Stimulandid (0)

Pelgulinna Gümnaasium
Mari Parts
10c
STIMULANDID
Tallinn 2008
Stimulandid
Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin , nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin , amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy .
Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida-Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%.
Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt . Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei
teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse “tegelikkusesse”, arvates, et sõltuvust ei
teki. Sageli ei olda teadlikud ühe või teise uimasti tarbimise tagajärgedest. Erilist ohtu tekitab asjaolu, et 0,6% elanikkonnast (ca 10 000 inimest) on pidevalt veeni süstivad narkosõltlased. Süstimine on lahutamatus seoses HIV, hepatiidi jt nakkuste levikuga .
Kofeiin
Kofeiin on ksantiinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga migreeni ravis või valuvaigistitega (näiteks aspiriin või paratsetamool ). Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks.
Kõige tuntuim jook, mis kofeiini sisaldab, on kohv. Suurtes kogustes jooduna tõstab kohv vererõhku, kurnab südant. Kohvisõltuvus on neil, kes joovad päevas üle 5-6 tassi kanget kohvi. Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid. Kui temast järsult loobutakse – tekivad peavalu ja depressioon .
Kohvist on identifitseeritud üle 1000 ühendi, neist üle 100 on bioaktiivsed. Kofeiin on põhiline alkaloid. Maitsmismeel tajub kofeiini kibeda, mõru maitsega. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 min pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa kofeiinist imendunud. Kofeiinimolekul on rasvlahustuv, poeb läbi rakumembraanide ja tungib aju närvirakkudesse. Nt vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Kofeiini leidub süljes, sapis, seemnevedelikus ja rinnapiimas. Väike osa (0,4...4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% taas imendub neerutorukestes ja metaboliseerub (ainevahetusse). Metaboliitidest 2...5% eritub väljaheidetega, põhiosa eritub uriiniga.
Mis kiirelt tuleb see kiirelt kaob: mõne tunniga laguneb pool organismi viidud kofeiinist ja sõltlane vajab uut annust. Juba 20...40 min pärast kohvi joomist ilmneb kofeiini ergutav toime ajule. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Kohvil vett eritav e diureetiline toime. Järelikult veekaotuse korral pole kohv janu kustutamiseks sobiv jook. Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed, neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda kurnatuse ja stressiseisundi korral.
Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevastel kohvijoojatel on kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid – ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti – kõrvetised ja valu seedekulglas . Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid.
Kohvi kasulik mõju tervisele
Viimaste uurimuste kohaselt on tervisele kasulik juua tagasihoidlikus koguses kohvi, päevas kaks kuni neli tassi. Need kasutegurid on leitud statistilisi uurimismeetodeid kasutades, mis jälgivad suurt uurimisgruppi aastate jooksul, ja sobitavad haigusjuhte individuaalsete harjumustega nagu kohvi joomine, samal ajal kontrollides teisi variatsioone, mis võivad mõjutada seda suhet. Selliste uurimuste hiljutine uputus tõestab, et mõõdukas kohvi joomine alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja parkinsonismi 50% - 80%. Veel vähendab kohvi joomine 25% astmahaigete atakke ja meditsiiniõdede sõnul ka enesetappe. Lisaks on mõned uurimused vihjanud, et kohv sisaldab neli korda rohkem vähivastaseid antioksüdante kui roheline tee.
Muidugi, mõned neist uurimustest ei võta arvesse, kuidas kohv on valmistatud, kui värsked on oad jne. Võib-olla kui uurimused täpsustuvad võime leida, et värskelt röstitud kohvi joomine on kasulikum kui kolkunud või halvasti keedetud kohvi joomine. Loomulikult toimub värskelt valmistatud kohvis keemiliselt rohkem kui seisnud kohvis. Ja me võime teada saada kui palju kasulikke efekte äratab kofeiin ja milliseid keemilisi komponente on kohvis.
Nikotiin
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast , ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust , kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.
Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist – selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja –sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud nikotiinisõltuvus teeb suitsetamisest loobumise raskeks. Loobunuil tuleb mõnda aega taluda närvilisust, unetust, peavalusid, alalist suitsunälga. Tubakasuitsus sisaldub peale nikotiini teisigi mürgiseid aineid – väga kahjulik ka neile, kes ise ei suitseta(passiivne suitsetamine).
Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3-1,5 mg nikotiini.
Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.
Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.
Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiin tõstab südame löögitegevust, tekitab tubakasõltuvust, langetab kopsude tööhõivet, tõstab vere suhkrusisaldust ja väheneb näljatunne. Nikotiini tõttu eritavad neerupealsed rohkem adrenaliini ja noradrenaliini. Samuti muutub hapete ja leeliste tasakaal, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mis võib suurendada menstruatsioonivaevuseid ning kahjustuda võivad saada ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb ja sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Seetõttu on väga kahjulik tarbida sigaretti lapseootel naisel.
Ühes suitsus on 0,5–20 mg nikotiini. Suitsetaja saab sellest 5-10%, ülejäänu läheb ruumi või seal viibivate passiivsete suitsetajate kopsudesse – suitsetaja on ohuallikaks teistele, eriti lastele ja vanuritele.
Mürgistusnähud: oksendamine , kõhuvalu, vererõhu tõus ja siis langus. Kui abi ei saabu – krambid ja surm.
Kokaiin ja crack
Tänapäeval müüdav kokaiin on segatud kas piimasuhkru või mõne legaalse ravimiga, näiteks prokaiiniga (endine novokaiin ). Pulbrit tõmmatakse ninna. Ravimi tugeva veresooni ahendava toime tõttu on kokainisti nina limaskest kärbunud, haavandunud ja see võimaldab väga lihtsalt kokainismi diagnoosida.
Samas kokaiini valmistamisel leotatakse kokapõõsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hüdrokloriid, mis on happeline. Seetõttu imendub ta limaskestadesse(ninna tõmbamisel), aga seda ei saa suitsetada, kuna hape hävitaks kopsud . See lahustub siiski vees ning saab seda ka süstida.
Ninna manustamisel saabub toime väga kiiresti – kolme minuti pärast ja kestab vaid 20 minutit. Toime sisaldab psühhostimulatsiooni, vähendab nälga ja janu ning tekitab kogenud kasutajal tohutu energia juurdevoolu. Paljud tarvitajad on täheldanud isegi orgasmi taolist seisundit . Ilmneb eufooria , õnnetunne, lõbusus ja alguses seksuaalsuse suurenemine.
Seda ainet kasutavad nii vaimse töö tegijad kui ka lihttöölised. Alustatakse väikestest annustest suu kaudu või pulbrina ninna. Edaspidi tuleb annust suurendada kuni mitme grammini päevas. Pikapeale isiksus muutub – areneb välja äärmine egoism, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise murega, inimene degradeerub, tekivad psüühika häired – jälitus- ja armukadedusluul jms. Suureneb perifeersete närvide ärritatavus. Kokainist kaebab piinavat sügelemist, talle tundub, et tema naha all on loomad – sipelgad, lutikad ning teda piinatakse elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada ennast.
Suured annused põhjustavad ärevust, depressiooni, isegi teadvuse kaotust. Juhuslik suur kokaiini tarvitamine või kokaiini perioodiline tarvitamine põhjustab veidrat agressiivset ja vägivaldset käitumist. Üleannustamine põhjustab südame seiskumist või kopsu kahjustuste tagajärjel surma.
Enamik surmaga lõppenud õnnetusi on toimunud arvatavasti droogi suitsetamisel, süstimisel ja nn body -backeri sündroomi tõttu. Viimasel juhul üritatakse kokaiini vedada salakaubana kondoomi pakituna, allaneelatud kondoom võib maos puruneda või sattub kokaiin makku maomahla toimel. Surmav annus imendub verre. Selliseid pakikesi on topitud ka pärakusse või tuppe. Pärasoolest eemaldamiseks on vahel vaja ka kirurgilist operatsiooni.
Kokaiini tarvitamise tagajärgedeks on vaimne ja füüsiline sõltuvus, nina limaskesta põletik, veenipõletik, peaaju verevalumite oht, sagedane haigestumine nakkushaigustesse. Tekivad südame rütmihäired. Inimene kõhnub ja suureneb higistamine . Lisaks tekivad unetus , hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb. Võõrutusnähtudeks on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segadusseisundid.
Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab üle poole tunni. Tarvitajad väidavad, et kokaiin parandab tähelepanu, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmete vaimsete ülesannetega toimetulekut ja teritab mälu. Kokaiin tekitab eufooriat. Tegu on stimulandiga, mis põhjustab energiapuhangu, aine mõju kadudes ilmneb füüsiline kurnatus , tekivad ärevus ja depressioon. Suurte koguste korral võib esineda hallutsinatsioone.
Crack on odav kokaiini vorm, mis on saadud alkaloidi segamisel söögisoodaga ja on määratult populaarne . Crack-iks nimetatakse seda segu heli tõttu, mis tekib tüki või kamaka kuumutamisel suitsetamise käigus. Kuna crack on lenduv, saab seda suitsetada sigarettides ja klaaspiipudes. Crack tekitab probleeme oma madala hinna, kättesaadavuse, suurte annuste ja kiire toime tõttu, mis on võrreldav veeni süstimisega.
Crack ja free-basis(vaba alus) võivad noortel pealtnäha tervetel inimestel põhjustada südame atakke, trombe, surma südamelihaste või kopsuinfarkti tagajärjel. Naised armastavad crack-i kolm korda enam kui mehed. Crack suurendab eriti naistel seksuaalset aktiivsust, sellest tulenevad juhuslikud kontaktid erinevate partneritega, mis omakorda soodustab suguhaiguste, eriti AIDS-i levikut ja soovimatut rasedust. Kokainistide lastel on keskmisest sagedamini südamerikkeid, neerude ja sooletrakti kahjustusi.
Kokaiin:

• Kiirendab pulssi ja tõstab vererõhku. Ahendab veresooni. Südame rütmihäired võivad põhjusutada äkksurma. Ajukahjustused veresoonte lõhkemise tagajärjel.
  
• Kahjustab hingamisteede limaskesti, mille tagajärjel suureneb risk põletike tekkeks hingamisteedes.
  
• Võib esile kutsuda häireid maksa funktsioneerimises.
  
• Põhjustab halba enesetunnet, oksendust, kõhukinnisust ja ka kõhulahtisust. Ebaregulaarne toitumine võib põhjustada ajutisi häireid.
  
• Aine mõju all olles kaob söögiisu. Ebaregulaarsest toitumisest johtuv vajalike toiduainete puudus põhjustab häireid organismis. Pikaajaline kasutamine põhjustab kõhnumist.
  
• Aine kasutamine ergutab ja kutsub esile heaolu tunde, pärast mõju kadumist asendub see masendusega. Pikaajaline regulaarne kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid, närvilisust, erutust, meeleolu muutusi, mälukaotusi, unetust.
  
• Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksuaalsuhete vastu. Tavaliselt siiski kujuneb regulaarsetel kasutajatel välja impotentsus.
  
• Väga suur raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse risk. Vastsündinutel on tihti imemisraskusi.
  
• Kujuneb eriti tugev sõltuvus. Sõltuvus võib kujuneda ka juhuslikel kasutajatel.
  
• Enesehinnang tõuseb ja kehaline aktiivsus suureneb. Pikaajalisel kasutamisel, samuti järelmõjuna põhjustab luulusid, äkkviha, mäluhäireid, ahistust.
  
• Talumisvõime tõuseb aeglaselt. Liiga suurtes kogustes tarvitamine võib põhjustada surmavat mürgitust.
  

Kokaiin ei mõjuta viljakust.
Amfetamiin
Amfetamiin on sünteetik. Keemiline koostis ja toime on lähedane adrenaliinile. Erineb, et tal puudub OH-rühm, sellest tema püsiv seisund. Amfetamiin on tugev kesknärvisüsteemi stimulant. Mõjub otseselt ajutüvele. Tema mõjul vabaneb presünapsitest noradrenaiin ja dofamiin, mis omakorda stimuleerivad vastavaid retseptoreid. Ka stimuleerib perifeerseid adrenoretseptoreid, sellest veresooned ahenavad, mõju silelihaskonnale, süda klopib, vererõhk tõuseb. Mõistlikus annuses erutusprotsessid ergukavas kiirenevad, väsimus kaob, üldine ergutav toime, meeleolu paraneb, jõudu tuleb juurde, tööviljakus tõuseb, väheneb une vajadus, väheneb söögiisu. Kui ei kontrollita tarbimist on rasked kesknärvisüsteemi häired kuni skizofreenia psühhoosideni.
Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukad annused(alla 30 mg) stimuleerivad närvisüsteemi, virgutavad ja aktiveerivad keha samal viisil kui norepinefriin(noradrenaliin), mis valmistab keha ette hädaolukordadeks ja stressiks. Hingamise ja südamelöögi sagedus suurenevad, vererõhk tõuseb, pupillid laienevad , isu on pärsitud. Kasutajad tunnevad erksust ja energiatulva. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on konsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda(pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii väsimus kui depressioon.
Suurte annuste süstimine, ninna tõmbamine või suitsetamine annavad tõusvalt meeldiva seisundi tekke. Mõned kasutajad muutuvad hüperaktiivseteks, kelkivateks ja hakkavad korduvalt mingisugust tegevust kordama (näiteks puhastavad korduvalt kingi ). Suured annused võivad tekitada hallutsinatsioone, paanikat, tagakiusamistunnet.
Kuna peod kestavad kaua, tihti varahommikuni välja, võetakse amfetamiini selleks, et jõuaks üleval olla. Need, kes on juba sellega harjunud , ei saa pärast ilma hakkama. Kui peod toimuvad tihti ja kestavad öö läbi, võib järgmisel päeval tekkida probleeme oma kohustuste täitmisega ja need, kes on juba suuremad tarbijad, hakkavad end turgutama ka päeval. Tihti võetakse seda klubides alkoholi mõjude vähendamiseks. Samuti tarvitatakse amfetamiini alternatiivina alkoholi joomisele. Kuivõrd liigne alkoholijoove on taunitav , siis võetakse amfetamiini, et mitte purjus olla. Nimelt arvatakse, kui tarbida amfetamiini, saab esiteks juua palju rohkem ilma purju jäämata ja teiseks ka siis, kui ollakse purjus, mõjub amfetamiin selgendavalt. Neile, kes alkoholi üldse ei taha, aga vajavad mingeid abivahendeid peol tuju tõstmiseks, võib see muutuda harjumuseks.
Üliõpilased kasutasid amfetamiini eksamiteks tuupides. Väikeajukoorele toimiva aine tõttu kõrgenenud vastuvõtlikkus ja paranenud konsentratsiooni võime laseb inimestel ööd läbi magamata õppida ja ikkagi jätkus neil jõudu õigeaegseks eksamile tulekuks. Illusioonid purunevad, kuid selgub , et ei suudeta õpitut meelde tuletada.
Amfetamiini tüüpi ravimite korral kujuneb harjumus suhteliselt kiiresti, suureneb taluvus ja seetõttu vajatakse järjest suuremaid annuseid, mõni inimene võtab 15 mg päevas(stimuleeriv annus 10 mg). Ilmuvad ekstaatilised elamused, meeleolu halveneb, lisanduvad hüsteerilised käitumispuhangud, ümbritsevate kahtlustamine, pahatahtlikkus. Kujuneb kehaline kurnatus, ahenevad huvid, käitumine muutub asotsiaalseks. Eriti ohustatud on noored tütarlapsed, kes omaalgatuslikult hakkavad kehakaalu vähendama. Puberteedieas võib sellega oma õrnale organismile teha eriti palju kurja. Amfetamiinide toimel lagunevad kiiresti hambad. Kui seda kasutatakse raseduse ajal, esineb sageli lootekahjustusi.
Amfetamiinide kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakterinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse või mõnda suguhaigusesse, oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte.
MDMA ehk ecstasy
MDMA on tuntud ecstasyna, kuna ta põhjustab kasutajal õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Ecstasy sünteesiti esmakordselt Saksamaal 1914. aastal võimaliku isupärssiva ainena. 1970-datel aastatel avastasid ecstasy uuesti Ameerika psühhoterapeudid, kes hakkasid MDMA-d kasutama suhtlemise kergendamiseks, sealhulgas abielunõustamisel. Seda ainet on väga raske klassifitseerida, kuna ta pole hallutsinogeen nagu LSD, ega ka tõeline psühhostimulaator(närvierguti) nagu amfetamiin. Seetõttu kasutavad mõned psühhiaatrid terminit “empaatiatekitaja”, et kirjeldada tema ilmselget omapärast vähendavat ja harmooniat tekitavat toimet.
MDMA toimiv annus jääb vahemikku 75 kuni 150 milligrammi, paljud tänavatel müüdavad saadused sisaldavad seda umbes 100 milligrammi. Toime saabub umbes 30 minutit peale manustamist, jõuab maksimumini pooleteist tunniga ja siis vaibub nelja tunni pärast. Enamik ecstasyst võetakse sisse suu kaudu, aga on ka teateid inhaleerimise(sisse hingamise) ja süstimise võimalustest. Pärast toime avaldumist tuntakse lõõgastust, aga ka energilisust, õnne ja rahu, sooja sõprustunnet üksteise vastu. Agressiivsus, vägivaldsed mõtted on maha surutud, eneseteadvus ning vastuvõtlikkus ilule ja muusikale võivad suureneda.
Suuremad annused võivad tekitada hallutsinatsioone. Uimasti suurendab visuaalset akustilist vastuvõtuvõimet ning tõstab tuju. MDMA võib mõjutada und, tuju, seksuaalset aktiivsust. Kui teda üle annustada võib inimene tunda hirmu, rahutust, depressiooni. Füüsilist sõltumust uimastist ei ole, küll aga võib välja areneda psüühiline sõltumus. See areneb välja aeglasemalt kui amfetamiinile.
Ka ühekordne või väike kogus võivad põhjustada terviserikke surma. Ecstasy põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Pikaajaline tarvitamine tekitab meestel impotentsust. MDMA põhjustab tantsimisel, rabelemisel ohtlikku kehatemperatuuri tõusu(kuni 41C). Seetõttu on aine kasutajatel kasulik juua liitreid vedelikku. Surma põhjustab lihaste kärbus ja neerupuudulikus. Eriti kahjustab ecstasy peaaju, maksa, sappi , veresoonkonda.
Ecstasyt ei ole soovitav võtta, kui tarvitajal on halb olla, probleemid südamega või kõrge vererõhk, astma, langetõbi, suhkruhaigus, maksa- või neerukahjustused. Puuduvad andmed ecstasy raskest mõjust raseduse ajal. Kuna on tõestatud toime ajurakkudele, vererõhule, ülekuumenemisele ning ka anoreksiale, siis see peaks veenma rasedat naist ecstasyst loobuma. MDMA kasutamisel on naistel kirjeldatud menstruatsioonitsükli muutusi, aga need võivad olla seotud intensiivse füüsilise koormusega reivitantsul. MDMA kui armurohu maine ja temast tulenev avatus viib turvavaba seksini koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.
Ecstasy füsioloogilised muutused:

• langeb krambilävi: lõualuud kisuvad krampi , silm tõmbleb, värinad
  
• iiveldus
  
• higistamine
  
• vee puudus
  
• südame rütmihäired
  
• söögiisu kaob
  
• ärevus, paanika hood
  
• depressioon
  
• unetus
  

Kasutatud kirjandus:

Jüri Uljas, Thea Rumberg „Psühholoogia” gümnaasiumiõpik 4. Pt

http://209.85.129.104/search?q=cache:l9ESvnbQbd0J:www.koolielu.ee/pages.php/03220403%3Ftxtid%3D3605%26get%3D0+Stimulandid&hl=et&ct=clnk&cd=14&gl=ee

www.meaitamesind.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin

http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=682

http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin

http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin

http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kokaiin.html

http://www.hot.ee/narkomaania/Amfetamiin%20ja%20exstasy.ht m

http://www.meaitamesind.ee/forum/viewtopic.php?p=7307&sid=5837ac14056e767851685e6e86a90094

http://miksike.com/docs/referaadid2005/amfetamiin_teele.ht m