 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Valisin oma referaaditeemaks „Valimiste funktsioon ja valimissüsteemid“. Valisin selle teema, kuna ei leidnud muud sobivat teemat. Minu referaadis tuleb juttu majoritaarnsest valimissüsteemist, proportsionaalnsest valimissüsteemist. Samuti sellest kuidas valitakse Eesti Vabariigis riigikogu. Valimiste funktsioonidest ning vabade valimiste põhimõttest tuleb samuti juttu.
Head lugemist :)

Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised)

Parlamendivalimiste süsteem, mille puhul riik jagatakse valimisringkondadeks ja igast valimisringkonnast valitakse kindlaksmääratud arv parlamendiliikmeid. Lihtsaim vorm on, kui igast ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond .Valituks osutub kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab hääletamisel enamuse vastavas ringkonnas (võitja võtab kõik). Enamus võib olla absoluutne või suhteline ( relatiivne ). Absoluutne (ka kvalifitseeritud) enamus on siis kui saadakse üle poole valimisringkonnas antud häältest. Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem).
Enamusvalimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm.
Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse.
Üheks enamusvalimise eeliseks on kindla piirkonna esindaja olemasolu, kuid puuduseks võib olla piirkondlike huvide domineerimine riigi huvide üle.
Romaani maades kasutatakse sageli kahevoorulisi valimisi, kus teise vooru pääsevad teatud % hääli saanud kandidaadid (Prantsusmaa Rahvusassamblee valimistel peab saama selleks 1/8 häältest). Soodustab erakondade koostööd, kes otsustavad enne teist vooru, kes kandidaatidest tagasi tõmmata, et tagada mõnele kandidaadile rohkem hääli. Prantsusmaa on presidentaalne riik ja seal ei ole kahepartei süsteem välja kujunenud.
Absoluutse enamusvalimise korral kandideerivad kaks esimeses voorus enim hääli saanut (kui keegi ei saanud kohe 50% häältest + 1 hääl) ja võitja peab saama üle poole häältest. Parlamendivalimistel ei ole sageli kasutatav, kuid küll presidendi ja näiteks Saksamaal ka linnapeade valimisel.
Enamusvalimisega on sarnane ka üksiku ülekantava hääle meetod. Seal valija võib
meelepärased kandidaadid järjestada ja valituks osutuvad suhteliselt kõige populaarsemad kandidaadid. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil.

Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)

Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist häältest. Peab kindlustama vähemusse jäävate rühmade esindajaile pääsu valitavasse kogusse (parlamenti). Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma esindajate arvu parlamendis määrab kindlaks arv, mis saadakse vastavale rühmale antud häälte arvu jagamisel valimisjagajaga. Kui rühmade esindajate arvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult täisarvud, siis jäävad mõned kohad vabaks. Nende täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda.Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond).
Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas. Toob kaasa tavaliselt koalitsioonivalitsused ja kompromisside otsimise, takistab tegeliku enamuseta erakondadel oma poliitika elluviimist. Võimaldab erinevate maailmavaadete ja huvide selget väljatoomist. Takistab poliitikas järske muudatusi, sest väike häälte jaotuse muudatus ei too kaasa suuri muutusi mandaatide jaotuses.
Kui moodustatud valimisringkondades on vähe mandaate, siis on tulemus lähedasem enamusvalimistele.
Kasutatakse kas suletud nimekirju, kus kandidaate ei järjestata nimekirjas ümber ja valija annab oma hääle sageli nimekirjale, mitte kandidaadile või avatud nimekirjade meetodit, kus kandidaadid reastatakse vastavalt neile antud häälte arvule ümber.
Võib öelda, et see mis on majoritaarse valimise tugevus on proportsionaalse valimise nõrkus ja vastupidi.

Eesti Vabariigi Riigikogu valimised

Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18-aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad — Riigikogu liige peab olema vähemalt 21-aastane.
Riigikogu liikmed valitakse Eestis avatud nimekirjavalimistega neljaks aastaks. Proportsionaalse valimissüsteemi mõte on sellest, et erakonna kandidaatidele antavate Riigikogu kohtade osakaal kõikidest kohtadest vastab enam-vähem erakonna häältesaagi osakaalule kõikidest kehtivatest häältest. Nõnda saab näiteks 25 % valijate toetuse pälvinud erakond sõltuvalt asjaoludest 25-28 mandaati . Kolmveerand Riigikogu kohtadest jaotatakse erakondade vahel ringkondades, kusjuures kandidaadi reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Nõnda saavad mandaadi eim hääli saanud kandideerijad. Veerand mandaatidest jaotatakse üleriigilise nimekirja alusel nn kompensatsioonimandaatidena. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. Kümmekonna häälega siiski Riigikokku jõuda ei saa, sest ka üleriigilises nimekirjas on nõutav teatud minimaalne häälte arv.
Lisaks kasutatakse Eesti riigikogu valimistel 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte “kaotsiminek”. Valimiskünnise sisseviimine välisriikide eeskujul on Eestis vähemalt osaliselt põhjustatud ka ajaloolisest kogemusest. Rohkete väikeparteide pääs parlamenti killustas poliitilisi jõude juba 1920. aastatel ning ei lubanud moodustada tõeliselt teovõimelist parlamenti. Valimiskünnise abil pääsevad Riigikogusse suuremad erakonnad, kelle vahel elujõulise koalitsiooni moodustamine on palju tõenäolisem.
Riigikogu liikmed ei ole pärit vaid kindlatelt elualadelt. Mujal maailmas silmatorkavat juristide ülekaalu parlamendis Eestis märgata ei ole. Majandusinimesi on rohkem, kuid nendegi osakaal pole ülemäära suur. Pigem kaevatakse juristide ja majandusasjatundjate vähesuse üle. Kuna saadikud on erinevat taustaga, on ka rahva esindatus laiem. Erinevatelt elualadelt pärit inimeste kuulumisel Riigikokku on nii omad head kui halvad küljed. Ühelt poolt on laia esindatusega Riigikogul hea ülevaade riigis erinevatel elualadel toimuvast. Teisalt kulub aga otsuste kujundamisele ja väljatöötamisele ehk rohkem aega kui vaid professionaalsetest poliitikutest, majandusinimestest ja juristidest koosneva riigikogu puhul.
Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ja nad räägivad kogu rahva eest, s.t. nad võivad otsuseid langetada omaenda tõekspidamiste alusel. Riigikogu liikmete ametist tagandamine on võimalik vaid äärmiselt piiratud juhtudel ning seondub eelkõige kuriteo toimepanemisega. Sääraste meetmete läbi püütakse tagada rahvaesindajate sõltumatus ja tegutsemine kogu rahva huvides, mitte vaid teatud osa valijaskonna hetkemeeleoludest lähtudes.

Valimiste funktsioonid

Tagada võimu vahetumine .
Vahendada kodanike nõudmisi.
Usalduse indikaator.
Hariv funktsioon.
Määravad valitsuse võimukosseisu.
Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi.
Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga.
Tehakse kindlaks kehtiva reþiimi toetuspind.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Majoritaarne_valimiss%C3%BCstee m
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rdeline_valimiss%C3%BCstee m
http://www.estonica.org/et/Riik/Riigikogu/Valimiss%C3%BCsteem_ja_Riigikogu_koosseis/
http://www.annaabi.com/materjal-27452-valimised

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #1

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #2

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #3

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #4

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #5

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #6

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #7

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #8

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #9

VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

danceismylifestyle Õppematerjali autor

majoritaarne valimissüsteem enamusvalimised proportsionaalne valimissüsteem võrdelised valimised eesti vabariigi riigikogu valimised valimiste funktsioonid

Sarnased õppematerjalid

docx

Valimised

Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on

Ühiskond

docx

Valimised

Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3

Ühiskonnaõpetus

odt

Nimetu

Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.)

Kategoriseerimata

docx

Ühiskonnna kodune KT

Kodanikud saavad mõjutada vaid seda, mitu inimest parlamenti valitakse. Süsteemi peamisteks puudusteks on keerukus ja erakondade suur mõju. Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused? Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Kuidas valmistatakse ette riigikogu valimisi? Kuidas seatakse üles kandidaadid?

Ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Otsustusprotsess Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni president ei osale hääletusel." Kes esindab Eestit Ülemkogus? Kes on praegu Ülemkogu eesistuja? Eksamipilet nr 5 1. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Kas Eestis on kasutusel majoritaarne või proportsionaalne valimissüsteem? Millistes riikides kasutatakse majoritaarset ja millistes proportsionaalset valimissüsteemi? Kumb valimissüsteem oleks Eestile Teie arvates sobivam ja miks? Majoritaarse puhul on enim hääli saanu võitnud ( võitja võtab kõik), proportsionaalse korral jaotatakse mandaadid antud häälte jaotust arvestades. Aktiivne valimisõigus on

Ühiskonnaõpetus

rtf

Valimised

Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

 Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale  Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist  Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast.  Abraham Lincoln- USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“.  Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan?: 1) Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu ja KOV valimiste. 2) -//- läbi avatud ühiskonna, kus otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu.  Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia  Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid