PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad. Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta tunnistada. James'i arvates ratsionalistid väidavad, et pragmatistide alused ühildumiseks on psühholoogilised faktid, mis on relatiivsed iga mõtleja ja tema elu juhtumuste suhtes
Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja redundantsiteooria (tõe liiasusteooria)². Kooskõlateooria kohaselt on tõesed väited, mis on kooskõlas juba teiste tõesekstunnistatud väidetega. Tõe vastavusteeoria järgi on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega. Pragmatismi tõeteooria ütleb, et tõesed on uskumused, mis ka reaalselt töötavad ehk siis nendest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Ja redundantsiteooria kohaselt on tõe mõiste ülearune³.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...........................................................................................
vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entitee 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32
vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32
kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal
Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, ning see tõde jääb temale suhteliseks. '' Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused need, mis töötavad. Näiteks, kui minu arust on korvpalli mängimine parim vabaaja sisustamise meetod, leidub ka inimesi, kellele ei meeldi üldse korvpalli mängida. Sellest saab järeldada, et pragmatismi tõeteooria on erinevate inimeste vaatenurkadest väga erinev ehk suhteline. Alguses, kui ma esseed kirjutama hakkasin, mõtlesin,et mis on kindlalt absoluutsed tõed.
KAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte.
Küsimusi järelemõtlemiseks 1. Millist kolme tõeteooria hulgast peate kõige vastuvõetavamaks? Põhjenda oma vastust. Tõe korrespondentsiteooriat. Selle teooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. 2. Kas mõni väide võib olla tõene ilma, et keegi teaks, et ta on tõene? Põhjenda. Jah, kindlasti võib, sest kõiki väiteid pole võimalik kontrollida. Näiteks kui väita, et kõik inimesed on surelikud, siis seda ei saa kindlaks teha enne, kui kõik inimesed on surnud, aga ei saa ka ümber lükata. 3
Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole
,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus.
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
värvi Ferrari on ilus aga punast värvi Opel pole kohe üldse mitte ilus, see kõik on suhteline. Mis on tõde? Tavaarusaam tõest on, et tõde on see mis vastab tegelikkusele. Descartese mõiste tõele on, et tõde on see milles ei saa kahelda ja Protagorasel aga see, et kõik on tõde, see tähendab kõik on tõde mida tõeks peetakse. On ka mitu tõeteooriat olemas tõe korrespondentsiteooria, tõe koherentsiteooria ja pragmatismi tõeteooria. Minule on kõige vastu võetavam tõe korrespondentsiteooria, sest see tundub kõige loomulikum ja argimõttele kõige lähedasem. Kas tõde on siis absoluutne või suhteline, see minu arust oleneb millist tõde vaadata, mõni tõde on absoluutne mõni aga suhteline seega võib tõde olla nii suhteline kui ka absoluutne, ühest vastust sellele küsimusele ei saa anda.
kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid. Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus. Pragmatismi tõeteooria Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest? Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis n-ö töötavad, ennast ära tasuvad. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. Teooriad on tööriistad ning neid saab hinnata efektiivsuse järgi probleemide lahendamisel. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja
Kolmandaks, William James'i järgi võib juhtuda, et väide , et Jumal on olemas on tõene, kuigi tegelikult Jumalat ei olegi olemas. Kui usk Jumalasse rahuldab meid sõna kõige laiemas mõttes, siis see usk on William James'i järgi tõene. Kui on kasulik oletada Jumala olemasolu, siis sellest piisab, et kuulutada see uskumus pragmatistlikus mõttes tõeseks. Küsimus, kas Jumal tegelikult on olemas, jääb seejuures vähe-tähtsana kõrvale. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, töötavad ja on reaalselt olemas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti
see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa
otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45
Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeriv normide kogum
abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. Mõned neist on niisama vanad nagu inimlik kogemus, teised on kaduvamad. Kaduvamate puhul omandavad filosoofi probleemid dünaamilisema, ajalikuma ilme. Eri ajastutel tekivad erisugused mudelid ja toestikud ühes neile iseloomulike küsitavustega ja keerdsõlmedega.Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega. Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad
b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? a. Pragmatismi tõeteooria b. Tõe korrespondentsiteooria c. Tõe koherentsiteooria d. Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11.Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: a. Instrumentalism b. Realism c. Biheiviorism d. Pluralism 12.Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille
Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et ahju küttes muutuvad toad soojemaks, kui peale kütmist ongi toad soojemad. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest
Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool.Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt. Tode on vastavuses väite ja väidetava objekti vahel
kerged ilmnema punktis 2. kirjeldatud vead. Oluline on ka kasutada filosoofiamõisteid õiges kontekstis. 4. PROBLEEMI LIIGNE LIHTSUSTAMINE Mõnikord väidab autor küll midagi ja põhjendab oma väiteid ka, kuid tõlgendab keeruka filosoofiaprobleemi liiga lihtsaks ümber. Sageli on see lähenemine seotud eelmise veaga, teooriate halva tundmisega. Nt. on sagedased seda tüüpi esseed teemal "Kumb tõeteooria on veenvam, korrespondentsiteooria või pragmatismi tõeteooria": autor pooldab korrespondentsiteooriat kui tervemõistuslikumat, esitab üldist kriitikat pragmatismi suhtes - tõde ei saa sõltuda kasulikkusest jne; näiteolukordadena kasutatakse ainult kõige lihtsamaid objektide vahetu tajumisega seotud juhtumeid - nendes piirides toimib tõesti argument hästi (ning ka pragmatistid nõustuksid). Kuid probleemi tuum on hoopis teistsuguste väidete
Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult). 40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse. Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses?
Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned sõnu ja sümboleid, mõned ka meetodeid, teaduste vahekorda, moraali, poliitikat. Neid ühendab aga üks oluline sarnasus neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 3.-4. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. See on teooria: .. tõekandjatest (laused, kaardid, faktid) .. tõefraasi (,,on tõene") funktsioonist .. tõe kriteeriumist .. tõest endast .. sõna ,,tõene" tähendusest .. mida tähendab mõista sõna ,,tõene" .. sellest, mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele.
Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42
C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J.Locke- Inglane, empiirik H. Poincare- Ratsionalist. Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof. J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria. D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof. A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist. Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud. K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
• Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole Peeter ega tea mida ta tegelikult tunneb. • Pragmaatiline tõeteooria –teooria, mis seostab tõesuse kasulikkusega. • Strukturalism – Suund, milles uuritav taandatakse vastanduse süsteemiks,
kategooriad ei sõltu vaatlejast. Naturalism – võimalik kesktee idealismi ja realismi vahel. me tunnetame maailma enam- vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama. 4.loeng TÕDE I Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: kas ja mis tingimusel peaks rääkima tõtt? (hädavale?) Esteetikas: mis on kunstitõde? Epistemoloogias: kuidas teame tõde? mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? *Mis on tõeteooria? sellega on silmas peetud erinevaid asju: teooria tõekandjatest, tõefraasi funktsioonist, tõe kriteeriumist, tõest endast, sõna „tõene“ tähendus, mida tähendab seda sõna mõista, sellest mida tähendab omada tõe mõistet. *Mis on tõe kandjad? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi väita.
39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea. 40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46
Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas
Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Eetiline relativism kutsub üles tolerantsusele. Eetilisel relativismil on kaks põhilist alatüüpi: konventsionalism ja subjektivism. Vt ka objektivism; absolutism. 9) Tõde: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria, tõe koherentsuseteooria (Meos, 56-64) Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide
Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest
Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida". Aga osutus on teine. Ühel muutub punane värv roheliseks, läheb üle st. Sellel märgil ei lähe üle, oodata ei ole kõige praktilisem, hakatakse otsima teisi märke 1 on ajas, teine ruumis absoluutne aktualisatsioon asjad, mis toimuvad siin ja praegu Juhtiv tõeteooria (mida võime tuvastada) Aristotelese tõeteooria, et kui midagi saab viia vastavusse tõega, siis see on tõene Paneme ütluse talle vastavusse Me ei tea, mis on tõde, aga me teame, millal 1 või teine ütlus vastab tõele Sellel kindlad reeglid Võimsam kui siduvuse teooria Tõde kui reegel Tõde kui vastavus (tõe korrespondentsiteooria) Tõde kui sidusus (tõe konsistentsteooria) Tõde, mis ei vaja tõestamist- vahetu tõde (eesti k. Kõhutunne) Pmst see,
Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“) Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles? “Tõetooria” on teooria: 1) tõekandjatest (laused/faktid vms); 2) tõefraasi (“on tõene”) funktsioonist; 3) tõe kriteeriumist; 4) tõest endast
Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal). Pole vastavusteooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel; mineviku väiteid hindame praeguste tõekspidamiste kooskõlalisusega; uut inf...
