Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde?
„tõe korrespondentsteooria“ tähistatakse … tõekontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste suhet millegagi, mis antud teadmiste suhtes on väline, terminiga „tõe koherentsteooria“ – kontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste omavahelist kooskõla.“ 5. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. Pragmatismi (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) kui filosoofiavoolu esindajatele tõekontseptsioonid. Pragmaatiline tõeteooria/tõekontseptsioon määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. Üldine iseloomustus: Tõesed on sellised uskumused … - mis “töötavad” - millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad - millesse on kasulik uskuda. Näiteks, tõeste uskumuste alusel ehitatud lennuk, lendab. Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid
Rudolf Carnap väljapaistev filosoof, loogik, tegeles teadusfilosoofiaga ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid) Occam keskaja 1 olulisimaid filosoofe, Thomase opponent (universaalne teooria) Carnapi olulisim raamat meie jaoks "Meaning and nesseserity" 1947 Alfred Tarski (1901-1983) Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole The concept of truth in formalized languages (1933) Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused "Snow is white" is true if and only if snow is white Tähendus ja tõde tõlkes "Snow is white" "lumi on valge" mõnes keeles lume kohta 1 sõna, mõnes teises keeles täiesti erinevad (lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat
Kindel tulemus on siin tõelisus. Tõelisus kinnitab selle, et jõutakse kindla tulemuseni. Viimane lõik – viide sellele,mis on legitimatsioon. Filosoofia pakub teadusele oma teeneid siin. On ka vastuväide pragmatismile – et kunagi jõutakse tõelisuse faktini. Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus
annaabi.ee 
