Filosoofia moodle test nr.8: Pragmatism, Spengler, Sartre (0)

Ühiskonna eksam
Pilet 1
1)
Nüüdisühiskonna kujunemine :
Nüüdisühiskonna tunnusjooned: 
Inimõiguste tunnustamine
Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus)
Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
Tööstuslik kaubatootmine
Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus
Anastav majandus - korilus , küttimine,  kalastamine
Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja 
kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö 
ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas 
umbes 5% elanikkonnast. 
Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv( suuremaks  kui põllumajanduses 
töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning 
rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära  masinad . 
Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama 
vaid kaks põlvkonda.
Postindustriaal  ehk tööstusjärgne  ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab 
kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne  ühiskond vajab haritud 
spetsialiste. Massimeedia  suurele  laiale ringkonnale.
Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus  pealiskaudne . Infot 
liiga palju. 
Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel.
Siirdeühiskond - ühiskonna  arenguetapp , kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik 
on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole  harjunud enda arvamust välja ütlema.
2)
Ühiskonna majandusressursid  ja nende otstarbekas kasutamine 
Tootmisressursid ehk  tootmistegurid
Loodusressursid : maa, maavarad , mets,  veevarud
Inimressursid: tööjõud
Kapitalressursid : tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud)
Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida
Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus 
täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne 
majandustegevus  eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. 
Mida ja kui palju toota? 
Kuidas toota? 
Kellele toota?
Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb
suunata  selliselt , et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus  alternatiivkulu  on väikseim)
Efektiivsust  hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja 
püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem
Pilet 2 
1) 
Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste
Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib 
teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku 
julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR)
Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja 
tegevusala  polest . Erasektori tunnused on kasumi  taotlemine  ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad) 
Kolmas sektor e  mittetulundussektor - eesmärgiks pole  valitseda  ega teenida kasumit, vaid 
vabatahtlikud ühendused (MTÜ, sihtasutused)
Kodanikuühiskond - ühiskond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida 
kasumit. 
Toimivale kodanikuühiskonnale on omane :
•
ühiskasu ning inimväärika elu taolemine 
•
julgus kaitsta isiklikku arvamust 
•
võrdsete võimaluste ja tolerantsuse  toetamine  
•
pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele
2) 
Peamised majandussüsteemid, majanduse põhinäitajad
Tavamajandus e  naturaalmajandus ( vist )- vanim majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad 
ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressurside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu 
toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid 
ja -meetodid on algelised ja  tööjaotus  vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve
ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu.
Turumajandus  - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside 
kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub 
majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. 
Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja 
kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi  omanduses . Eraomand puudub või 
on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline 
puudujääk.
Segamajandus  - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel 
ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. 
Majandusnäitajad
Rahvamajanduse   koguprodukt  (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud 
ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus  turuhindades . 
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul  konkreetsel  territooriumil (riigis) toodetud ja 
lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades.
Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades
Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. 
Pilet 3
1)
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus.
Varandusliku kihistumise  alusel.
Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale.
Sotsiaalne kihustumine – mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse
Majandusressursside  alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu
baasil kujunevad staatuskihid – eliit ja mass.
Sotsiaalne  mobiilsus  - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna.
Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea  valima  vanemate elukutset. 
Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas. 
Omistatud staatus - sugu, rass , päritolu.
Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis) 
Oodatakse  teatud käitumismudelit.
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna  suutlikkus  kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
2) 
Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid 
Majanduspoliitika – riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on
maksude kehtestamine ja nende kogumine.
Makse   maksavad   nii    eraisikud    kui   ka   ettevõtted,   sissetulekute   ja   ka   tarbimise   pealt.   Maksude
tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist.
Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha:  tulumaks (20%), töötuskindlustus( töötaja  1,6%, 
tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks .
Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: 
käibemaks , aktsiisid , tollimaks , hasartmängumaks.
Maksupoliitika  määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve  peamine 
sissetulekuallikas.
Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt  pikal  perioodil. 
Toob kaasa palkade tõusu. Laenu saab kergelt. 
Lahenduseks on maksude tõstmine  ja intressimäära suurenemine.
Säästja kaotab, laenaja  võidab.
Inflatsiooni põhjustab:
sularaha  liigne käibele laskmine. (nt riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad
tunduvalt tulusid, maksude suurendamise asemel trükitakse juurde rahatähti ja lastakse need
käibele).
Psühholoogiline tegur. Kindlustades ennast väidetava inflatsiooni vastu, soetatakse aegsasti
kaubavarusid ja tõstetakse hindu, sp inflatsioon paratamatult suureneb.
Deflatsioon - üldise hinnataseme jätkuv langus. Nõudlus langeb ja ettevõtete sissetuleks väheneb, 
inimesed lastakse lahti, ei suudeta enam kaupu ning teenuseid osta. 
Lahendus : maksud väiksemaks, intressimäära langetamine.
Revalveerimine - rahvusvaluuta hinna tõstmine välisvaluutade suhtes.
Devalveerimine - raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes.
Pilet 4
1)
Heaoluriik  ja selle erinevad mudelid. Heaoluriigi tunnused Eestis.
Heaoluriik - rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvede 
samasuguseid vajadusi.
Ressursside ülekandmine
Üle 50% maksutuludest sotsiaalsfääri
Sekkub aktiivselt majandusse.
Liberaalne  - madalad maksud, rasuta teenuseid ja tooteid vähe, riik aitab ainult kõige vaesemaid. 
Jätab rahvale raha kätte, et see saaks ise otsustada kuhu raha paneb. 
Reformierakond  → madalad maksud, USA
Konservatiivne  - enamik teenused tasulised, oluline inimese enda panus, madalad maksud. Inimene 
teeb elu jooksul sissemakse erinevatesse fondidesse ja hiljem saab selle tagasi( pension ). Riik 
hoolekandega eriti ei tegele. Kes sotsiaalmaksu ei maksa see tasuta ravi ei saa. Töötuskindlustust 
saab see kes on seda maksnud. 
Saksamaa, Belgia
Sotsiaaldemokraatlik - kõigile võrdsed toetused, kõrged maksud, palju toetusi, teenused tasuta, 
varandusliku kihistumise vastu. On võimalik nii kaua kuni töölkäijaid on kõige rohkem. 
Soome Rootsi
Eesti on kõiki vorme - liberaalsest madalad maksud, konservatiivsest pensionifondi kogumine ja 
töötsukindlustuse  maksmine , sotsiaaldemokraatlikust lapsetoetus, mida saab gümnaasiumi lõpuni.
Kõige kallim on neist sotsiaaldemokraatlik. 
Heaoluriigi tunnused Eestis:
Vaesuse leevendamine
Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
Aktiivne kodanikuühiskond
Tasuta  haridus
§ 10
2)
Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis.
Sotsiaalkindlustus  on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise 
või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.
Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut 
igapäevaeluga.
Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele.
Pilet 5 
1)
Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude  lahusus .
Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja
esinduskogude vahendusel. 
Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse  otseseks  
demokraatiaks. 
Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse 
esindusdemokraatiaks. 
Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt.
Demokraatia peamised tunnused:
•
vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud)
•
alternatiivsed teabeallikad
•
konkurents võimu nimel
•
poliitiku  sõltuvus  valijate  eelistustest
•
seaduste ülimuslikkus(õigusriik)
•
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
•
kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
•
tsiviilkontroll  relvajõudude üle
•
vähemuse õigustega  arvestav  enamuse võim
Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm  klassikalist  
riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. 
Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist.
Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim 
kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka  riigipea  kuulub täidesaatva võimu  harusse ), 
kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus 
määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. 
Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate 
riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt 
piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine.
Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste 
valitsemisülesanded. 
Personaalne  lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
2)
Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika.
Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi 
raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse  eelarvet, mis ei sisalda kohalike 
omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. 
Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. 
Eelarvel on kaks poolt:
Kuludepool – kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse 
reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest 
Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna 
tulude laekumist on raske väga täpselt  planeerida , võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised 
laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust.
Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika  ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse.
Peamised maksusüsteemid:
Progressiivne – keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega 
Proportsionaalne – kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis!
Maksud laekuvad:  
•
riigile 
•
kohalikule omavalitsusele 
•
otse vastavatele sihtkapitalidele
Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%;  maamaks ; hasartmängumaks; käibemaks 
20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. 
Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning 
alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik  omavalitsus  oma äranägemise järgi kohalike maksude 
seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku 
maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, 
mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on 
reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu
Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on 
tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha 
pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu:
Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite 
kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise 
laenuraha sissevool.
Intress  on raha hind, mis tasutakse protsendina  laenusummalt  selle kasutamise eest. Seega on 
võimalik intessimäära suuruse reguleerimisega piirata või soodustada tootmist ja tarbimist.
Pilet 6 
1) 
Riik ja selle tunnused. Riigi sisemine ülesehitus.
Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise 
avalik-õigusliku võimuga. 
Riigi tunnused: 
•
Suveräänsus ehk iseseisvus  on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. 
•
Territoorium  - peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi 
piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide 
vahele jäävad alad ehk anklaavad. 
•
Rahvas - riigivõim laieneb nii  kodanikele  kui ka välismaalastele ja kodandsuseta isikutele.
Riigikorralduse vormid
Unitaarriik - Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi  kooseisus  
esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti
Föderatsioon - Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur 
otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 
Nt Saksamaa, USA
Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide 
realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt 
föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit
2)
Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised  organisatsioonid  ja nende 
tegevusvaldkonnad .
ÜRO e Ühinenud Rahvaste  Organisatsioon - Peakorter New  Yorkis , 193 liiget, asutati 1945.aastal. 
Eesti liitus 1991.a
 Peaeesmärgid:
•
Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas.
•
Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.
•
Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine.
Sinikiivrid - kriisipiirkondadesse  saadetud  ÜRO rahuvalveväed. Liikmesriikide üksustest 
moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad  sinist  kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, 
kui neid rünnatakse.
NATO  e Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - loodi 1949.aastal, 28 liikmesriiki. Loodi 
Nõukogude Liidu ohu tõrjumiseks. Asutajaliikmeid oli 12. Juhtiv ametiisik on peasekretär - Jens 
Stoltenberg. Nr 1 ülesanne on oma liikmesriikide kaitse tagamine. Kui ühte liiget rünnatakse, siis 
peab org. appi minema või NATO  saadetakse  laiali. Liikmesriikidel peavad olema Nato kulutused 
vähemalt 2% SKT-st. Eesti liitus 2004.a
OSCE e Euroopa Julgeoleku ja koostööorganisatsioon - loodi 1975.aastal, 56 liikmesriiki. Ei tohi 
konfliktidesse sekkuda. Ülesandeks on demokraatia aluspõhimõtete juurutamine. (Eesti on liige)
OECD  e Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - vaatlevad riikide majandusnäitajaid. 
Eesmärgiks on maailma majanduse edendamine ja annab majanduslikke nõuandeid ning soovitusi 
liikmesriikidele. Eesti liitus 2010.aastal. Kokku on 34 liiget. 
WTO e Maailma Kaubandusorganisatsioon - loodi 1995.aastal, 157 liiget, Eesti liitus 1999.a . 
Ülesanneteks on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaitava strateegiaga rahvusvaheline 
kaubandus.
Pilet 7  
1)
Riigivalitsemise põhivormid. Nende plussid ja miinused.
Monarhia  -  Riigipea on päriliku võimuga  monarh ; kuningas,  keiser , sultan,  emiir .
Konstitutsiooniline monarhia - Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on 
esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . Nt
Sb, Tai
Absoluutne monarhia - Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka 
kohtuvõim. Nt Katar, Saudi Araabia,  Vatikan
Vabariik - Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba  antiikajal  vastandina pärilikule 
monarhiale.
Parlamentaarne - Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 
Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi
ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna- Aaafrika , Mongoolia, Eesti
Presidentaalne - Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. 
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt 
Ameerika Ühendriigid, Indoneesia
Presidentalism  - presidendil on vetoõigus. Parlamendi töö on saadikute määramine.
Miinused: Presidendi ja parlamendivalimised ei toimu ühel ajal. Kui parlament ja  president  on 
erinevas  parteis võib parlament presidenti  blokeerima  hakata. 
Plussid: Valitsused pikaajalised, rahavs tunneb, et on rohkem kaasatud, 
Poolpresidentaalne - president nimetab peaministri ja valitsuse, peaminister  nim. ministrid , kelle 
president peab heaks kiitma. President tegeleb välispoliitika ja meediaga. Parlament võib tagandada 
mõne ministri või valitsuse, kuid president võib seda takistada. Nt Prantsusmaa, Leedu,  Portugal
Parlamentarism - Valitsusjuht on peaminister. President on riigi esindaja ja tasakaal valitsuse ning 
parlamendi vahel. President määrab saadikud. Parlament kinnitab peaministri kandidaadi ja 
valitsuse. 
