analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Teaduslik juhtimine (F. Taylor) –Töökoht peab olema ettevalmistatud, töötaja peab olema oskustega "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö, grupitöö, suhtlemise tähtsus, sellest tulenevalt paranevad töötulemused. Ideaalne organisatsioon (M. Weber) – teoreetik, praktik, Preisi päritolu. Ratsionaliseeritud, standardiseeritud. On Kanti põhitõdedega. Seadus täitmiseks. Austus kõigi ametikohtade vahel. Ohio Ülikooli uuringud (liidristiilid) – liidristiilid, juhi käitumise stiilid. Autorikraatlik, demokraatlik, minnalaskev –passiivne (ei võta teravaid otsuseid vastu nt. omaniku käsutäitja.) Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile
Kasvab initsiatiiv ja pühendumus. Head tegijad ei lahku nii kergesti ettevõttest. Võtmetegijate lahkumise korral on neile mantlipärija ettevõtte seest olemas. Inimestega seotud kulud on põhjendatud ja asjakohaselt diferentseeritud. Juhtimisotsuseid on kergem teha, kuna on infot, millele toetuda. Talendijuhtimise põhimõtted Kõigi jaoks pole ühtset toimivat mudelit, kuna iga organisatsioon on unikaalne. Keskendutakse nii tulude tõstmisele kui kulude juhtimisele. Lähtub ettevõtte strateegiast ja eesmärkidest: mida on vaja ära teha, missuguseid inimesi selleks vaja on, kuidas neid inimesi motiveerida panustama. Süsteem on diferentseeriv –diferentseeritakse nii ametikohad kui inimeste sooritus ja tasu. Kuna talente on vähe, siis tuleb paljuski olemasolevatega hakkama saada. Seetõttu peab eriti
motiveerida, rõhudes tunnustuse ja arenguvajadusele ja soovile teha tööd hästi. (Airi) 18) Mis oli Frederick Taylor´i peamine huvi, mis ajendas teda välja pakkuma teadusliku juhtimise teooriat? Uuris võimalusi kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks – sisuliselt tööviljakuse tõstmist 19) Millega iseloomustate Max Weber´i ideaalset bürokraatiat? Organisatsioon kui õlitatud masinavärk, selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut.
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Läbikukkumise ja vigade hirmus inimene on vastu uuendustele ning takistab sellega nii enda kui ka organisatsiooni arengut ega lähe kaasa uuendustega. Hirm loob keskkonna, kus inimene tunneb end jõuetuna ning ta pühendumus tööle, enesekindlus ja motivatsioon kahanevad. Hirmu mõjul väheneb ka usaldus ülemuste vastu ning inimene tõmbub endasse ega soovi enam niipalju suhelda tööd puudutavate küsimuste lahendamisel. Seetõttu võivad olulised küsimused jääda läbi arutamata. Hirm hävitab tagasiside, mis aitab teha õigeid otsuseid. Seega hirmul põhinev motivatsioon võib tuua ainult ajutist kasu, kuid pikemas perspektiivis hävib inimese loomevõime ning toob organisatsioonile kui ka selle liikmetele kahju. Liidrid, kes järgijatest hoolivad ja neist lugu peavad, saavutavad suurema mõjuvõimu. Liidrid rahuldavad nii järgijate emotsionaalseid vajadusi ja ootusi, suurendades nii töötajate tööarmastust ja entusiasmi oma töö ja
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13
Kõik kommentaarid