Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus. Ettemääratud harmoonia on seisukoht, kus keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on Jumala poolt määratud ning kooskõlastatud. Ruum ja aeg Ruum ja aeg on subjektiivsed. Ruum ja aeg ei ole iseenesest olemasolevad reaalsused vaid teiste reaalsuste olemasolust tulenevad fenomenid. Kui ei oleks elusaid looduid, jääksid ruum ja aeg ainult Jumala ideedesse. Tajumine on see, mille tõttu tunneme me maitseid, näeme kujutisi ning avaldame muljeid. Epistemoloogia Epistemoloogias kritiseeris õpetust hingest kui tabula rasa'st. Leibnize ettekujutuste järgi on hingel juba enne igasugust reaalset kogemust oma eripärad ning eelsoodumused. Vastandas väite ''arus ei ole midagi, mida poleks aistingus, peale aru enda''
See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda.
Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest endast ning on tihtipeale kaasasündinud. Ratsionalism on filosoofias tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega andmed. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima
34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus
Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid. Esimese teatri algusaeg August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda
ning vaatlust kindla ja täpse teadmise ainsaks allikaks, rõhutab teaduse ja selle praktiliste rakenduste ühiskondlikku väärtust ning eitab teoloogia, metafüüsika ja filosoofilise spekulatsiooni võimet liikuda tõelise teadmise poole. 2. Positivismi rajaja Positivismi rajajaks peetakse prantsuse filosoofi A.Compt i ( Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). Ta leidis, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, nendeks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relotsioonid. Nende nähtuste olemus, esmane põhjus ja eesmärk jäävad meile paraku kättesaamatuks. Ta väitis, et inimesed saavad oma teadmised kogemustest, vaatlusest ja eksperimendist (Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). A.Compte i (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97; Saarinen 2007, 201) järgi läbib filosoofia kolm arenguastet: teoloogilise, metafüüsilise ja positiivse. Esimesel, teoloogilise astmel seletab
Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778)
Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal) alateadvuses (mitteteadvuses, hinge sügavamates kihtides) Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud
reeglitest on lubatud erandid või kõrvalekalded. Mis tähendab, et ka vigane, poolik või esialgne (nt hüpoteetiline või intuitiivne) järeldus võib teatavas olukorras olla vastuvõetav. Erandite ja kõrvalekallete lubatavus tuleneb asjaolust, et rakendades järeldamise reegleid meie kogemusele elamise maailmas, ei saa me olla kindlad, kas kogemuses tunnetatav maailm „käitub alati ootuspäraselt“ ning kas kogemuse fenomenid ja maailma asjad on ranges vastavuses. Sestap mitteranged järeldamise reeglid on empiirilised ning nende järgi tehtud järeldused omavad tõeväärtust – klassikaliselt tõene või väär –, mis on määratud järeldusotsustusele vastavast asjade seisust maailmas. Selliseid järeldamisreeglistikke ja nende järgi tehtud järeldusi nimetatakse mittededuktiivseteks ehk induktiivseteks. Kui induktiivse järeldamise reeglitest on lubatud erandid ja kõrvalekalded, siis on oluline uurida ja
teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu" selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus. Fenomen on Husserli jaoks eseme tähendus, mis ei samastu kunagi eseme endaga.Teadvuse omaduseks on suunatus esemele. Alati "Bewusstsein von". Intentsionaalsus. Võime välja tuua teadvuse esemelisuse tüübid ja struktuurid — noemaatilised struktuurid. 2. teadvuse aktide (noeetilised struktuurid) modifikatsioonide (vastuvõtt, meenutus, fantaseerimine) analüüs. 3
vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus. ● unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium); ● sügava une puudus korvatakse reegline täielikult; ● REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses 7 2 Unenäod Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal, kuid esinevad ka teistes unestaadiumites. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel; REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni); REM-une ajal sarnaselt sügavale unele (une 3-4, staadium) valgusüntees ajus suureneb; Võib väita, et uneseisundis inimene und ei näe. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui
kindlalt otsustamaks, kas üks teooria on tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Kuidas formuleerib Popper poliitikateooria peamise probleemi? Popperi jaoks on oluline saada lahti halbadest valitsejatest ning tema probleem väljendubki just kuidas seda teha. Milles seisneb Popperi nn. "metodoloogiline individualism"? Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t
olulisust. Tema biosemiootika kannab endas tausta, mida ei saa tänapäeva biosemiootikasse asetada. 15) Marcel Florkin – biokeemik, omab kohta biosemiootika ajaloos. Seletab biomolekulaarse konfigiratsiooni märki kandvat sütaksit. Lõi originaalse biosemiootika teooria biokeemilisest interaktsioonist. Väitis, et biosemiootilised märgid, mida ta uuris olid materiaalsed ja funktsionaalsed (mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele.
Tähendusunes võib näha kogu elusaatust. Ärritusuni: Külm, palav, janu, nälg, valu, magamisasend jne põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi. 7 Kuutõbisus ja unes rääkimine Kuutõbised inimesed põevad haigust nimega Somnambulism ehk uneskäimine. See on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud. Uneskäimisepisoodis, tavaliselt une esimeses kolmandikus, tõuseb indiviid voodist ning kõnnib ringi, kusjuures teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus ja motoorsed oskused madalad. Uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus. Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
· kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine, 6 · hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired. · uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid. Somnabulism Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud (1). Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle
Immanuel Kant, Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena, 1982. http://et.wikipedia.org Märkused Transtsendentaalfilosoofia – süstemaatiline uurimistöö küsimuse kohta aprioorsete teadmiste (aprioorsete sünteetiliste otsustuste) võimalikkusest ja võimalikkuse tingimustest – nii meelelisuse, aru kui ka mõistuse jaoks. Fenomenid – meelteasjad ehk nähtumused, mis moodustuvad meeltemaailma Transtsendentne – on võimaliku kogemuse printsiipide laiendamine asjade võimalikkusele üldse. Kategooriline imperatiiv – määratleb tahet absoluutselt Noumenid – puhtad mõistusolemused (mõtteolemused) Subjekti - see, mille kohta väidetakse Predikaati - see, mida väidetakse Analüütiline - subjekti mõistet selgitavad Sünteetiline - subjekti mõistest kaugemale minevaid
homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris. Postmodernismi sotsiaalse teooria kohaselt on olemas 3 sorti analüüse · Ülemõistusliku tähenduse lammutamine · Killustumine ja hajumine · Võimu roll Posmodernistlikus sotsiaalses teoorias kajastatakse samuti 2 sorti vastaseise. · Analüüside mikropoliitika. Erinevus ja välistamine on mikropoliitilised fenomenid postmodernses sotsiaalses teoorias. Postmodernistid vaatavad vähem strukturaalsete piirangute ja mõjude poole (nt Marksism), vaid rohkem kohaliku mikropoliitika ja võimu igapäeva operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid
milles uuritavad asuvad või etnograafiliste objektide kogumitest jne See viib otsese vajaduseni näha ja eristada tegelikkuse erinevaid tasandeid. Kvalitatiivse uurimuse valimivõtu tasandid Kvalitatiivse valimi koostamise hõlbustamiseks tuleks tegelikkus liigendada erinevateks üldkogumiteks. Väga üldiselt liigendades võib välja tuua meid ümbritsevas elutegelikkuses 4 põhilist üldkogumit: 1. Materjalid 2. Indiviidid 3. Ühiskondlikud fenomenid 4. Ühiskondlikud struktuurid 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Iga üldkogumi moodustavad mingi ühistunnusega nähtused või objektid. Materjalide kogum hõlmab näiteks kõik etnograafilised esemed, dokumendid, pildid, andmekogud jne. Indiviidide kogum hõlmab inimesi ja nende sisemisi nähtusi. Ühiskondlike fenomenid kogum hõlmab näiteks inimrühmi,
1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ).
2. YIN JA YANG Hiina mõttemaailm rajanes eelkõige omaenda väljatöötatud ideedele. Üheks vanemaks hiina mõttemaailma mälestusmärgiks on "Yijing" ehk "Muutuste raamat". "Yijing" on hiina kultuuri vanimaid kirjalikke ülestähendusi üldse (tema vanuses ollakse erinevatel seisukohtadel, orienteeruvalt umbes 1200. a. e.m.a.). "Yijing" on oluline just selle pärast, et sealt on pärit praktiliselt kogu hilisem filosoofia terminoloogia. Öeldakse, et kõik maailma fenomenid saab taandada Yin-Yang (joon. 1) suhetele. Nad on vastandid, mille omavahelise vastandumise, kooskõla ja üksteiseks ülemineku käigus sünnib ja muutub materiaalne maailm. Oluline on see, et vastandid tekitavad ja täiendavad teineteist, mitte ei võitle teineteisega. Nad on ringi vastandlikud lõpud, nende vahel pole mitte sirge vaid looklev joon ja nad on teineteisest sõltuvad pole võimalik ainult Yin või ainult Yang, nagu pole ööd päevata.
Nt organism võib reageerida mitteühtsel viisil, kui tehakse mitut asja samal ajal. Kui elu on lihtne ja edukas siis suudab organism teha samaaegselt mitut asja korraga, aga kui hädaoht on ülekoormav või organism on toimetulekuks liiga nõrk või abitu siis laguneb ühtsus koost. Motiveerimata käitumine. Mitte kõik vajadused või reaktsioonid pole motiveeritud, vähemalt mitte tavapärase vajaduste rahuldamise püüdluse mõttes. Küpsemise, väljendamise, kasvamise või eneseteostuse fenomenid on kõik universaalse motivatsiooni reegli erandite näited. Mõnede impulsside ainus eesmärk on hoida inimest viga saamast, hädaohtu või frustratsiooni vältimaks. Saavutamise võimalikkus. Üldiselt inimesed ihkavad seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Nt sissetuleku kasvades avastavad inimesed end soovimast asju, millest nad aastad varem isegi ei unistanud. Tegelikkus ja alateadvus. Freudi isiksuseteooria - id, ego ja superego. J
mitte kogu ääretu kogum konkreetsete esemete v.situatsioonide tähistatavaid omadusi, vaid ainult "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest omadustest). 3 muutujatfaktorit on kutsutud teda 3 erineval moel tõstma märgi staatusesse. Jooned sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi funktsioone. B.Keele märgiline olemus. Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro aliquo + abstraktse relevantsuse printsiip. Keele fenomenid on mitmetasandilised. C. Kõnetegevus ja keelestruktuur. Süntees Humboldti ja Saussure'i kontseptsioonidest Husserli aktide teooria valguses. H Sprechhandlung(kõnetegevus) la parole HW W Sprachwerk (keeleline loodu) ergon ! ! A Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia ! ! G Sprachgebilde (keeleline struktuur) la langue AG
üksnes võimu institutsionaalse kontrolli kaudu.” Seetõttu peaks poliitikateooria peamiseks küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste
teadvus teeb. • Mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia. • Mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus. • Fenomenoloogiline introspektsioon – introspektiivne analüüs, mis on suunatud terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele. Carl Stumpf (1848-1936) • Uurimused kuulmisvõime kohta – tülitses Wundtiga. • Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad. • Fenomenoloogia teke – sellest arenes omakorda geštaltpsühholoogia. Edmund Husserl (1859-1939) • Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne.
