50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marialuur
Õppematerjali autor
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult.
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega
salvestatud inimese kõvakettale, kust aju õigel hetkel asju välja sorteerib ja siis inimese kehale kasutada annab. Ühtlasi võib välja lugeda ratsionalismi seisukohtadest, et see eitab ka inimese muutumisvõimet. Kellelgi ei oleks ratsionalistlikus maailmas uut võimalust, sest kui sa oled kord juba tuisupeaks sündinud, siis oma valesid otsuseid ja tegusid sa heastada ei saa, sest sa ei ole võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume. Lühidalt neid kahte suunda vastandades: Ratsionalismi seisukohaks on meie teadmsed pärinevad mõistusest ja loogikast, mis on enamasti kaasa sündinud. Empirismi esindajad aga loovad täieliku vastandi väites, et inimene sünnib tabula rasa(puhas leht Ladina k.). See tähendab, et inimene õpib läbi oma kogemuste
· Mõistuspärased e loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud · Konventsioonid kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks 5. Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17. 7. R.Descartes ´i cogito. Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada
Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja
metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult.
1600 a.paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu. Valgustus liigub kahes suunas: 1) Ratsionalism ( Prantsusmaal ja Saksamaal): Selle pooldajad väidavad, et tõelisuse ehitust on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Tänu maailma loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt haarata. Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid