Värvid arhitektuuris (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur "
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11
Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky ................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky................................................................................................................... 5 Paul Klee ................................................................................................................................ 5 Värvid ja nende mõju inimestele ................................................................................................ 7 Punane .................................................................................................................................... 7 Sinine ...................................................................................................................................... 8 Roheline.................................................................................................................................. 8 Kollane ................................................................................................................................... 9 Valge....................................................................................................................................... 9 Värvid arhitektuuris .................................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 12
2 Värvikogemus Me kogume informatsiooni välise maailma kohta suures osas meelte kaudu. Ligi 90% teadmistest jõuab meieni läbi silmade. End Ümbritsevaid esemeid, inimesi, maastikke ja hooneid suudame eristada ja ära tunda ka ilma värvikogemuseta, vaid vormi, liikumise, tekstuuri ja hele-tumeduse põhjal. Siiski pakub värv meile palju tõhusama eristamisvõime. Hinnanguliselt 40% nägemismeelega vastuvõetavast informatsioonist on seotud värvidega.
Värviaisting Värviaistingu tekke protsessis on kolm komponenti: valgusallikas, objekt ja vaatleja (vt Joonis1). Vaatleja silmas luuakse värviaisting tänu valgusallikast tuleva valguse teatud vahemikku jäävatele lainepikkustele ja seda modifitseerib objekt. Kui muuta ühte nendest kolmest, siis muutub ka värviaisting ehk inimene näeb teist värvi.[1]
Värviaistingu tekke komponendid: valgusallikas, objekt, vaatleja. Inimesed näevad värve tänu valgusele . Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir , mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi.
Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus , punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil kõigil on oma piiratud värviruum, millest tingitult jääb allika originaalvärvidest teatud osa edastamata.
3 Värviteooria Artur Schopenhauer Artur Schopenhauer oli saksa filosoof , kes elas aastatel 1788-1860. Huvitus Goethe värviteooriast ja ekpserimenteeris mõnda aega temaga koos, hiljem teostas ise füsioloogilisi uurimusi. Teda huvitas värv kui spetsiifiline nägemisaistig ning silma vastasmõju sellele. Oma 36 osalises värviringis kujutas ta heledusväärtuselt võrdseid kvalitatiivseid osasid silma jaoks. Tema teos "Über das Sehen und die Farben " ("Nägemisest ja värvidest") ilmus esmakordselt 1816.a. ,kuid jäi tähelepanuta. ( Ladinakeelne trükk 1830 a.) Schopenhaueri füsioloogilised uurimused võttis hiljem oma teooria lähtepunktiks Hering.
Isaac Newton Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, elas aastatel 1643 -1727. 1672.a. avaldas artikli "A new theory about light and colours " ("Uus teeoria valgusest ja värvidest") Newton lahutas valge valguse prisma abil spektriks ning järeldas sellest, et valge (värvitu) valgus koosneb paljudest spetsiaalse värvimõjuga valguste summast , mida võib läätse abil uuesti tagasi juhtida valgeks valguseks. Ta eristas seitset spektrivärvi vastavalt seitsmele hallile, seitsmele planeedile ja seitsmele vikerkaarevärvile. Tema optikaalne peateos "Optcks" ilmus 1704.a
4 Vassili Kandinsky Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik (1866-1944). 1896 siirdus Münchenisse. 20.saj esimese kümnendi lõpus süvenes värvi ja vormi koosmõju uurimisse , nägi tihedat seost maalikunsti ja muusika vahel. 1912.a. ilmus "Über das geistige in der Kunst " ("Vaimsest kunstis"). Kandinsky eristas värvide füüsilist mõju kui kütkestust silmale ja psüühilist mõju, mis kutsub esilehingelisi vibratsioone. Ta tõi välja neli värvide vastandust: soe väljakiirgav kollane vastandatud külma kontsentreeritud sinisega; tardunud liikumises olevate lootusrikka valge ja lootusetu musta vastandu; liikumatute iseendas lõõmava punase ja mitteemidagiütleva rohelise vastandus; terve jõulise oranzi vastandus kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga . Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe
Paul Klee
Saksa- Sveitsi maalikunstnuk, graafik ja kunstiteoreetik. 1906.a Münchenisse elama asudes tutvus Kandinskyga. Oli innustunud Runge värvikäsitlusest, tema teooria kujunemisel mängisid olulist rolli Goethe ja Kandinsky ideed.
5 1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga ringikujulisi ja kolmnurkseid mudeleid , mille põhieesmärgiks oli värvide liikumise ja elu esiletoomine . Värvide korraldamisel ringiks lähtus ta punasest, kollasest ja sinisest, millest saadakse oranz , violett ja roheline. Värviringi arendas ta värvikeraks, kus on võimalik välja tuua erinevaid liikumisi . Värvide kõikvõimalikud liikumised esitas Klee " Värvi totaalsuse kaanonina"(" Canon of Color Totality "), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised.
6 Värvid ja nende mõju inimestele Silmade kaudu saadav informatsioon on üks tähtsamaid tajusid, mida tuleb arvestada ruumide kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s.o aistingu füsioloogiast ­ irradiatsiooni ning süntesteesia nähtust. Irratsioon, irradia nähtus e optiline pete , avaldub heledate esemete näiva suurenemisega tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis - ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui põhjamaal kombineerida teadlikult meeldivad lõhnad, helid ja värvused ­ ei ole see kombinatsioon vastuvõetav lõunamaalastele. Sama nähtus on ka märgatav trendika mööbli ja moeriietuse puhul. Etniliselt väljakujunenud kultuuritaust määrab meie suhtumise valgusesse ja värvustesse.
Punane Aktiveerib eneseusaldust, stimuleerib töötegemist, mõjub ergutavalt nagu tass kanget kohvi. Liigkasutamisel on väsitav ja närviliseks tegev. Punase värvuse mõju on kaval kasutada ruumides, kus on vaja hajutada tähelepanu ning leevendada tegevuse monotoonsust. Ei tohi unustada, et erksast, domineerivalt punase värvusega ruumis võib tunda end agressiivselt meelestatuna. Punast kasutatakse hoiatusvärvusena ja tähelepanu hõivamiseks. Kollase värvuse lisamine punasele lähendab seda põhivärvile kollasele ja muudab punase vähem agressiivseks. Mida rohkem kollast lisada, seda oranzim ja rahulikum on punane. Punane värvus on sünge ja tumeda ruumi elustamisvärvina alati omal kohal, aga ärge pange seda domineerima. Jõulusid, trendivärvist olenemata, ei kujuta Eestimaal ette ilma punase värvuseta. Inimese temperamenditüüpidest vastab punasele värvusele koleerik. Tundlikule koleerikule võib punane interjöörikujundus agressiivsust lisada. Punakasoranzi värvust lisavad muusikas
7 aafrika ja araabia rütmid, mida kuulates tunned, kuidas südametöö kiireneb, aga võib olla on põhjus võõrastes trummides.
Sinine Sinine on värvus, mis kujutab ust pääsuks kõrgematele vaimu- ja teadmistetasandile. See on füüsilist pinget lõõgastav värvus ning reguleerib hingamist ja südame rütmi. Helesinine võib olla salapärane nagu põhjatu suvetaevas ja selle peegeldus meres. Helesinine värvus rahustab ja ravib. Sinine valgus ja sinine ruum aitavad ületöötamise korral lõõgastuda ja jahutavad kuumal suvepäeval. Helesinine toon suunab inimest rahulikult edasi liik uma ja taltsutab energiasööstu. Indigo e tumesinine on nagu varjatud hirmudega öö ja põhjatuna tunduv ookean. Inimese temperamenditüüpidest vastab tumesinisele värvusele flegmaatik . Sinisesse riietatud inimese poole pöörduvad võõrad meelsasti. Sinise vasteks muusikas loevad soomlased bluusi ja loodushääli: lainekohinat ja tuulemühinat.