31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid) - Tõefraasi ,,on tõene" funktsioonist - Tõe kriteeriumist - Tõest endast - Sõna ,,tõene" tähendusest - Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34. Mis on ,,tõe kandjad"? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega
mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“. Tänapäeval võib sellise Wittgensteinist lähtuva metafilosooflise kontseptsiooni toetajateks pidada näiteks John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel.
Tode on vastavuses väite ja väidetava objekti vahel 2)pragmatismi teooria- tõde on abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta. Rakendada. Tõe kriteeriumks on praktika. 3)koherentsiteooria- tõde on pelgalt kooskõla erinevate väidete vahel. Ontoloogiline tõekäsitlus- tõe tunnuetamiseks vaja erilist menetlust. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väidetele võid teadmistele. Skeptikud- võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 19. Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel
Kõiki reegleid on aeg- ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi [pluralism- idealistlik õpetus, mille järgi maailm koosneb paljudest üksteisest sõltumatutest üksustest]. Formaalteadused - loogika ja matemaatika. Faktiteadus - ... Intersubjektiivsus - ... 17. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria vahel. Valetaja paradoks ning Tarski poolt pakutud lahendus sellele. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus [epistéme-teadmine] - tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria - ei tegele ülemeelelise tõeluse
tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada ,,tõeteooria"! 1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna "Tõene" tähendusest 3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?) 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest filosoofias omistatakse tõesust eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjdega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd
ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Kui mõista tõde vastavusena tegelikkusega, siis võib jõuda järgmise antinoomiani: Väide ,,Ma valetan
11.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Mõistet analüüsitakse ning leitakse tema kirjeldamiseks sobivad väited. Väited võivad olla tarvilikud, piisvad, või mõlemad korraga. X on Y piisav tingimus: kui X, siis Y. X on Y tarvilik tingimus: Y ainult juhul, kui X. X võib olla Y piisav, kuid mitte tarvilik tingimus ning vastupidi. Samuti X võib olla Y tarvilik ja piisav tingimus. Tõde I? 12.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 1. Teooria tõest endast 2. Teooria tõe kriteeriumist 3. Teooria sõna „tõene“ tähendusest 13.Millele omistatakse tõesust? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita . 14.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõe vastavusteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest
Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi
). Kui vaieldakse mingi küsimuse üle erinevatest vaatenurkadest ja praktilisest küljest selles mingit erinevust pole, siis on vaidlus mõttetu. Näiteks võiks tuua selle, et kui on antud mingi matemaatikaülesanne, siis ei ole praktilist vahet, kas lahendada see 10 või 20 minutiga. Või siis teisest küljest pole vahet, missugust lahendusmeetodit kasutada, kui vastus samaks jääb. 72. Selgitage pragmatismi tõeteooriat (James'i esituses). James'i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James'i järgi). James'i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik
vaidlus mõttetu. Näiteks võiks tuua selle, et kui on antud mingi matemaatikaülesanne, siis ei ole praktilist vahet, kas lahendada see 10 või 20 minutiga. Või siis teisest küljest pole vahet, missugust lahendusmeetodit kasutada, kui vastus samaks jääb. 72. Selgitage pragmatismi tõeteooriat (James’i esituses). James’i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James’i järgi). James’i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala
annaabi.ee 
