3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA
Rassismi
ja võõraviha ( ksenofoobia ) teemat võib nooremate õpilaste puhul
alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega.
Harjutus
6 - OMADUSED JA SEOSED
Aeg:
5
minutit.
Vanus:
7.-9. klassi õpilased.
Eesmärk:
Juhatada sisse rassismi teema.
Vaja
läheb:
Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult),
joonlaud, paber ja kirjutusvahend.
Õpetajale:
Harjutus
on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8).
Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b.
Õpilastele:
.............................. IV. Lisad.............................................................................................................................................. I. Sissejuhatus Rassismi all mõeldakse tavaliselt diskrimineerimist naha tooni ja teiste rassiliste tunnuste alusel, vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism. Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine .........................................
9 Holokaust Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid, mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente nagu kurjategijad, prostituudid või inimesed, kes keeldusid töötamast
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet. 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad ühiskonnas teatud segastel perioodidel ja suurte muutuste ajal. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad, sest inimesed on segaduses ja hirmul. Võõraviha on millegi või kellegi tundmatu vastu, sest nende erinevus kasvatab teadmatust ja hirmu, kuid kuulujuttude levitamine ja ühine viha see-eest suurendab rahva ühtsustunnet ning kasvatab turvatunnet. Kalmre artiklis on spekuleeritud sõjaaegse vorstivabriku kuulujutu üle, mis tekkis inimeste
Rahvus ja neoliberalism Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis. Migratsioon kaduvate töökohta kannul. Suurenenud kultuurilise jm identiteedi roll - vastandumised mitte klassi, vaid rahvuse baasil riigi sees: rahvus- ja kristlike konservatiivide esilekerkimine, verepuhtuse ja rahvuse kaitse ideoloogia (sh šovinism, homofoobia, rassism, ksenofoobia). Subkultuurilised identiteediotsingud (setod, kihnlased) Kodanikuühiskond ja võim Avaliku sektori vähenemine Kas võim kodanikuühiskonnale? Uus võimuinstrument ja võimudünaamika Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades? Poliitikad ja valitsemis-/valitsetavusmentaliteet Endiselt huvitab antropoloogiat, kuidas püsib võim.
Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal. Natsiideoloogia heitis kõrvale valgustusajastu ja võrdsuse põhimõtted, asendades need rassiliste väärtuste hierarhiaga. Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid, mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Väidetavalt olid aarialased kogu ajaloo vältel olnud kõige loomingulisemad ning poliitiliselt ja sõjaliselt võimekaimad. Üksikisikud omasid samuti kõrgemat või madalamat „rassilist väärtust“, mida sai mõõta kehaliste tundemärkide abil. Niisiis, natsid püüdsid tõsta „kõrgema väärtusega“ inimeste arvukust. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
Kõik kommentaarid