Roheline On tasakaalu keskpunkt spektris ­ värvus soojade ja külmade toonide vahel. Roheline on neutraalne ja seetõttu lilleseades tänulik värvus teiste tasakaalustamiseks . See on looduse värv ja sobib oivaliselt silmadele puhkamiseks ja loob tunde kevadvärskusest ja noorusest. Roheline on staatiline värvus, kuna see on segu erksast kollasest ja rahustavast sinisest. Selle värvusel ei ole seestpoolt välja mõjuvat kineetilist energiat ja ta mõjub seetõttu inimesele rahustavalt. Rahustab närvisüsteemi, kiirendab tajumist ja teravdab nägemist. Heleroheline värvus on õitsengu ja elu sümbol. Kus on rohelisi metsi, seal on hapnikku. Helerohelisega liialdamine ei ole nii ohtlik kui on liialdamine rohelise tumedate toonidega. Tumeroheline värvus (kuuseroheline, mereroheline) väikeses, madalas ruumis ja suurel pinnal muudav ruumi isikupäratuks ja passiivseks ning vajab kindlasti elustamiseks erutusvärvusi. Oskuslikult valitud lilleseadega saab asja veidi parandada. Ruumidele värvuste sobitamisel püüdke kasutada suurtel pindadel helerohelist ja tumerohelist ainult üksikute detailide rõhutamisel. Tumeroheline vastab melanhoolsele inimtemperamendile ja muusikast põhjamaade vanemale rahvamuusikale, erksam heleroheline aga elektroonilis-akustilisele uusmuusikale. Paljud noored inimesed ei suuda kaua viibida tumerohelises toas. Tumerohelises ruumis ja rohelises valguses kasvavad ka taimed halvasti ja lilled ei säili.
8 Kollane Kollast loetakse päikese värvuseks ja see on kõige eredam spektri värv, lähenedes suurele valgusele. Kollane kehastab mõistust ning stimuleerib teadmishimu. Kollased lilled on täis soojust,heasoovlikust ning need sümboliseerivad enesekindlust ja kõrget enesehinnangut, mitte kõrksust. Kollane spektrivärvus kaunistab head töömeeleolu. Kollased lilled interjööris elustavad pruuni mööblit ja aitavad sünget ruumi muuta päikeselisemaks ja soojemaks. Kuldkollast värvust loetakse nii puhtaks ja määrdumatuks, et seda loetakse vaimse valgustatuse ja lunastuse värvuseks ning seda kasutatakse religioosse värvina. Kollane on ka rikkuse ja võimu tähistajaks. Kahvatut kollast on loetud armukadeduse ja vihkamise, kadetsemise ning klatsimise värviks. Kollast kutsutakse varjudeta värvuseks. Koos terava rohelisega mõjub kahvatukollane mürgiselt. Temperamenditüüpidest sobib kollane sangviinikule ­ igiliikurile, ideede generaatorile. Kollase muusika tajumine on väga liikuv: dzäss ( sving ) ja flamenco.
Valge Kõigi värvuste algallikas on päikesevalgus ­ spektrivärvuste kogum ehk valge valgus. Valge on uue algava päeva, uu elu, puhtuse , süütuse, saladuse ja vaikimise sümbol. Valge on vaimne kaitsja, see innustab ja paneb end maksma. Valges peitub usk tulevikku, see ei ole pimedast juhusest kantud , vaid sihikindel, teadmistega suunatud tegevus. Valge on puhas ja puhastav . Kuna valge on kõigi värvuste kogum, leidub selles kõigi värvuste koosmõju ja täius. Kui meile on must leinavärv, siis budistidele on selleks valge. Valget loetakse kõige külmemaks värviks. Vastupidiselt kõike neelavale mustale, peegeldab valge endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse. Inimene ihkab valge värvi puhastava jõu poole, kuid ei suuda elada ja pidevalt töötada steriilses valges keskkonnas. Valge tuba, valge mööbel ja valged tekstiilid ja kogu tulemus meenutab Lumekuninganna lossi. Valged seinad ja erivärvi mööbel ­ mõjuvad koos väga hästi ja ruum on suur ning puhas.
9 Värvid arhitektuuris Värvidel on äärmiselt tähtis roll arhitektuuris. Värid panevad inimest vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe .
Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone
Elamuhoone
10 Santorini saare sinised kirikukuplid
MUSAC, Kaasaegsekunstimuuseum Castillas
Kaasaegne elamuhoone
11 Kasutatud materjalid 1. ,,Värviõpetus" M. Tammert, OÜ Aimwell, 2006 2. ,,Kompositsiooni õpetus" E. Kärner, Tea, 2006 3. Õppematerjalid, Anne Tanne erakogu 4. www.greatfa.com ­ Arhitektuuri teemaline internetileht 5. www.colourlovers.com ­ Värvidele fokuseeritud internetilehekülg 6. www.inhabitat.com ­ Arhitektuuri ja disaini teemaline internetilehekülg
12