Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste Instituut
Klassiõpetaja õppekava
Tervisemõjur - uni
Referaat
Kadi Bruus
Tartu
2019
Sissejuhatus
Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus . Une
pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset
arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel
kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni
raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada , vähenevad meelejätmis- ja
keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate
kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadisaaroja
Õppematerjali autor
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on mei
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod...............................................................................
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetajatest esine
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliig
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud
Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte......................................................................................
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid