Uni ja unenäod referaat (0)

Võru Täiskasvanute Gümnaasium
UNI JA UNENÄOD
Referaat
Koostaja : Maris Tõnise
10.klass
Juhendaja : Ene Laane
Võru 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
1Uni 4
1.1Rahulik ja kiire uni 4
1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 4
1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired . 5
1.4Unevajadus: 5
1.5Unepuudus võib avalduda järgnevas: 6
1.6KNS funktsioonihäired: 6
1.7REM-une deprivatsioon : 6
1.8Uni on vajalik: 6
2Unenäod 8
2.1Une kestust mõjutavad tegurid: 8
2.1.1Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) 8
2.1.2Vanus 8
2.1.3Sugu 8
2.1.4Käitumine, harjumused 9
2.1.5Välisfaktorid (valgus, müra , temperatuur) 9
2.1.6Sotsiaalsed faktorid 9
2.1.7Unehäired 9
2.1.8Psüühikahäired 9
2.1.9Kehalised haigused: 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes . Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks.
Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid.
Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja.

Uni

Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus .
Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust.
Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement ) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni.

Rahulik ja kiire uni

Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:

• Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
  

1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).
REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus:

• Lihastoonus on väga madal
  
• kiired silmaliigutused
  
• Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
  
• Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
  
• Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus
  
• Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi
  
• Selles uneperioodis esinevad ka unenäod
  

Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.
Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre.

Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired.

Unevajadus:

1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni;
2) noorukid keskmiselt 9 tundi;
3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem;
4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem ( vananedes unevajadus väheneb).

Unepuudus võib avalduda järgnevas:

● nõrgestab immunsüsteemi;
● alaneb stressi talumisvõime;
● kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine);
● jm

KNS funktsioonihäired:

● unisus, keskendumisvõime halvenemine;
● motoorse reakstiooniaja pikenemine ;
● halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi;
● mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine;
● vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine;
● kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis -ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus);
● "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta;

REM-une deprivatsioon:

● mälufunktsiooni halvenemine;
● REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une derivatsioon

Uni on vajalik:

1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
● neuroni struktuursete elementide taastamine
● talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine;
2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga;
3) keharakkude taastumine ; reservide loomine aktiivseks tegevuseks;
4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".
Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus.
● unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium);
● sügava une puudus korvatakse reegline täielikult;
● REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses

Unenäod

Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal, kuid esinevad ka teistes unestaadiumites.
REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel;
REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; ( imikutel 50% unest REM-uni);
REM-une ajal sarnaselt sügavale unele (une 3-4, staadium) valgusüntees ajus suureneb;
Võib väita, et uneseisundis inimene und ei näe. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida uneajal aktiveerunud teadvustatud psüühika aspektist juhuslikku informatsiooni.
"Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega.

Une kestust mõjutavad tegurid:

Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg)

● hilinenud unesündroom; varajase unesündroom.

Vanus

● vananemisel lüheneb uneaeg
● väheneb sügava une ja REM-une kestus
● uni muutub pindmisemaks

Sugu

● insomnia leitakse on sagedamini naistel

Käitumine, harjumused

● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus)
● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel

Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur)

Sotsiaalsed faktorid

● tööreziim (öövahetused)

Unehäired

● insomnia;
● uneapnoe ;
● nn. rahutute jalgade sündroom jm

Psüühikahäired

● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus , mania , depressioon , ärevushäire, isiksushäire /
● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus , v- deliirium, .../
● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/
● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/
● uinutid ( barbituraadid ; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/
● psühhofarmakonid:
● antidepressandid;
● neuroleptikumid;
● psühhootilised häired /skisofreenia/
● mania
● depressioon
● ärevushäired

Kehalised haigused:

● ebameeldivad aistingud : valu, õhupuudus
● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem
● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed

Kokkuvõte

Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul . Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on kogenud kõik inimesed, tänapäeval peetakse seda loomulikuks ja keegi ei otsi mingit erilist põhjust, et miks need tekivad, küll aga püütakse unenägudele tõlgendusi leida.
Unenäod erinevad selle poolest, millises faasis neid nähakse. Inimesed kogevad magades REM-unenägude nägemist. On jõutud järeldusele, et unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline funktsioon, sest inimesed, kel on pärsitud REM- unenägude nägemine, muutuvad ärevaks ja tunnevad lausa paanikat, väsivad ja ärrituvad kergesti ning neil on raskusi keskendumise ja meeldejätmisega. Kui nad ei saa pikka aega REM-und näha, hakkavad nad lõpuks ärkvel olles und nägema, see tähendab, et neil tekivad hallutsinatsioonid. Unenägude nägemine on inimestele eluliselt vajalik.
Unenäod valmistavad lapsi ette elus erinevates olukordades hakkama saamiseks ning vanemad inimesed näevad unes elu jooksul kogetud hetki . Tutvudes erineva kirjandusega sain teada nii unenägude tekkimise protsessi kui ka põhjuste kohta.
Levinud probleem on unetus , mis kasvab vanusega. Suureks probleemiks on ka luupainajad, mis ei lase inimesel end korralikult välja puhata . Õudusunenägusid defineeritakse kui hirmutavaid unenägusid, mille tagajärjel inimene ärkab. Neid võivad põhjustada ärevus ja stress , vürtsikad ja rasvased toidud, alkohol, uimastid ja ravimid, haigus.

Kasutatud allikad

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51uni.ht m (29.04.2014)
http://raulpage.org/stress/valdi29.html (06.05.2014)
http://et.wikipedia.org/wiki/Un i (06.05.2014)
http://unenagudeseletaja.blogspot.com/ (06.05.2014)