Plussid: seadused viikase paremini ellu tänu üksmeelele.
Miinused: valitsused lühiajalised, 
2)
Euroopa Liit.
Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel on mõned föderatsiooni 
tunnused. Euroopa Liit loodi kui rahu- ja majandusliit.  EL-il on 28 liiget. EL-il on 24 ametlikku 
keelt.
Euroopa Liidu eelkäija oli 1951.aastal loodus Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Euroopa Liit rajati 
1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 
2009). Eesti liitus 2004. a. 
Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland  ja Luksemburg → 
Suurbritannia , Taani → Kreeka, Hispaania , Portugal → Soome, Rootsi, Austria → Eesti, Läti, 
Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia , Malta, Küpros, Poola → Bulgaaria , Rumeenia → Horvaatia
Euro:
Nõuded:
•
hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui  kolmes  madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis,
•
eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st,
•
valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st,
•
pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima 
intressitasemega liikmesriigis.
Euroopa Parlament - jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Ei saa koostada 
õigusaktide eelnõusid. Igal riigil on vastavalt rahavaarvule saadikuid. 
Ülesanded: Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi EL-i institutsioonide ja eelkõige komisjoni üle. 
Tal on õigus lükata tagasi Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike kandidaate ning tal on õigus 
nõuda komisjoni tagasiastumist. Parlament jagab nõukoguga pädevust EL-i eelarve üle ja võib 
seega mõjutada EL-i kulutusi. Eelarvemenetluse lõpus võtab parlament eelarve vastu või lükkab 
selle tagasi.
Euroopa Ülemkogu - langetab ELi tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. 
Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu moodustavad liikmesriikide juhid koos 
Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentidega. Koguneb vähemalt neli korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajast(ministrist). Teeb olulisi 
otsuseid ELis ja otsuste tegemiseks on vajalik ühehäälsus või kvalifitseeritud häälteenamus(55% 
nõukogu liikmetest, kelle hulka kuulub vähemalt 15 riiki ja kes esindavad vähemalt 65% EL-i 
rahvastikust).
Ülesanded: Õigusaktide vastuvõtmine(koos parlamendiga), liikmesriikide poliitika 
kooskõlastamine, eelarve vastuvõtmine, rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, välis- ja 
julgeolekupoliitika  väljaarendamine.
Euroopa Komisjon - EL-i täidesaatev võim, mis vastutab liidu igapäevase juhtimise ja otsuste 
elluviimise eest ning on võrreldav riigi valitsusega. Komisjonil on ainuõigus koostada õigusaktide 
eelnõusid. 
Euroopa Kohus - ELi kõrgeim õigusorgan, mis  valvab ELi õiguse korrektse kohandamise ja 
tõlgenduse üle. Iga liikmesriik nimetab kuueks aastaks ametisse ühe kohtuniku. Tegeleb kahte tüüpi 
probleemidega. Esiteks vajavad liikmseriikide kohtud liidu seadusandlust tõlgendades selgitusi. 
Teiseks tegeleb ka ELi institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega. 
Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse 
tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks 
juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb 
liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist 
Pilet 8 
1)
 Valimised ja nende roll  demokraatlikus  ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning 
nende plussid ja miinused.
Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku 
valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas 
osalemiseda.
Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima.
Valimised
Kodanikud delegeerivad võimu, valides  oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike 
küsimuste üle otsustama.
Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised.
Valimissüsteemid
Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas 
ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei.
Plussid: ühehäälsed otsused
Miinused: Palju hääli läheb kaduma
Nt USA, Sb, India
Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende 
häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga.
Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot)
Ringkonnamandaat  - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja 
edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget.
Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need 
jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära.
Miinus : Ebastabiilne valitsus.
Hübriidne - Pooled saadikud valitakse majoritaarse süsteemi alusel ja pooled proportsionaalse 
alusel.
2)
Eesti osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja panus nende tegevusse. Eesti 
esindatus Euroopa Liidus.
Pilet 9 
1)
 Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende töökorraldus. Eesti kohtusüsteem.
Seadusandlik võim
Seadusandliku võimu  kandjaks  on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna 
esindusorgan - parlament.