+ palju inimesi - kontrollküsimused ei tööta + tagasilaekumine hea - inimesi vähe + statistika töötab - tagasilaekumine halb -pole anonüümne + anonüümne -statsistika ei tööta Avatust tuleb suurendada: 1. Probleemide avastamine 2. Tundmatud valdkonnad 3. Uued fenomenid 4. Pilootuuringud Intervjuu liigid: Klassikaline intervjuu Kava: Ilma kavata: • unustate ära teatud teemasid • struktureerimine ilma kavata raske • enesekindlus 1. 10 abiteemat a. Suhted vanematega b. Sõpruskond c. Tuleviku unistused d. Jms... 2. Täpsustavad küsimused a. Suhted vanematega i. 1 või 2 vanemat? ii. Lähedus? iii
eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson
(eksimatu) mõtlemine. Aksioomidest ja üksteisest loogiliselt tulenevad deduktsioonid moodustavad kindla süsteemi (vrdl keskaegne summa). Tõene teadmine pidi kuuluma sellesse süsteemi. Filosoofiast pidi saama matemaatiliste loodusteaduste teooria (tänap. teadusfilosoofia). Pöörde tulemusena tunnetus ei pidanud end enam objektide järgi sättima, vaid [8] meetod määrab tunnetusobjektid. Inimkultuuri fenomenid, sh õiguse ja moraali küsimused järelikult kas allutatakse loodusteaduslikule käsitlusele või välistatakse üldse filosoofilisest käsitlusest. Järeldus: vaimu ja mateeria dualism: kaks erinevat, ent vastasmõjus olevat substantsi. Ent kuhu jääb D. maailmas Jumal? Descartes arutles, et täiuslik olemine ei loo inimest sel viisil, et tema meeled ja mõistus teda süstemaatiliselt petaksid. Järelikult peab siiski eksisteerima iseenesest kui mõtlevast
närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus ,,praktika saab tõe kriteeriumiks"). · Instrumentaariumi ja teiste teaduste arengu mõju. (Interdistsiplinaarsus) · Ühiskonna mõju. Ootused, raha jne, st, et teaduslikus maailmakäsitluses
muutuda, kui grupi teised liikmed pole tegusad. · Iga grupi liige eeldab, et ´´keegi teine teeb asja ära´´. · Sotsiaalpsühholoogid on teinud selliseid eksperimente, kus mõeldi välja situatsioon, milles keegi oli ilmselges hädas. · Vaadati, kes tuleb appi. · Kui isik oli üksinda, tuli ta meelsamini appi, kui siis kui ta grupis oli. · Grupis tundis iga persoon, et see pole ainult tema vastutus tegutseda ja eeldas, et keegi teine teeb seda. Teised täheldatud fenomenid, mis on seotud grupi või meeskonnatööga ja vastutusega otsuste eest ja tegevustega: · Gruppide vaheline konflikt · Gruppide polarisatsioon · Sotsiaalne logelemine Gruppide vaheline konflikt · areneb situatsioonis, kus üks väike grupp võib käituda nagu kokkukuuluv meeskond, aga alguse võivad saada rivaalitsemised selle ja teiste gruppide vahel. · Sellel võivad olla mõjud vastutusele - meeskondadel ebaõnnestub omavaheline vastutuse jagamine.
Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on.
Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS Natsionalismi ja rahvsukuuluvuse einevus on lihtne kui me võrdleme definitsioone. Natsonalistlikut ideoloogiat võib defineerida kui etnilist ideoloogiat, mis nõuab õiglust oma riigile etnilise grupi heaks. Natsionalism võib vahel väljendada ideoloogiat, mis esindab ja toetab riigi suurimaid etnilisi gruppe. Natsionalism ja rahvuskuuluvus on seoses olevad fenomenid, kuid on palju etnilisi gruppe mis ei ole rahvused ja on mitmeid rahvusi mis ei ole etnilised grupid.
Buddhaga kontakti, et ta puhastaks inimhinge. Tsumi on puhtuse puudumine, erineb pisut patust. Süü on alati ka kehaline. 794. aastal hakkab budism Jaapanis edu võitma. Singon ja Tendai on kaks olulist koolkonda. Singon on esoteeriline ja Tendai eksoteeriline. Buddhaga tuleb kontakti saada eriliste psühhofüüsiliste praktikate abil. Buddha väljendub võnkumiste kaudu. Inimene peab häälestama oma meelt, et tunda läbi fenomenide nende tegelikku olemust. Kõik fenomenid on oma olemuselt tühjad. Kesktee on pidama jäämine. Neil oli seetõttu selline praktika nagu shikan: kesktee leidmine ja asjade olemuse taipamine saavutatakse vaikse istuva meditatsiooni abil. Mappo-ajastu on lõpuajastu, kus pole võimalik korraliku budistina praktiseerida budismi, vaid tuleb ümber sündida kuskil Buddha väljadel. Amida-Buddha suutis päästa kõik olendid, kes lausuvad: Kiidetud olgu Amidha-Buddha! Zen-budismi kuulsaim õpetaja on DOGEN
on asjad tegelikult minu ümber, kuid nii nad paratamatult mulle tunduvad! Ma ei tea, kas tegelikult on olemas üksteisele järgnev aeg, aga nii see paratamatult tundub. Lugeda: heidegger 4. tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? *fenomenoloogia fenomenide uurimise teadus. Teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud. Teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, kuidas asjad ennast kogemuses näitavad. *fenomenid kogemuse sisud. Kui ma vaatan ringi, tekivad mul peas mingid visuaalsed kujundid jne. Tundmine, otsustamine kogemuse sisu. Kui ma kogemuse sisu uurima hakkan, ongi see fenomenoloogia. Kogemus ei ole piiratud empiiriliselt. Kui ma kujutan ette ükssarvikut, siis on see ikkagi mingi kogemus(mitte nagu empirismil ülevalpool). Edmund Husserl: tema loodud on fenomenoloogia. Loogilised uurimused, 1900 · Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist
Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Miski ehk ID, Ülimina ehk Superego, ja Mina ehk Ego. Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Inimese käitumine ja tema motivatsioonid on aktiivsed, energiaga laetud ning muutuvad pidevalt. Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. Mina funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel miski või ülimina nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil seksuaaltung on tugevam
· maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ja nende omavaheline võrdlus. Egiptus: · kõrge arstiteaduse tase · liigub empiirilistelt (bioloogilistelt) vaatepunktidelt järjest enam müstikaga seotud lähenemisele (Mesopotaamis sama dendents) · olulisel kohal ainevahetusprotsessid (riknenud toit on haiguste põhjuseks) olluste kehast väljutamine (oksendamine, klistiir, aadri laskimine jne)
XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14 1. Grupp Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp? Toimivad omad reeglid- kui olme moodustanud saba, siis vahele ei trügi Neil on ühine eesmärk- sooritada oma ostud. Rollidest tulenevad ülesanded’ Erinevates gruppides on erinev staatus, mis mõjutab grupisisest suhtlust. Kas toidupoe sabas seisvatel inimestel on kokkukuuluvustunne? Kui keegi trügib vahele, siis tekib. Kuid enamasti seda tunnet siiski ei teki. Millised fenomenid toimivad grupis? Sotsiaalne looderdamine, grupis vastutus jagatud, keegi võtab vastutuse, teised looderdavad, kuna tulemusest saavad kõik osa, hoolimata grupiliikmete panusest. Sotsiaalne soodustamine- toetus, küünarnuki tunne. Tunnetatakse jõudu ühiselt tegutsemisest. Teiste juuresoleku tõttu sooritus paraneb. (Kui käid jooksmas, siis sa ei anna alla, kui keegi teine sinuga kaasas on. Ja siis jõuad ka rohkem, peidetud ressursid. Teadmine, et mind jälgitakse, elatakse
teooriad, mis eitasid nn rasside segunemist Gobineau, Hitler, jt). G. Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi hübridiseerimise. Mendel avaldas oma töö juba 19. sajandi keskpaiku (1865, trükis 1866), uuesti avastati need teadusele alles 1900. aastal. Tegemist oli uue teadusega, seni oli puudunuds selleks vajalike teooriate jms kompleks, alles Darwin oma töödega tõi tõsiselt esile muutlikkuse ja pärilikkuse kui olulised fenomenid eluslooduse toimimise mõistmiseks. Ilmselt esimene, kes püstitas küsimuse pärilikkuse sihipärasest uurimisest (1863) oli Francis Galton (1822-1911), eugeenika ,,isa", biomeetrilise geneetika rajaja. Püüdes tõestada Darwini gemmulate teooriat, tegeles ta tänapäeva mõistes geneetikaga (materjal, metoodika jne olid küll vanamoodsad). Galton lõi järglaste regressiooni seaduse (silmapaistvate vanemate lapsed
võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine. Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele. Sotsiaalne vorm (Simmel) interaktsiooni teatud vormid, mis võivad eri eesmärkide saavutamisel olla samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.) Sotsiaalne tüüp nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist. Simmeli dialektika Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool
Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1. Eelteaduslik psühholoogia 2. Filosoofiline psühholoogia 3. Teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinum ja vanim. Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta
selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1. Eelteaduslik psühholoogia 2. Filosoofiline psühholoogia 3. Teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinum ja vanim. Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta
kuuluvuse (nt rahvuslik, kultuuriline kuuluvus), kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes, rõhutavad, et inimesed on pärilikult erinevate intellektuaalsete võimetega. Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU
alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon - Emotsionaalne deprivatsioon(emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus
Ta ütleb, et taoline meetod ei sobi üldse evangeeliumide käsitlemiseks. Jung selgitab, et Kristuse puhul on tegemist üldlevinud Kangelase arhetüübiga, mille väljendusi võib leida kõigil ajastuil. Ta selgitab, et kuivõrd ei ole tegemist rahvusliku kangelasega, vaid kogu maailma päästjaga, siis on põhjust otsida paralleele paganlikest pärimustest. Jung jõuab järeldusele, et Kristuse sündi iseloomustavad kõik tavalised fenomenid, mis kaasnevad Kangelase sünniga: sünni ettekuulutus, jumalik neitsistsünd, kuninga sünni tunnustamine, vastsündinu tagakiusamine, põgenemine ja varjamine ning madal päritolu. (JUNG 2002:54) Samas on ka nõnda, et mitte ainult Kangelane, vaid ka tavainimene elab oma elu paljuski arhetüüpidest tingitud mudelites, see tähendab, üksikisiku elu individuaalsus on suhteline. Ajavahe tõttu põlvkondade vahel ning seega võrdlusmomendi raskuse tõttu ei märka inimene,
kujutada iseend- ringide tähistamine (esimene ring oled ise- teine ring teine ja siis vaadata nende katvust= slaidil olid erineval kaugusel ringid üksteisest). (+ v. t. üks leht- test, millega saab uurida intiimsust) Käitumuslik lähedus: kõrge vastastikune .............. . Neli aspekti (eelnevalt loetletud). Kuidas käitumise aspekte mõõta. Identifitseerumine partneriga - Töö......... 3. Suhete uurimine pole kerge. Miks? Ühiskonnas valitsevad tabud. Suhted on keerulised fenomenid (??????????). Teadus suhetest on multidimensionaalne. Suhteid mõjutavad mitmed faktorid. Suhetega seotud teaduslikud printsiibid (???). Suhetes................................? Suhete uurijad kogunud andmeid enesekohaste meetoditega või uuritakse düaadi suhteid. Uurijaid huvtavad suhted, mis inimestele kõige enam mõju avaldavad. Ajaloost pärit keelud on mõjutanud suhete uurimist. Suhted on meie revolutsiooniline pärand??? Infant Attachment Cycle (Mõtiskluse ülesanne)
Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele (korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele. Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole. Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese võimekuses. Ainus, mille kohta me midagi kindlat väita saame, on fenomenid, mitte tegelikkus. Kui pidada silmas tõde kui kooskõlalisust (koherentsusteooria), siis jõutakse instrumentalistlikele seisukohtadele, mille järgi on teadusteooriad mugavad vahendid seletamiseks, kuid ei peegelda tegelikkust. Nt aatom või elektron on teoreetiline mudel, millele ei vasta tegelikkuses mitte midagi. 39 Teaduse baasmõisted on kõik suuremal või vähemal määral teoreetilised (nt punktmass).
· Rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · 2. EMPIRISM (eelkõige Inglismaal, hiljem ka · Võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi Prantsusmaal materialismina). Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid vältida peab võim olema jagatud kontrollitavateks üksikud objektid ja fenomenid. organiteks. · Me korrastame oma meelelisi kogemusi · Kõigi võimust demokraatliku osalemise nõue. induktiivsete järeldustega. · Polariseeritud mõtteviis · Loodusteaduste areng. · POSITIIVSED MÕISTED
onsamade või sarnaste transkriptsioonifaktorite seondumiskohtadeks. Eukarüootides on kolm erinevat RNA polümeraasi, millest igaühel on oma kindlad märklaudgeenide: RNAP I vastutab ribosomaalse RNA geenioperonide (18S-5,8S-28S rRNA) transkriptsiooni eest. RNAP II sünteesib valke kodeerivaid mRNA molekule RNAP III transkribeerib 5S rRNA, tRNA ja mitmeid URNA molekule. 38 Epigeneetilised fenomenid 1. Prionid 2. Chaperonid (Hsp 90) mutatsioonide varjestajatena 3. RNA interferents 4. DNA metüleerimine ja geenide päritav represseerimine Geenide vaigistamine ja RNA interferents. Geenide vaigistamisele ja epigeneetilisele fenomenile on pühendatud ajakirja Science 10 Aug. 2001 erinumbri (vol. 293, No. 5532, p. 1064-1105) mitmed artiklid. Muude hulgas ka M. Matzke, et al., ibid. 1080-1083. Kuna nähtus on avastatud 1980ate lõpul taimedes ja 10 aastat hiljem loomadel, siis
väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad väljenduma indiviidi psüühikas. Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame taasesitada reaalsust. Tuleb eristada tavamõisteid ja teadusmõisteid. Mõistete areng. LÄHIMA ARENGU TSOON: Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatud sooritust (täiskasvanute ja eakaaslaste grupi abiga). Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas (täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu)
modifitseerida ainult ühte A nukleotiidi, et resistentsus tagada antibiootikumide modifitseerimine – nt kloramfenikooli puhul (inhibeerib peptiidsideme süntees, seonduvad 3’ otsa). Nendel on α-aminogrupp, seondub sinna, kuhu peaks siduma aminoatsüül-tRNA aminorühm. Peab ainult atsetüleerima antibiootikumi rakust välja pumpamine – lihtsalt aetakse rakust välja. nt tetramütsiini puhul epigeneetilised fenomenid: - PTGS - posttranskriptsiooniline geeni vaigistamine. Käib üle 2-ahelalise RNA. Võib rakkudesse sattuda nii, et rakku nakatatakse 2-ahelalise või üheahelalise viirusega – viirusliku päritoluga. 2-ahelalisest tehakse 22 nukleotiidilisi 2-ahelalisi ja siis 1-ahelalisi RNA-sid - Pärilik DNA modifitseerimise muster - päritav histoonide koht-spetsiifline modifitseerimine - prioni nähtus (valguline pärilikkus)
nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatud orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Binokulaarne nägemine tähendab esemete vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega: Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. Värvuste fenomenid: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus – retsessiivne suguliiteline haigus, nähakse värve teistmoodi. Totaalne värvipimedus – nähake maailma hallikates toonides.
annaabi.ee 