Ühekojaline parlament moodustatakse üldvalimiste kaudu.
Kahekojaline  parlament jaguneb ülem- ja alamkojaks. Alamkoda moodustatakse peamiselt nii nau 
ühekojalist parlamenti -  läbi valimiste. Ülemkoja moodustamiseks on kaks peamist võimalust.
Tsensuslik  printsiip. Õigus kuuluda ülemkotta annab  aadlitiitel  või ametikoht. Selliselt moodustatud
ülemkoja algne eesmärk oli olla konservatiivseks tasakaalustajaks demokraatlikult valitud 
alamkojale. Tänapäeval on ülemkoja roll pigem nõuandev ja kinnitav.
Territoriaalne printsiip. Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu 
tasandil piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse vastava piirkonna elanike poolt või 
määratakse piirkonna omavalitsuse poolt. 
Ülemkoda jääb saadikute  arvult  alamkojale alla. Ülemkoja  ametiaeg  on enamasti pikem kui 
alamkojal.
Parlamendi peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamise 
õigus on riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel. 
Riigikogu täiskogus võib eelnõu enne lõpphääletamist läbida kuni kolm lugemist ehk  esitlust  
Riigikogu saalis. Lugemistel toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 
Pärast arutelusid ja läbirääkimisi pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks 
peab poolt hääletama istungist osavõtjate saadikute enamus, teatud seaduste puhul on nõutav 
Riigikogu kooseisu häälteenamus(51 poolthäält)
Riigikogus vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamisele  presidendile . 
Täidesaatev võim
Demokraatlikus riigis  teostav valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja 
välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister(või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid 
valdkondi valitsevad ministrid.
Valitsus moodustatakse erinevalt.
Presidentaalses riigis - Ametisse astuv kodanike poolt valitud president nimetab ka uue 
valitsuskabineti, mis kinnitatakse  parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. President võib 
ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada.
Parlamentaalses riigis - Valitus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste 
tulemusena. President teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks parlamendivalimised võitnud 
erakonnaliidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat 
esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks.
Valitsuse töö - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Suunab koordineerib valitsusasutuste tegevust. 
Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. Korraldab suhtlemist 
teiste riikidega. Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Valitsus teeb oma otsuseid istungil, mis toimub kord nädalas. Istungit juhatab peaminister ja sellel 
osalevad kõik valitsuse liikmed. Ministrid esitavad  valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks 
seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse 
kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele 
eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja  riigikantselei . 
Kohtuvõim
Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. 
Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. 
Esimene aste:  Maa- ja  halduskohus  - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. 
Halduskohtud  arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi.
Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata 
ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.
Kolmas aste:  Riigikohus  - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata 
Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus 
võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti
arutamiseks. Riigikohtu  otsus on lõplik.
Apellatsioon - edasikaebamine  jõustumata kohtuotsuse peale
Kassatsioon - edasikaebamine jõustunud kohtuotsuse peale 
2)
Kaasaja maailma mitmepalgelisus ning nende mõju riikidevahelistele suhetele.
Kristlus  - 2,1 miljardit
Islam  - 1,4 miljardit
Hinduism  - 900 miljonit
Budism - u 400 miljonit
Taoism - u 400 miljonit
Pilet 10 
1) 
 Kohalik omavalitsus, selle töökorraldus ja ülesanded.
Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus, millel on
riigi keskvõimu kõrval oluline otsustusõigus valitsemisküsimustes.
Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu , kes nimetab
ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või  linnapea .
Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem
või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll
aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel.
Omavalitsuse tuluallikad
•
Osa üksikisiku tulumaksust
•
maamaks
•
riigi toetus
•
kohalikud maksud
•
laenud
•
laekumised teistelt omavalitsustelt
•
trahvid ja riigilõivud
•
kaupade ja teenuste müük jms
 
Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : 
•
kohalike küsimuste lahendamine
•
kohalik heakord
•
kohalik veevarustus 
•
kohalikud teed ja tänavad 
•
kohalikud turud
•
haiglad, koolid, lasteaiad
2)
Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused.
Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade 
ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, 
osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine
Sotsiaalprobleemid - vaesus , nälg, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, 
inimkaubandus , uimastite levik, ebavõrdne ligipääas meditsiiniabile ja haridusele